Luup peale | Käsi või mitte, rumala augu kaevas Levadia endale ise
Eesti meistrikarikas kipub taas rändama Flora auhinnakappi. FCI Levadia 0:0 viik Pärnu Vaprusega ja tunni jagu pärast seda selgeks saanud florakate võit Narvas tähendavad ühtekokku seda, et kaks vooru enne hooaja lõppu on Flora edu viis punkti. Süüdistada pole Levadial punktikaotuses paraku mitte kedagi peale iseenda, kuigi juba mängu käigus ja ka lõpuvile järel üritati seda koormat veeretada kohtunike kaela.
Täiendatud 3. novembril kell 14:00 - Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik tunnistas neljapäeva õhtul, et peakohtunik Kevin Kaivoja ja videokohtunik Kristo Külljastinen eksisid Levadia 36. minuti tabamuse tühistamisel tõepoolest reeglite vastu. Levadia kinnitas seejärel, et on esitanud kohtunikutöö osas ametliku protesti.
Ent kõigest järgemööda. Nagu eeldada võis, asus nädalavahetusel Nõmme Kaljule alla jäänud Levadia kohe agaralt Vapruse väravat piirama. Ioan Yakovlev varustas kiirelt sööduga nii Mihkel Ainsalut kui ka Mollo Bessalat, aga esimese vabalt positsioonilt tehtud löök jäi nõrgaks ja teine ei saanud mõnelt meetrilt raamidele pihta.
Seejärel hakati ridamisi teenima nurgalööke, mida Joao Pedro kenasti väravaesisele keerutas. 20. minutil sai peaga proovida Rasmus Peetson, kuid Enrico Veensalu päästis väravajoonelt. Pall põrkas keskkaitsjale Heitorile, kes raskelt positsioonilt üle lõi. Viis minutit hiljem suutis Heitor järjekordse nurgalöögi järel oma kaitsja "kattesse kinni" jooksutada, et siis täiesti vabalt õnne proovida, aga löök läks jälle mööda.
Vaprus oli palli hoidmisega suures hädas ja Levadia kasvav surve tõi loogilise tulemuse 36. minutil. Joao Pedro nurgalöök lendas üle eesmises postis võidelnud meeste, põrkas värava ees maha ja jõudis rikošeti järel tagapostis oodanud Heitorini, kes ennetas temaga maadelnud Markus Miiterit ja saatis palli võrku. 1:0?
Siiski mitte, sest VAR asus olukorda üle vaatama ja tuvastas, et enne Heitorini jõudmist tabas pall Peetsoni kätt. Jätkati ikka viigiseisult. Poolaja lõpu eel avanes Joao Pedrol endal õnnega pooleks superšanss, ent pealöök jäi nõrgaks ja Ott Nõmm jõudis selle püüda. Pausile mindi väravateta.
Sealt naastes jätkas Levadia sama ründavalt, aga sama häid võimalusi luua neil enam ei õnnestunud. 67. minutil sai rumalusega hakkama Heitor, kelle küünarnukilöök tabas Vapruse ründajat Ronaldo Tiismaad. Peakohtunik Kevin Kaivoja taskust tõusis punane kaart ja Levadia jäi kümnekesi. Vähemusest hoolimata suudeti Vaprus allesjäänud mänguaja jooksul üsna kenasti kaitsesse suruda, aga Nõmme korralikult proovile panna enam mitte. 0:0 lõpptulemus tähendas, et tiitliheitluses ei ole ohjad enam Levadia enda kätes.
Kohtumise võtmehetk oli kahtlemata avapoolajal tühistatud värav. Joao Pedro nurgalöögid, mida brasiillane järgemööda väravaesisele sättis, olid ohtlikud ja Vaprus ei saanud nendega kuidagi hakkama. Ei saanud ka seekord, sest pall põrkas maha ja sealt edasi Heitorile. Kuid enne tabas see Peetsoni kätt ja ehkki peakohtunikul Kevin Kaivojal jäi see rüsina keskel märkamata, aitasid videoruumis istunud Kristo Külljastinen ja Lauri Salei ta korduste abiga välja.
Et pall tema käe vastu läks, ei eitanud mängujärgses intervjuus ka Peetson ise. Ent tema – ja kogu ülejäänud Levadia leeri – hinnangul puutus pall enne seda ka Vapruse mehe Kristjan Kase kätt. Kask ise lausus mängu järel, et tema Peetsoniga võrreldes käepuudet ei tundnud.
Video olukorrast (alates 45:11):
Nii palju kui telekorduste põhjal on võimalik näha, puutus pall Peetsoni kätt kindlasti ja muutis sellest ka suunda. Ent kas ta riivas ka Kase oma, ja kas penaltivääriliselt? Selles osas paraku selge tõendusmaterjal, mis Levadia meeste väiteid toetaks, puudub.
23-aastane brasiillasest keskkaitsja mängis Levadia eest Premium liigas viimati 7. oktoobril, sekkudes Bourama Fomba asemel teiseks poolajaks. Sellest eelmine ja ühtlasi viimane mäng algkoosseisus jäi tal enne tänast septembrikuusse ehk paus oli kahe kuu pikkune.
Vähemalt esialgu väljendus Heitori suur soov end tõestada plussmärgiliselt, sest ta oli rünnakutel korduvalt ohtlik ning sai korra ka palli võrku. Ent 67. minutil tehtu ei kannata vähimatki kriitikat. Keskväljavõitluses Vapruse ründaja Ronaldo Tiismaaga rehmas ta tagantkätt vastase poole, tabas Tiismaad kõri piirkonda ja pidi punase kaardiga platsilt lahkuma.
Kuigi Levadia mängijad püüdsid apelleerida sellele, et Heitor tegi end kätesirutusega lihtsalt laiemaks, oli tegemist selge löögiliigutusega. Äärmiselt ebavajalik eemaldamine jättis meeskonna mitte ainult mitmekümneks minutiks vähemusse, vaid ka järgmise vooru derbikohtumiseks keskkaitsjata.
Eelnenud mängupildi põhjal võib hinnata üsna suureks tõenäosust, et Vaprusele lakkamatut survet avaldanud Levadia suutnuks täiskoosseisus mängides ühe värava ikkagi ära lüüa ja võidu võtta. Nüüdki võideldi väga südilt, aga arvulises ülekaalus oli Vaprusel kaitsetöö tegemine märksa lihtsam. Tegu pole sel hooajal esimese korraga, mil Levadia surve alla jäädes murdub, ning kahtlemata ei aita meeskonna pingetaluvusele kaasa ka peatreeneri Curro Torrese järjepidevad soolod küljejoone taga, mis päädisid selleski mängus kollase kaardiga.
Sander Kapper – ääreründaja. Kristjan Kask – ründaja. Uku Kõrre – täitsa päris keskkaitsja. Joonas Sild – äärepoolkaitsja. Just selline nägi vigastuste tulemusena välja Vapruse seekordne tagaliin. Tõsi, Kask on pärast Magnus Villota vigastust saanud viimaste voorude jooksul korduvalt keskkaitsja kohta täita, Kapper on eriti Tammeka-päevil korduvalt äärekaitses tegutenud ja ka Sillale ei ole see positsioon läbinisti võõras. Ent nagu Kask ise mängujärgses intervjuus muigas, siis "seda arvestades, et neljasest liinist üks on kaitsja, oli tip-top".
Lisaks värava mittelugemisele ja punasele kaardile pahandas Levadiat väga ka asjaolu, et kohtumise teisele poolajale lisati vaid kaks minutit. Ülipedantselt võttes saaks seda isegi õigustada – mõlemad meeskonnad tegid ühe kolmikvahetuse, mis peaks kokkuleppeliselt justkui kirja minema 30 lisasekundina. Vapruse neljas vahetus langes kokku Levadia kolmikvahetusega ja lisaks tehtigi veel üks eraldi vahetuspaus, mis annab kokku poolteist minutit.
Punase kaardi VAR-iga kontrollimine ei võtnud kaua ja ühtegi pikemat vigastuspausi ei olnud teisel poolajal samuti. Kuid kas rangelt kokku liidetud kaks minutit oli tõepoolest õiglane, kui mängu dünaamikat vaadata? Viimase aasta suundumuste valguses, kus ajaviitmise eest sekundeid-minuteid lisatakse, oli niivõrd napi üleajaga piirdumine kahtlemata ootamatu.
