EM-i poolfinaal Itaalia – Hispaania oli oivaline. Väärikas ajalugu, igakülgne kõrge tehniline kvaliteet, vastandlikud mänguplaanid, kõva emotsioon, vinge atmosfäär. See kõik oli olemas ja ainult seda suur jalgpalliõhtu vajabki. Polnud tähtis, kes võidab, vaid oluline oli sündmus ise. Hiilgava vutilahingu võitis penaltiseeria järel lõpuks Itaalia.

Seisuga 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias saadud 2:4 kaotusega minetas Hispaania võimaluse tõusta ainsaks neljakordseks Euroopa meistriks. Itaalia mängib EM-finaalis neljandat korda. Nende ainuke võit pärineb 1968. aastast, 2000. ja 2012. aasta EM-finaalides kaotati vastavalt Prantsusmaale ja Hispaaniale. 

Kohtumine oli ainulaadne, sest kaks eksmaailmameistrit kohtusid sel turniiril sõelmängudes alles teist korda (esimene säärane duell oli Inglismaa – Saksamaa 1/8-finaal). Kui kolmapäevase poolfinaali võidab Inglismaa, siis näeb sellist matši ka finaalis.

Miks on eksmaailmameistrite duell eriline? Sest minevikus võidetud ülim autasu tekitab samas kohustust ja austust, mis sisestavad mängijatesse erilise surina. Pinge on alati kõrge. Jalgpall ei pruugi alati teab mis vaatemänguline olla, aga seekord oli. Isegi väga.

Kohtumise esimene poolaeg oli haarav ja hoogne. Paremad võimalused avanesid Hispaanial, aga ohtu tekitas ka Itaalia. 13. minutil andis Pedri hiilgava söödu karistusalasse Itaalia kaitsjate selja taha vabanenud Mikel Oyarzabalile, kelle esimene puude aga ebaõnnestus ja šanss läks luhta.

21. minutil eksis Unai Simon väravast väljatulekuga, ent nii Ciro Immobile kui ka Nicolo Barella olid Hispaania kaitsjatest piisavalt tihedalt valvatud, et nad ei saanud valveta värava suunas pealelööki sooritada. 24. minutil viis Hispaania pärast Gianluigi Donnarumma ebatäpselt väljalööki palli kiiresti kasti ning Dani Olmo andis 10 meetrilt tuld, aga Itaalia väravavaht tegi altnurgast väga hea tõrje.

Hispaania paistis end platsil mugavamalt tundvat, aga poolaja lõpus ohustas hoopis Itaalia. Kui 40. minutil tõttas Simon trahvikastist välja ja klaaris peaga ohtliku söödu. 45. minutil kombineeris Azzurri edukalt vasakul äärel, kui Lorenzo Insigne andis söödu Emersonile, kes proovis palli esimesse ristnurka sokutada. Löök tabas latti ja läks üle.

Sageli juhtub, et hoogsale avapoolajale järgneb kinnisem, sest peatreenerid on nähtust liialt kohkunud ja annavad mängijatele juhised ettevaatlikumalt tegutseda. Aitäh, Roberto Mancini ja luis Enrique, et te midagi säärast ei teinud! Ka teine poolaeg osutus läbinisti hoogsaks ja nauditavaks, tõeliseks jalgpalligurmeeks, kus rammu katsusid kaks eksmaailmameistrit.

52. minutil maandus Sergio Busquetsi kauglöök värava katusel, minut hiljem proovis Federico Chiesa, aga Simon püüdis. 58. minutil tegeles Donnarumma kindlalt Oyarzabali kauglöögiga ja kaks minutit hiljem noppis ta enda trahvikastis tsenderduse. Kulus 15 sekundit ja pall oli Hispaania väravas.

Donnarumma algatas kiirest rünnaku, söötes palli Marco Verrattile. Too jätkas Insignele, kes andis läbisöödu Ciro Immobilele. Olukorda jõudis klaarima Aymeric Laporte, aga pall sattus Chiesa jalale, kes konksutas endale meetrikese ruumi ja lõi siis ideaalse kaarpalli posti kõrvale. Simonil polnud šanssigi.

Kolmekordne Euroopa meister reageeris väga hästi. 65. minutil andis Koke hiilgava kõrge söödu, aga Oyarzabal ei saanud kuuelt meetrilt peaga pallile pihta. Võimaluse oli 100%-line, kus värav näis vältimatu. Minut hiljem tulistas napilt mööda Dani Olmo, aga peagi pidi oskusi näitama Simon, kes tõrjus Domenico Berardi lähedalt, aga terava nurga alt sooritatud madala löögi.

77. minutil pääses esimest korda löögile veerand tundi varem vahetusest sekkunud Alvaro Morata, aga Leonardo Bonucci tõrjus. Kolm minutit hiljem lõi Morata aga värava ära. Keskväljale laskunud ja palli rünnakule viinud ründaja mängis seinasöötu Olmoga ja pääses seejärel Donnarummaga silmitsi. Realiseerimine oli kindel ja seis oli viigis 1:1.

EM-finaalist kõigest 10 minuti kaugusel olnud Itaalial võttis viigivärav masti silmnähtavalt maha. Nende ründemäng kippus edaspidi jääma juhuslikuks ja sihituks, ohjad haaras Hispaania. Normaalajal jõuti ühe võimaluseni, kui 82. minutil leidis Olmo hea nurgalöök üles Busquetsi pea, kelle löök läks mööda, aga oli ohtlik, sest värav oli Donnarumma ebakindla väljatuleku tõttu valveta.

98. ja 102. minutil vajas Itaalia koondise oma kapteni Giorgio Chiellini blokeeringuid, et hoida ära kõige hullem, sest Morata ja Marcus Llorente pealelöögid olid väga ohtlikud. 110. minutil pidi blokeerima ka Hispaania, kui karistusalas sättis end oma lemmiku vasaku jalaga löögile Berardi. Seejärel mäng rauges, mõlemad olid penaltiseeriaga leppinud.

Mõlemad loosimised võitis Itaalia. Esmalt selgus, et penalteid lüüakse väravasse, mille taga paiknevad Azzurri poolehoidjad. Seejärel võitis Chiellini Jordi Alba vastu ka teise mündiviske ning sai otsustada, kes alustab. Muidugi valis Chiellini ise alustamise, sest statistika ei valeta – esimesena löömine on eelis. Penaltiseeria kulges nii:

• Manuel Locatelli – alla vasakule, Simon tõrjub; 0:0
• Dani Olmo – vasakust ristnurgast üle; 0:0
• Andrea Belotti – alla vasakule sisse, Simon samasse nurka; 1:0
• Gerard Moreno – üles paremale, Donnarumma näpud vahel; 1:1
• Leonardo Bonucci – alla paremale, Simon teisele poole; 2:1
• Thiago Alcantara – alla vasakule, Donnarumma teisele poole; 2:2
• Filippo Bernardeschi – paremasse ristnurka, Simon ei ulata; 3:2
• Alvaro Morata – alla paremale, Donnarumma tõrjub; 3:2
• Jorginho – alla paremale hüppega, Simon jääb keskele; 4:2

Locatelli eksimus pakkus Hispaaniale võimalus initsiatiivi haaramiseks, aga Olmo eksimusega anti see kohe käest. Morata löök oli kehv. Eelkõige põhjusel, et ta näitas kehaasendiga üpris selgelt ära, kuhu lööma läheb ning Donnarumma luges vihjet täpselt. Jorginho otsustav penalti oli hiilgav. Tema firmamärk – stopphüpe vahetult enne lööki – pettis Simoni põlvili ning nii sai itaallane palli rahulikult alumisse nurka veeretada. Soccernet.ee tähelepanekud:

London, we're staying 💪💙#VivoAzzurro #EURO2020 #ITA #ITAESP pic.twitter.com/O2HxzzLPxY — Italy ⭐️⭐️⭐️⭐️ (@azzurri) July 6, 2021

Kohtumise esimesed vahetused tehti kohe pärast Chiesa 1:0 väravat, kui Luis Enrique asendas Ferran Torrese algkoosseisust üllatuslikult välja jäetud Alvaro Morataga ning Roberto Mancini tõi ebaefektiivse Ciro Immobile asemel platsile Domenico Berardi.

Kui Enrique vahetas 70. minutil platsile Gerard Moreno ja Rodri (lahkusid Mikel Oyarzabal ja Koke), vastas Mancini neli minutit hiljem oma topeltvahetusega, tuues platsile Matteo Pessina ja Rafael Toloi (lahkusid Marco Verratti ja Emerson). Just nende vahetuste järel kadus Itaalia mängust kohevus ning Azzurri vajus lössi. Hispaania kasutas selle ära ning lõi viigivärava ja oli edasise 40 minuti jooksul selgelt üritavam pool ning võiduväravale lähemal.

Millega Enrique pihta pani ja Mancini eksis? Enrique'i käigud olid täiesti loogilised. Kaotusseisus tulebki ründejõudu lisada ning Morata ja Moreno näol tal seda pingil oli. Pigem tekitas Morata väga meisterlik värav küsimuse, kas tema põhikoosseisust eemaldamine oli ikka mõistlik samm, sest Oyarzabal hukkas ju kaks 100%-list šanssi (13. ja 65. minutil). Seega äkki tegi Enrique ikkagi valearvestuse?

Mancini tegi päris kindlasti, sest Verratti võis küll olla väsinud, aga ta hoidis meeskonda sidusana, mida Pessina ja veidi hiljem platsile saabunud Manuel Locatelli enam ei suutnud. Koosseisuvalikute osas on põhjust seega etteheiteid teha mõlemale peatreenerile. Olgu öeldud, et Inglismaa ja Taani peatreenerid Gareth Southgate ja Kasper Hjulmand sellega seni suurelt eksinud pole.

Kui Itaalia värav sündis kontrarünnakust, siis Hispaania vastas positsioonirünnakuga olukorras, kus Itaalia sai keskenduda ainult kaitsetööle. Kuidas nad Saapamaa lahti harutasid? Twitteri-kontol Tactical Base tuuakse välja, et võtmeks oli rünnakult keskväljale laskunud Morata ning poolkaitsjate Pedri ja Rodri koostöö.

Hispaania keskpoolkaitsjad sidusid ära Jorginho ja Nicolo Barella, kelle vahele laekus Moreno, keda võinuks katma laskuda Pessina. Et Itaalia vahetusmees seda ei teinud, sai Hispaania ründaja palli keset platsi olukorras, kus tal oli ees pikk tühi maa. Morata võttis kiiruse üles, vahetas seinasöödu Dani Olmoga ja lõi viigivärava.

🇪🇸 | Spanje slaat toe

Precies het moment dat Insigne dit NIET goed doet, slaat Spanje toe:

Morata vrij tussen de linies pic.twitter.com/qgmfimIEsO — Tactical Base (@tactical_base) July 6, 2021

MM- ja EM-ide ajaloos on ühel ja samal finaalturniiril suutnud kaks penaltiseeriat võita ainult Argentina 1990. aasta MM-il (langesid Jugoslaavia veerand- ning Itaalia poolfinaalis) ja Horvaatia 2018. aasta MM-il (langesid Taani 1/8- ja Venemaa veerandfinaalis). Hispaania tänane kaotus penaltitega tähendas, et nimekiri ei täienenud.

Samas tuleb ikka ja jälle rõhutada, et penaltid pole mitte ühestki otsast loterii, vaid kindlate reeglitega võistlus, mis paneb eelkõige proovile jalgpallurite vaimujõu. Itaalial oli seda rohkem, millele viitas natuke ka käitumine enne penaltiseeriat.

Chiellini naeratused ja embused loosimisel ning Donnarumma pingevaba olek meeskonnaringis olid ootamatud emotsioonid. Tagantjärele võib öelda, et loomulikud, mitte pingutatud. Itaalia oligi endas nii kindel ja suutis üle olla ka sellest, et nende esimene lööja Locatelli eksis. Kõva sisu, mida neil läheb kindlasti vaja ka pühapäevases finaalis.

Lorenzo Insigne ütles enne poolfinaali, et kui Itaalia tuleb Euroopa meistriks, peaks Jorginho olema peamisi kandidaate aasta parima jalgpalluri auhinnale Ballon d'Or'ile. Võitis ta ju Chelsea põhimehena ka Meistrite liiga. Kui enne EM-i räägiti selle auhinna kontekstis eelkõige teisest Chelsea keskpoolkaitsjast N'Golo Kante'st, siis nüüd enam mitte.

Jorginho? Huvitav pakkumine, kahtlemata. Võidušanss on muidugi väike, aga täna tegi ta Itaalia keskväljal mehise partii, mille krooniks oli hiilgav penalti. See polnud lihtsalt otsustav tabamus, vaid šedööver, mis ei jäänud palju alla 1976. aasta EM-finaali otsustanud Antonin Panenka legendaarsele penaltile.

* * *

Itaalia - Hispaania 1:1 (0:0; 1:1; 1:1), penaltitega võitis Itaalia 4:2
60. Federico Chiesa - 80. Alvaro Morata

Penaltiseeriat alustas Itaalia.

Hoiatused: 97. Rafael Toloi, 118. Leonardo Bonucci - 51. Sergio Busquets
Peakohtunik: Felix Brych (Saksamaa)

Itaalia: Donnarumma, Emerson (74. Toloi), Chiellini, Bonucci, di Lorenzo, Verratti (73. Pessina), Jorginho, Barella (85. Locatelli), Insigne (85. Belotti), Immobile (62. Berardi), Chiesa (107. Bernardeschi).
Varus: Meret, Sirigu, Acerbi, Bastoni, Belotti, Berardi, Bernardeschi, Cristante, Florenzi, Locatelli, Pessina, Toloi.

Hispaania: Unai Simon, Alba, Laporte, E. Garcia (109. P. Torres), Azpilicueta (85. M. Llorente), Pedri, Busquets (106. Thiago), Koke (70. Rodri), Olmo, Oyarzabal (70. Moreno), F. Torres (62. Morata).
Varus: de Gea, R. Sanchez, Thiago, Gaya, D. Llorente, M. Llorente, Morata, Moreno, Rodri, F. Ruiz, P. Torres, A. Traore.