Premium liiga viimase vooru eel võis esikolmikupretendentidest end kõige närvilisemalt tunda Paide Linnameeskond, kes vajas suurepärases hoos meistri FCI Levadia vastu vähemalt viiki, et medalikoht (loe: eurorahad) uueks aastaks kindlustada. Närvilisus võeti maha aga vaid mõne minutiga ning kindel 3:0 võit päästis Paide hooaja.
Miks päästis? Esikolmikust välja jäämine oleks Paide jaoks olnud asjaolusid arvestades väga suur altminek (loe täpsemalt altpoolt tähelepanekutest). Aga nii ei läinud – lõpp hea, kõik hea!
Mängu käik:
Paide ei soovinud alustuseks midagi juhuse hooleks jätta. Juba viienda minuti alguses võitis Paide keskväljal lahtise palli ning juba paar sekundit hiljem oli pall Levadia võrgus – Henrik Ojamaa leidis sööduga Paide sügisringi staari Abdoulie Ceesay, kes võttis esimese puutega palli omaks ja kihutas teisega selle karistusala kaare pealt kenasti alla nurka – 1:0!
Mängu algus oli ka värava järel pigem Paide käes, kuid järgnevad kümme minutit midagi märkimisväärset ei toonud. 15. minutil sai Levadia aga järgmise külma sahmaka krae vahele, kui Karl Andre Vallner hindas pisut valesti Robi Saarma suunas tulnud pikka palli – Vallner tormas kastist välja ning üritas ebamugavalt põrganud palli lüüa, kuid tabas selle asemel hoopis Saarmat ning saadeti punase kaardiga platsilt minema. Levadia jaoks oli see alles kogu hooaja esimene eemaldamine.
Täpselt nagu ka punase kaardi puhul, sündis ka Paide teine värav väravavaht Ebrima Jarju pikast pallist ettepoole: ka 25. minutil saatis ta kõrge palli Levadia kaitseliini seljataha ning taaskord suutis selleni esimesena jõuda Robi Saarma – seekord selgelt enne Levadia väravavahti, kellest ta palli kõrge kaarega üle ja väravasse tõstis. 2:0!
Vaheajajutud ei suutnud Levadiat mängu pööret tooma sütitada – selle asemel jätkas Paide surumist ja sai kümme minutit pärast teise poolaja algust kätte ka kolmanda värava. Avavärava autor Ceesay röövis ohtlikus tsoonis palli Frank Liivaku jala pealt ning leidis lühikese passiga Dimitri Jepihhini, kelle vasak jalg saatis palli terava löögiga alumisse nurka – 3:0!
Kolmas värav otsustas mängu saatuse lõplikult - kuigi viimane pooltund sisaldas ka mitmeid kollase kaardi väärilisi vigu, siis kulges see suures plaanis siiski lõpuvile ootamise tähe all. Paide võit kindlustas neile pronksmedali, Levadia sai aga tiitlipidu alustada kaotusmossituse näolt pühkimisega. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
1. Jarju pikad pallid muutsid mängu
Esimene värav oli Paidel seks hetkeks küll juba löödud, ent lõpuks otsustasid Paide kasuks mängu nende väravavahi Ebrima Jarju kaks pikka söötu 14. ja 25. minutil. Mõlema adressaadiks oli Robi Saarma, kes teenis esimeses olukorras Karl Andre Vallnerile punase kaardi, teises aga lõi seisuks 2:0.
Mõlema olukorra puhul tuleb eelkõige peeglisse vaadata Levadia kaitsjatel, sest nii labaselt ei saa sellisel tasemel lubada Robi Saarmal nende pallideni jõuda. Jarju söödud ei olnud madallennul kuulid, mis oleks silmapilkselt ühest platsi otsast teise jõudnud, vaid kõrged ja võrdlemisi pehmed pallid, millele oli kaitsjatel aega reageerida. Esimeses olukorras süstis Saarma Frank Liivaku ja Rasmus Peetsoni vahele, teises olukorras Peetsoni ja Brent Lepistu vahele, kusjuures Lepistu lasi Saarmal enda pealt üsna lihtsalt maha joosta. Kaitsjad tegutsesid mõlemas olukorras pehmelt (kas alateadlikult võis siin rolli mängida ka see, et Levadial midagi mängus enam polnud?), aga kiita tasub ka Jarju häid palle ja Paide taktikalist suunist selliseid lahendusi otsida.
2. Levadia ei suutnud kaitserekordit korrata
Tiitel oli küll ammu kindlustatud, kuid Levadial oli võimalus ka üht Premium liiga rekordit korrata: nimelt olid nad enne viimast vooru lasknud endale lüüa vaid 16 väravat, mis oleks olnud 36-voorulise liigahooaja rekordi kordamine – seda suutis Levadia ise 2010. aastal, kusjuures toona tõi see neile Flora järel alles teise koha. Rekordi kordamine oli aga õhus vaid paar minutit – Abdoulie Ceesay viienda minuti tabamus jättis 2010. aasta Levadia (peatreener hooaja alguses Igor Prins, lõpus Aleksandr Puštov) rekordiraamatusse selle kategooria ainuvalitsejaks.
Premium liiga parimad kaitsehooajad (36-voorulise hooaja puhul):
1. FC Levadia 16 (2010. aasta, 2. koht)
2. Nõmme Kalju 17 (2012, 1.)
3. FC Levadia 19 (2014, 1.)
4. Nõmme Kalju 19 (2014, 4.)
5. FCI Levadia 19 (2024, 1.)
3. Kolmas koht päästis Paide märkimisväärsest põrumisest
Hea esitus ja võit viimases mängus valitseva meistri üle, kindlustatud eurokoht ja pingelangus teevad Paide hooaja lõpupeo kindlasti rõõmsaks, kuid pilti pisut välja suumides on neil siiski põhjust kriitiliseks analüüsiks. Arvestades seda, millise koosseisu ja milliste ambitsioonidega Paide hooajale vastu läks – tuletame meelde, et hooaja eel toodi endale lisaks välismaalastele ka Eesti mõistes kogenud ja kõrgepalgalised mängijad Henrik Ojamaa ja Nikita Baranov! – oldi lõpuks siiski meistrist Levadiast tabelis selgelt maas ja ühes pundis hoopis Nõmme Kalju ja FC Floraga, kes toimetasid Paidega võrreldes tänavu totaalses säästurežiimis. Flora loobus mitmetest kogenud mängijatest (sh just Ojamaast) ning usaldas väga palju oma noormängijaid, Kaljut ennustati mitmel pool hooaja eel suisa esinelikust välja. Kaljule jäigi Paide lõpuks tabelis alla, Florast jäädi napilt ettepoole.
See ei saa olla tase, millega saaks Paide rahule jääda.
4. Levadia võimas lõpp lörtsiti ära
Juba mitu nädalat tagasi Tartus tiitlivõidu kindlustanud Levadia sai meistrina mängida neli liigamängu ning peatreener Curro Torres tegi enamjaolt neis tavapärase põhikoosseisuga võrreldes mitmeid vangerdusi. Viimaseks mänguks asetas Torres platsile aga taas eeldatavalt Levadia hetke parima rivistuse: väravas oli tagasi Karl Andre Vallner, äärekaitses koondislane Michael Schjönning-Larsen. Puudujaid Levadial küll oli – näiteks Joao Pedro, Bourama Fomba ja pikemalt väljas olnud Edgar Tur ja Til Mavretic – ent mängiv koosseis oli ilmselt võimalikest üsna parimalähedane.
Kui eelmised kohtumised teiste suurte Nõmme Kalju ja FC Flora vastu lõppesid Levadia jaoks võimsate võitudega, siis Paide vastu sai kütus ühtäkki otsa ning Paidest sai Flora kõrval alles teine tiim, kes suutnud sel liigahooajal Levadia alistada. Suures plaanis on see ainult väike mõlk hõbedasel võidukarikal, ent Levadia oleks kindlasti tahtnud hooaja võidukalt lõpetada. Frustratsiooni oli platsi kõrval näha nii peatreener Curro Torrese kui president Viktor Levada olekus.
5. Kahest kaotajast said kaks võitjat
Eelmisel aastal oli täpselt sama viimase vooru kohtumine Paide ja Levadia vahel palju minoorsem: viik tähendas Levadia jaoks tiitlita jäämist ja Paide jaoks (esialgu) eurokohata jäämist. Tänavu pöörati olukord ümber: Paide võitis ja kindlustas endale eurokoha ja medali, Levadia sai aga hoolimata kaotusest tiitlit kergitada.
6. Mängu parim – Ebrima Jarju
Paide väravavaht sai lisaks nullimängule ja paarile tõrjele kirja väravasöödu ja veel ühe söödu, mis aitas Levadiale punase kaardi teenida.
Protokoll:
Tabeliseis:
# | Meeskond | M | V | V | K | VV | P | |
1. | Tallinna FCI Levadia | 36 | 27 | 6 | 3 | 82:19 | 87 | |
2. | Nõmme Kalju FC | 36 | 21 | 9 | 6 | 79:44 | 72 | |
3. | Paide Linnameeskond | 36 | 23 | 3 | 10 | 74:39 | 72 | |
4. | Tallinna FC Flora | 36 | 21 | 7 | 8 | 69:43 | 70 | |
5. | Tartu JK Tammeka | 36 | 11 | 9 | 16 | 47:54 | 42 | |
6. | JK Narva Trans | 36 | 10 | 12 | 14 | 48:63 | 42 | |
7. | Pärnu JK Vaprus | 36 | 9 | 8 | 19 | 35:57 | 35 | |
8. | FC Kuressaare | 36 | 8 | 10 | 18 | 46:67 | 34 | |
9. | JK Tallinna Kalev | 36 | 8 | 7 | 21 | 37:74 | 31 | |
10. | FC Nõmme United | 36 | 2 | 9 | 25 | 22:79 | 15 |
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Katariina Peetson
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta