Horvaatia kuldne põlvkond näitas taaskord kustumatut vaimujõudu ja võidujanu, tulles UEFA Rahvuste liiga finaalturniiri poolfinaalis korraldajamaa Hollandi vastu kaks korda raskest seisust välja ja võidutsedes lisaajal 4:2.

Rotterdamis peetud mängu avapoolaeg kujunes keskvälja taktikalahinguks, kus kumbki pool üritas mängu enda kontrolli alla haarata, aga ilma riske võtmata. Holland oli palliga pisut edukam, aga Horvaatia teenis omakorda rohkem standardolukordi.

Horvaatide ohtlikuim olukord avanes viienda nurgalöögi järel 31. minutil, kui Andrej Kramaric leidis vastaste kastis pisut ruumi ja otsis kavala kaarpalliga tagumist ristnurka, aga löök jäi selgelt liiga kõrgeks. Kohe pärast seda tuli Holland kiirrünnakuga vastu, Teun Koopmeiners sai terava nurga alt pilgu väravale ja kõmmutas üle.

Poolaja ainus löök raamide vahele ja ühtlasi ka ainus värav sündis kolm minutit hiljem omapärasest olukorrast, kui Hollandi rünnak meelitas suure hulga kaitsemängijaid äärele, nii et kui hollandlased sellest pusast välja murdsid ja palli värava ette toimetasid, olid ründajad seal isegi enamuses. Donyell Maleni löögikoht ei olnud küll ideaalne, kuid tal oli piisavalt aega, et püüdmatu kuul posti kõrvale tulistada - 1:0!

Horvaatia lükkas teiseks poolajaks uue käigu sisse, käis isukalt kõrgelt peale ja sai peagi ka selle eest tasutud, olgugi et nad ise ei olnud selleks hetkeks endiselt ühtegi tõsist väravavõimalust tekitanud. 53. minutil kinkis aga Cody Gakpo neile penalti, kui kehv puude lubas Luka Modricil talt palli ära napsata ning ründaja esimene reaktsioon oli horvaadile seljatagant käed külge panna, nii et Modrici kerge kukkumise järel ei jäänud kohtunikul muud üle kui valgele punktile osutada. Kramarici pehme siseküljelöök keskele üles saatis väravavahi minema ja pani võrgu sahisema - 1:1!

Holland hakkas seejärel samuti kõrgelt pressima ja horvaadid olid sellega paaril korral tõsistes raskustes, kuid pall püsis samas rohkem külalismeeskonna käes. Tulemuseks oli võrdlemisi lahtine heitlus ja keegi ei saanud kindel olla, kummale poole see kaldub.

69. minutil leidis Maleni diagonaal kastist Gakpo ning kuigi tema terava nurga alt sooritatud löök ei valmistanud Dominik Livakovicile suuremaid probleeme, tähistas see siiski kohtumise esimest pealelööki, mis väravavahi poolt tõrjutud sai. Kolm minutit hiljem asus aga juhtima hoopis Horvaatia, kui Luka Ivanušeci sööt leidis kolme kaitsja vahelt Mario Pašalici, kelle ühepuutelöök põrkas üheksalt meetrilt võrku - 1:2!

Pikakasvulise Wout Weghorsti vahetusest sisse toonud Holland haaras seejärel initsiatiivi, kuid suur hulk tsenderdusi ei toonud neile kuni 90 minuti täitumiseni mingit tulu. Alles lisaminutitel hakkas järjest juhtuma, kui Gakpo ei saanud 12 meetri pealt palli postide vahele, Nathan Ake üritus lendas otse Livakovici suunas ja ... kuuendal lisaminutil maandus trahvikastis edasi-tagasi põrganud pall penaltipunkti juurde, kust Noa Lang selle siseküljega lati alla "söötis" - 2:2!

96TH MINUTE EQUALIZER! 💥#NothingLikeOranje #NationsLeague #NEDCRO pic.twitter.com/Fw3ceziW0r — OnsOranje (@OnsOranje) June 14, 2023

Lisaaja esimestel minutitel tuli Holland jälle suure duhhiga peale, kuid peagi sai Horvaatia olukorra kontrolli alla ning hakkas üha rohkem pallivaldamist domineerima. 98. minutil tõi see neile tasu Bruno Petkovici võimsa kauglöögi näol, mille ta ligi 25 meetrilt posti kõrvale lajatas - 2:3!

Nokdauni löödud Holland ei suutnud pikka aega mitte midagi rünnakul tekitada, samas kui Horvaatia reidid nende värava lähistele kujutasid pidevalt ohtu. 102. minutil oli Frenike de Jong väga lähedal, et tsenderdus oma võrku lükata. 108. minutil viis Modrici karistuslöök Nikola Vlašici väravavahiga silmitsi, aga vastu rutanud Justin Bijlow blokeeris. Hollandi ainus hea viigivariant avanes 110. minutil, kui Steven Bergwijn virutas paremalt terava nurga alt peale ning Livakovici tõrje kaudu põrkas pall viiekasti teise nurga juurde, aga Lang ei suutnud sealt palli valveta jäänud võrku toimetada.

114. minutil raksatas Mario Pašalici lähilöök latti pärast seda, kui ta oli väravavahi juba pikali pannud, ent sellega Hollandi õnn ka lõppes. Juba järgmisel minutil lendas Tyrell Malacia hooletult oma värava ees Petkovicile sisse ning ilmselge penaltiotsuse järel saatis Modric palli pehmelt värava parema külje sisevõrku - 2:4! Horvaatia lustis ja 120+2. minutil sahistas Petkovic veelkord võrku, aga see värav läks napi suluseisu tõttu tühistamisele. Soccernet.ee tähelepanekud:

CONGRATULATIONS! 🎆🇭🇷🎉

Into the #NationsLeague final! ✌️#NEDCRO | #PokažiSrce | #Family | #Vatreni ❤️‍🔥 pic.twitter.com/tFT9Z2HuA7 — HNS (@HNS_CFF) June 14, 2023

1. Horvaatia kustumatu medalijanu

Horvaatia kuldne generatsioon eesotsas igihalja Luka Modriciga on juba hakkama saanud uskumatu vägiteoga, korjates järjestikelt MM-finaalturniiridelt hõbe- ja pronksmedalid. Nüüd võib 37-aastase Modrici ja nii mõnegi teise tähtmängija jaoks olla tegemist viimase võimalusega lisada auhinnakomplekti viimane puuduv medalivärv, mis ühtlasi tähendaks Horvaatia esimest suurt jalgpallikulda üldse.

Hästi, UEFA Rahvuste liiga ei ole päris samast kaalukategooriast võistlus kui MM- ja EM-finaalturniirid, kuid sealgi tuleb võistelda Euroopa absoluutsete tippudega, kes ühtlasi kuuluvad maailma absoluutsesse tippu. Ühe vähem kui nelja miljoni elanikuga riigi jaoks on selline medalisadu lausa uskumatu saavutus.

Et finaalturniirile jõuda, löödi alagrupis välja Prantsusmaa, Taani ja Austria, ning nüüd nokauteeriti korraldajamaa, keda peatreener Zlatko Dalic nimetas kodupublikueelise tõttu raskeimaks vastaseks sel turniiril. Pühapäevases finaalis ootab kolmapäevase poolfinaali tulemusest olenevalt ees kas Hispaania või Itaalia.

Horvaatial on erakordselt talendikaid mängijaid, kuid kõige muljetavaldavam on nende oskus mänge kontrollida, raskesse seisu sattudes rahulikuks jääda, vajadusel oma lähenemist muuta ja alati õiged käigud üles leida, et vastane põlvili suruda. Kogenud tuumik paneb selle tiimi ühes rütmis tuksuma ega luba mingeid mõõnahetki.

2. Koemani käigud said otsa

Matthijs de Ligti vigastuse järel oli mängu eel suurimaks küsimuseks see, kes toimetab Hollandi keskkaitses Virgil van Dijki paarilisena. Enim spekuleeriti Jurrien Timberi ja Nathan Ake nimedega, Ake kasutamisel keskel katnuks vasakkaitset kas Sven Botman või ülikogenud Daley Blind.

Ent Ronald Koeman otsustas hoopis kohaliku mehe Lutsharel Geertruida kasuks. 22-aastane kaitsja on Rotterdamis sündinud ja Feyenoordis pikalt mänginud, nii et mäng toimus tema kodustaadionil. A-koondise eest oli Geertruida seni ainsaks kohtumiseks unustusväärne 0:4 keretäis Prantsusmaalt märtsikuus.

Mängu alguses sai kiiresti selgeks, et valik oli langenud Geertruida kasuks tema pallikäsitlusoskuse tõttu. Noor keskkaitsja kerkis palli vallates pidevalt keskväljale toeks ning van Dijki kõrvale jäi kontrarünnakute ohtu summutama hoopis paremäär Denzel Dumfries. See oli treeneri poolt konservatiivne käik, loovutades sellega Dumfriese ründepotentsiaali ja lootes omada keskvälja üle suuremat kontrolli. Suures plaanis see käik toimis, lubamata Horvaatiale avapoolajal ainsatki šanssi.

Teiseks poolajaks Koeman sellest käigust aga loobus, hakates mängima sirgjoonelisemalt ja kasutades aegajalt ka Dumfriese äärereide. Seegi näis mängu iseloomust tulenevalt mõistlik valik, sest kõigepealt oli Hollandil vaja Horvaatia kõrgele pressingule vastata ning peagi leidsid nad end juba kaotusseisust. Ning kuigi horvaatidel õnnestus teisel poolajal seis ümber pöörata, võib öelda, et seda tehti pigem vastu mängukäiku, ning Hollandi taktika tervikuna toimis viisakalt.

Ent pärast magusat lisaminutite viigiväravat said Koemanil justkui mõtted otsa ning ta eeldas, et lisaaeg jätkub lihtsalt samas vaimus. Samal ajal kui Horvaatia peatreener Dalic tegi Petkovici sisse tuues ründava vahetuse, jäi Holland mängima Frenkie de Jongiga keskkaitses ning peagi maksiski see kätte, kui Petkovic just de jongi pealt maha keeras ja värava lõi.

Edasine oli Hollandi poolt juba meeleheitlik katse midagi päästa ja selle eest on raske treenerile midagi ette heita, et horvaadid neid kontratel karistama hakkasid. Lisaaja esimesed kaheksa minutit võisid aga otsustada kogu mängu saatuse ja Koemani suutmatus uuele olukorrale kiiresti reageerida võis neile kalliks maksma minna.

Netherlands under Louis van Gaal: unbeaten in 20 matches after 90 or 120 minutes (only lost on pens).

Netherlands under Ronald Koeman: two defeats in three matches, conceding four at home in a competitive international for the first time ever. https://t.co/bALVQ7GD25 — Matthew Clark (@MattClark_08) June 14, 2023

3. Van Gaali kummitus

Hollandi koondise peatreenerina oma teist ametiaega alustanud Koemani jalgealune kisub tuliseks juba kolme mängu järel. Algus on olnud pehmelt öeldes künklik. Märstsis alustati EM-valiksarja 0:4 peksasaamisega Prantsusmaal, misjärel võeti kohustuslik koduvõit Gibraltari üle vaid numbritega 3:0, olgugi et külalised mängisid enamuse teisest poolajast arvulises vähemuses.

Eelmise peatreeneri Louis van Gaali käe all mängis Hollandi koondis mitte just kõige kaunimat, kuid tulemuslikku jalgpalli. Tänane mäng kinnitas, et Koemani lähenemine väärtustab samuti ennekõike mängude kontrolli all hoidmist ja pistab 1:0 võidud kõhklemata taskusse. Ent mingil hetkel kontroll kadus ja lõpuks valitses väljakul juba täielik kaos.

Koemani õlul lasus niigi suur surve, sest Holland on ju Rahvuste liiga finaalturniiri võõrustaja ning kodupublik ootas tulpidemaa koondiselt nende esimest tiitlit pärast 1988. aasta EM-i. Neli aastat tagasi jõuti Rahvuste liiga debüüthooajal finaali, kuid alistuti seal 0:1 Portugalile, kusjuures ka siis oli koondise juhendajaks Koeman. Nüüd on selge, et 35 aastat ootust tiksub veel edasi.

Nagu olukord ei oleks juba piisavalt piinlik, siis vaevalt suudab Koeman unustada, et sellele finaalturniirile kvalifitseeruti ju eelmisel aastal van Gaali juhtimisel, kui ainsa meeskonnana Rahvuste liiga A-tasandil läbiti oma alagrupp ilma ainsagi kaotuseta. Koemani ja van Gaali vahelised külmad suhted on tuntud fakt ning nüüd peab ta edasi minema teadmisega, et just tema oli see, kes van Gaali poolt püstitatud kindlatele müüridele sarikaid lisades kogu konstruktsiooni kolinal maha kukutas.

4.  Mängu parim - Luka Modric

Igiliikur toimetas Horvaatia keskväljal, nagu tal ei olekski turjal ülipikka klubihooaega, talvist MM-finaalturniiri ja 37 eluaastat. Teenitud penalti aitas Horvaatial mängu tagasi tulla, väravasööt lisaajal juhtima minna, realiseeritud penalti mängu magama panna. 119. minutil oli aeg puhkama tulla, et pühapäevases finaalis põhiraskus jälle enda turjale vinnata.

Tulemus:

Holland - Horvaatia  la. 2:4 (1:0; 2:2; 2:3)
34. Donyell Malen, 90+6. Noa Lang - 55. pen. Andrej Kramaric, 72. Mario Pašalic, 98. Bruno Petkovic, 116. pen. Luka Modric