Vapruse väravavaht Ott Nõmm kulutas viimase kümnekonna minuti jooksul, kui hakkas selgeks saama, et arvulisest ülekaalus hoolimata oleks ka üks punkt Vaprusele väärt saak, palli mängupanekuks iga kord kõvasti aega. See on igati normaalne ja eeldatav taktikaline lüke, kuid tavaliselt annavad kohtunikud mängule selle arvelt ka vähemasti sümboolselt minuti või paar juurde. Seekord seda miskipärast ei tehtud.
On muidugi täiesti omaette küsimus, kas näiteks kahe asemel viis lisaminutit olnuks piisav aeg, et 90 minuti jooksul niigi tühja paugutanud ja juba pikka aega vähemuses mänginud Levadia suutnuks väravani jõuda. Ent vähemasti põhjust pahur olla oli Levadial selle otsuse peale, erinevalt väravasituatsioonist ja eriti punase kaardi olukorrast, küllaga.
Kui Levadia tahab, et Eesti meister selguks viimases voorus, tuleb neil pühapäeval derbis Florat võita. Narvast kolme punktiga naasev tiitlikaitsja hoiab küll ka sel juhul kõiki võtmeid enda käes, ent viimases voorus tuleks neil siis jagu saada Nõmme Kaljust, kes võitleb siis igal juhul vähemalt neljanda, kui mitte kolmanda koha nimel. Ehk ülesanne poleks Flora jaoks igal juhul kergete killast. Midagi lihtsat ei oota muidugi ka Levadiat ennast, sest lõpuvoorus sõidetakse külla Paidele, kellel samuti medalimängud käimas.
Vaprus jääb küll kuuendana Tallinna Kalevist ja Paidest nelja ning Kaljust kahe punkti kaugusele, aga neid ootavad kahes viimases voorus Tartu Tammeka ja Kuressaare. Kergeid mänge sel hooajal liigas muidugi pole, eriti püsimajäämise nimel võitleva Tammeka vastu, aga teisalt ei oleks ka mingi ime, kui Vaprus sealt kuus punkti korjaks. Ning arvestades, et Kalev ja Kalju mängivad pühapäeval omavahel, pole pärnakate eurorong veel kaugeltki jaamast lahkunud.
Olukorras, kus Vapruse kaitseliin on koostatud meetodil “lipp lipi peal, lapp lapi peal”, on Kase kogemused hindamatud. Igor Prinsil on vedanud, et meeskonna jaoks vaieldamatult keerulisel perioodil on tal niivõrd universaalne mees võtta.
Protokoll:
1. oktoobril kell 18.00 Sportland Arenal
Tallinna FCI Levadia - Pärnu JK Vaprus 0:0
Väravasöödud: -
Hoiatused: 39. Curro Torres (peatreener), 40. Edgar Tur - 41. Kevin Kauber
Eemaldamine: 67. Heitor
Mänguolud: +5, uduvihmane ilm, kunstmuru heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 224
Peakohtunik: Kevin Kaivoja
Abikohtunikud: Veiko Mõtsnik, Egerd Pajustik
Neljas kohtunik: Reelika Turi
VAR: Kristo Külljastinen
AVAR: Lauri Salei
Levadia: Karl Andre Vallner, Edgar Tur (78. Felipe Felicio), Heitor, Bourama Fomba, Michael Schjönning-Larsen, Rasmus Peetson, Mihkel Ainsalu, Mark Oliver Roosnupp, Joao Pedro (68. Til Mavretic), Ioan Yakovlev (78. Robert Kirss), Mollo Bessala (78. Nikita Vassiljev).
Varus: Oliver Ani, Felipe Felicio, Til Mavretic, Murad Velijev, Robert Kirss, Nikita Vassiljev, Brent Lepistu.
Vaprus: Ott Nõmm, Sander Kapper, Kristjan Kask, Uku Kõrre, Joonas Sild, Reno Mark (63. Mathias Villota), Robin Limberg (63. Reimo Madissoo), Kevin Kauber, Raimond Eino (78. Matthias Limberg), Enrico Veensalu, Markus Miiter (63. Ronaldo Tiismaa).
Varus: Hendrik Vainu, Magnus Villota, Martin Käos, Virgo Vallik, Reimo Madissoo, Mathias Villota, Matthias Limberg, Sander Kõlvart, Ronaldo Tiismaa.
Tabeliseis:
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Katariina Peetson
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta