Eesti meeste A-koondise 14 mängu ja 513 päeva pikkune võidupõud lõppes A. Le Coq Arenal, kui Balti turniiri poolfinaalis alistati kohtumist juhtima asunud Fääri saared 4:1. Jürgen Henn alustas Eesti koondise peatreenerina võidukalt ja Lillekülas valgus laiali üks tohutu suur jalgpallirõõm.

• Vaata Jana Pipra galeriid mängust siit või artikli alt!
• Vaata Liisi Troska galeriid mängust siit või artikli alt!

"Fääri saared on koondis, keda me peaksime võitma, kui oma võimed välja mängime," märkis Henn kohtumise järel täpselt. Võit Fääri saarte üle koduväljakul ei ole tohutult suur saavutus, aga praeguses olukorras on täiesti lubatud ratsionaalseid argumente mitte nii tähelepanelikult puurida.

567 päeva tagasi kõlas A. Le Coq Arenal viimati Eesti koondise legendaarse arsti, doktor Gunnar Männiku kirjutatud laul "See on võit!", mis pannakse makilindilt käima ainult siis, kui Eesti võidab. 2022. aasta 19. novembril oli laulu esilekutsujaks Balti turniiri pronksimängus Leedu üle saadud 2:0 võit.

Vahepealse 567 päeva jooksul polnud Eesti koondise fänn saanud Lillekülast võidurõõmsalt lahkuda. Kui midagi on tulnud nii pikalt oodata, tuleb seda ka põhjalikult nautida. Võite tuleb tähistada, ütleb jalgpalli kirjutamata reegel. Eesti täna seda tegi. Lõi Fääri saartele eripalgelisi väravaid ja tähistas neid täiel rinnal. Nii peab!

Jalgpalliliidu masterplaan töötas. Ei tasu arvata, et imelik lahendus, kus koondise peatreenerit vahetatakse koondiseakna keskel, oli juhus või käkk. Kaugel sellest. Maavõistlus EM-iks valmistuva Šveitsiga, kes oli teisipäeval kõikide loogikareeglite järgi Eesti jaoks ülejõu käiv vastane, tuli jalust ära saada. Seejärel sai alustada uue plaaniga.

Plaani eesmärk oli ja on remontida kaunimaks 14-mängulise võiduta seeria jooksul väga nukraks muutunud foon ja aura, mis Eesti koondist (ja jalgpalli) ümbritsevad. Uue ja armastatud peatreeneri esimeses mängus kodupubliku ees võetud võit on sellise mure puhul parem kui koormatäis MacGyver teipi.

Esimese poolaja keskel kaotusseisu jäämine tõi parema mäluga jalgpallisõpradele meelde mitmeid õnnetuid mänge, aga Eesti näitas selgroogu. "Jäime 0:1 värava järel rahulikuks ega hakanud rünnakul rapsima," märkis kapten Karol Mets rahulolevalt. Enne vaheaega löödi viigivärav, kohe teise poolaja alguses 2:1 ning lõpus kaunistati võitu veel kahe tabamusega, mis panid A. Le Coq Arena hõiskama ja juubeldama.

Just selle tunde nimel jalgpalli mängitakse ja vaadatakse. Eesti koondis polnud seda tunnet kaua kogeda ja pakkuda saanud. Jürgen Henn oma esimeses mängus tuletas selle tunde meelde. Ning see oli neetult hea ja ilus ja mõnus ja südamlik ja vahva ja südant põksuma panev. Mängu järel nägi Lillekülas ainult naeratavaid inimesi. Jalgpallis on jõudu ja väge!

Korraks maa peale tulles on oluline märkida, et kõik ülejäänud käimasoleva aasta jooksul Eestit ootavad ülesanded on (oluliselt) keerulisemad, kui kodumäng Fääri saartega. Juba teisipäevane Balti turniiri finaal Leeduga Kaunases tuleb hoopis teisest puust mäng. Rääkimata Rahvuste liiga lahingutest Rootsi, Slovakkia ja Aserbaidžaaniga.

Kõik need väljakutsed nõuavad Eesti koondiselt täpsemat ja tõhusamat jalgpalli. Aga nüüd ja praegu tuleb tähistada ja rõõmustada, sest nagu ütleb laulusalm:

"See on võit, kõigist kõige tähtsam.
Kui andnud endast kõik, siis voodis öösel vähkren.
Und ei tule, sest et und ei tule!
Jah, und ei tule!"

Täna öösel Eesti jalgpall ei maga. Ja see on väga tore!

Märkmed esimese poolaja olulisematest sündmustest:

• Väravahõngu oli esimest korda tunda 12. minutil, kui Maksim Paskotši võitis vastase otsajoone juures palli. Robi Saarma tsenderduse järel kukkus pall ette Rocco Robert Sheinile, kelle löök karistusala joonelt vuhises napilt mööda.
• 14. ja 15. minutil said karistusala lähistelt löögile Martin Miler ja Mihkel Ainsalu, aga sooritused lendasid vastavalt üle ja mööda.
• Fääri saared lõid värava esimesest olukorrast, kui pall mõtestatult Eesti karistusalasse toimetati. Karol Mets oli ametis Joan Edmundssoni valvamisega ja lubas Hanus Sörenseni tsenderdusel põrgata enda kõrvale. Pall jõudis tagumisse posti, kus Michael Schjönning-Larsen vaatas viisakalt pealt, kuidas Peter Knudsen värava lõi.
• 34. minutil proovis liinide tõstmisega palli vallanud Fääri saari survestada, aga pressingu ülemine ots oli ebatäpne ning see maksis kohe kätte – Rene Joensen andis söödu Eesti kaitsjate taha spurtinud Meinhard Olsenile, kes oli Karl Jakob Heinaga silmitsi. Väravavahist sai Olsen mööda, aga Karol Mets jõudis appi ja klaaris.
• 40.-42. minutini lõid peale Alex Matthias Tamm, Paskotši ja Shein, aga pallid läksid vastavalt mööda, üle ja väravavahi sülle.
• Minut hiljem jõudis Eesti sihile, kui Mihkel Ainsalu võitis keskväljal palli ja Robi Saarma sööt leidis keskkaitsjate vahele sööstnud Tamme, kes tõstis palli varbaga üle väravavahi ja viigistas seisu.

Fääri saared kannatasid Eesti algsurve ära ega läinud selle all närvi. Kui võimalus avanes, siis kasutati neile kingitud šanss (Eesti kaitsjad jäid avavärava olukorras lubamatult passiivseks) kindlalt ära. 3919-pealist publikut see asjade käik jahmatas – esimese veerandtunni järel mõlkus mõtetes ju hoopis erinev stsenaarium.

Fäärid olid 34. minutil lähedal ka 2:0-le ja ärevus tõusis. Eesti kiituseks kogus meeskond end halva perioodi järel nobedasti ja vaheajale mindi juba viigiseisul. Tamme värav oli esimesel poolajal ainuke kord, kui suudeti Fääri saarte 4-5-1 asetusest konkreetselt läbi murda, aga sellest õnneks piisas.

Märkmed teise poolaja olulisematest sündmustest:

• 2:1 juhtväravat lüües oli Eesti vastasest võimsa, täpsem ja kiirem. Mihkel Ainsalu tsenderdus leidis 50. minutil Tamme, kes suunas palli peaga värava eest läbi. Henri Anier ennetas Samuel Chukwudit ja suskas palli võrku.
• Fääri saartel tekkis viigistamiseks kaks momenti. 67. minutil proovis Stefan Radosavlevic eespostist sisse sokutada Viljomur Davidseni tsenderdust, aga Karl Jakob Hein oli valvel. Minut hiljem sai tagumises postis oodanud Radosavlevic äsada temani jõudnud nurgalööki, aga kõmmutas selle küljevõrku.
• Eesti otsustas mängu enda kasuks ära 83. minutil, kui pall sattus ette vahetusest paremale äärele sekkunud Edgar Turile, kes andis 23-lt meetrilt tuld. Pall võttis Sörensenist rikošeti ja Eesti juhtis 3:1.
• 89. minutil lõikas teine vahetusmees Danil Kuraksin vahelt Chukwudi söödu ja lahendas järgnenud üks-üks olukorra külmavereliselt.

Anieri koondisekarjääri 23. värav (Konstantin Vassiljev on kolme ja Indrek Zelinski nelja tabamuse kaugusel) võttis pinged maha, aga tuleb tunnustada ka Fääri saari, kes näitasid teise poolaja keskel südikat ja mõtestatud jalgpalli. Puhuti saadi initsiatiiv enda kätte ning tekitati ka kaks väravavõimalust.

Pinge kadus Turi väravaga ja Kuraksini tabamus tekitas juba korraliku jalgpalliekstaasi, sest viimati lõi Eesti A. Le Coq Arenal neli väravat kaheksa aastat tagasi, kui Martin Reimi esimeses mängus peatreenerina alistati 4:0 Gibraltar. Väravapeo korraldamisega saavad Sinisärgid hakkama harva. Seda enam tuleb seda tähistada! Mõned tähelepanekud veel:

1. "Jür-gen Henn! Jür-gen Henn!" oli õhtu märksõna

Kui Eesti uus peatreener enne meeskondade sissemarssi tunnelist välja ja vahetuspingi suunas sammus, vallandus otsatribüünil koheselt hüüe "Jür-gen Henn! Jür-gen Henn!", mis tuttav tema ametiajast FC Floras, kus ta võitis vahemikus 2019-2023 neli Eesti meistritiitlit viiest võimalikust ja juhtis meeskonna Konverentsiliiga alagrupiturniirile.

Flora jaoks on Henn legend, ülejäänud Eesti jalgpalli jaoks aga autoriteet. Tema tõusmine Eesti koondise peatreeneriks oli oodatud terve jalgpalliüldsuse, sealhulgas staadioni atmosfääri eest vastutavate kõvahäälsemate fännide meelest. Oma meelsust ei hoitud vaka all, vaid kinnitati mängu edenedes üha uuesti.

Just hüüdega "Jür-gen Henn! Jür-gen Henn!" saadeti meeskond esimese poolaja järel riietusruumi ning peatreeneri nimi kaikus A. Le Coq Arenal rohkem kui ühegi jalgpalluri oma. Eriti võimas kiitus sai peatreenerile osaks pärast 3:1 ja 4:1 väravaid. Eufooria tipnes, kui terve meeskond otsatribüüni ette rivistus ja seal üheskoos võitu tähistas.

Need hetked pakuvad palsamit varasematest altminekutest paranemata haavadele ja pakuvad lootust tulevikus eesootavateks keerulisteks lahinguteks.

2. Koosseisukontroll: edaspidi läheb ainult keerulisemaks

Eesti koondise põhikoosseisus oli täna neli Premium liiga mängijat (Michael Schjönning-Larsen, Robi Saarma, Mihkel Ainsalu ja Alex Matthias Tamm). Lisaks mehed Inglismaa, Iirimaa, Šveitsi, Poola, Saksamaa ja Hongkongi kõrgliigadest ning Hollandi esiliigast.

Fääri saared alustasid seitsme mängijaga koduliigast, mille taset võib viimaste aastate põhjal pidada Eesti omast raasukese tugevamaks. Lisandusid mehed Põhja-Makedoonia, Islandi ja Iirimaa kõrgliigadest ning Norra esiliigast. Oleme ausad, mängijate koduklubide võrdluses jäi Eesti seekord selgelt peale.

Eelmise aasta jooksul juhtus seda vaid korra – maavõistluses Taiga (1:1). Enne seda mängis Eesti viimati nii nõrga vastasega 2022. aasta septembris, kui Rahvuste liiga D-divisjonis nüpeldati võõrsil 4:0 San Marinot.

Seega kuigi esimese 20 minuti jooksul avanenud ründav mängupilt, kus Eesti kontrollis mängu ja palli ning proovis siit ja sealt, võis mitmetes A. Le Coq Arenal viibinutes tekitada emotsiooni "ei mäletanudki, et ka nii on võimalik", siis mõistlik on meeles pidada, et kui eraldada valimist kapitaalselt aia taha läinud mäng Taiga, siis polnud Eesti 21 kuud nii nõrga vastasega kohtunud.

Koosseisukontrolli lõpetuseks olgu rõhutatud, et Eesti alg11-s oli kuus jalgpallurit, kel vanust 23 aastat või vähem.

3. Eesti uus asetus on 4-4-2

Jalgpalliasetuste eripärasid käsitleva õpiku avalause ütleb: kõik uus on äraproovitud vana. Vahepeal vanamoodsuse ja primitiivsuse templit kandnud 4-4-2 asetus, mis oli 1990ndatel maailma jalgpallis valdavaks, on tasapisi tegemas renessanssi ja paistab, et järgmistel aastatel kasutab seda enamasti ka Eesti meeskond.

Henn märkis mängu järel, et väikseid kohendamisi võib aeg-ajalt ja tulenevalt vastasest oodata, aga suures plaanis kavatsetakse lähtuda 4-4-2-st, mis vahetab välja eelmise peatreeneri Thomas Häberli kasutatud 5-3-2 asetuse.

Suures plaanis tähendab see, et keskpoolkaitsjaid ja keskkaitsjaid mahub platsile vähem ja ääremängijaid rohkem kui eelmise kolme ja poole aasta jooksul. Samas nägi ka täna, et keskkaitsja Maksim Paskotši mängis paremkaitsjana ja keskpoolik Martin Miller vasakul äärel.

Seega nagu koondisejalgpallis ikka, peavad mängijad olema valmis kohanema positsioonide ja rollidega, mida nad iganädalaselt koduklubis ei täida. Nagu alati, tähendavad uus peatreener ja uus asetus, et koondise koosseisus on oodata mõningaid muudatusi.

4. Tubli debütant ja vahvad avaväravad

Oma debüütmängus andis Henn debüüdi Levadia äärekaitsjale Michael Schjönning-Larsenile, kes oli 0:1 värava puhul ilmselt kõige suurem süüdlane, aga näitas ründefaasis kartmatut minekut, mille poolest on ta silma jäänud ka Premium liigas. Tubli debüüt.

Kui Alex Matthias Tamm sai kuuendas koondisemängus kirja teise värava (meisterlik sooritus), siis Edgar Turi ja Daniil Kuraksini jaoks olid tänased tabamused koondisekarjääri esimesed, mis sündisid vastavalt viiendas ja teises mängus.

Koondisedebüüt, esimene koondisevärav A. Le Coq Arenal ja/või esimene koondisevärav on mängijate endi jaoks kahtlemata olulised ja meeldejäävad maamärgid, mis mõjuvad edasise karjääri jooksul motivaatoritena, sest eks seda tunnet tahaks ju kogeda veel ja veel ja veel!

5. Rocco Robert Sheini koondisekarjääri parim mäng

Keskväljapaarina kasutas Henn seekord Mihkel Ainsalu – Rocco Robert Shein duot. Mõlemad tegid väärt esituse, aga eriti on põhjust esile tõsta Sheini, kes sai kirja oma 10. koondisemängu, aga kuulus põhikoosseisu alles kolmandat korda ning oli esimest korda platsil nii pikalt (84 minutit).

Hennul polnud mingit põhjust Sheini varem platsilt ära võtta, sest Hollandi esiliigaklubi Dordrechti poolkaitsja toimetas keskväljakul tarmukalt. Shein jagas sööte, konksutas vastaseid, otsis aktiivselt ründavaid lahendusi ja tegi kõike seda, mida loovalt poolkaitsjalt oodatakse. See oli 20-aastase Sheini koondisekarjääri parim mäng.

6. Kes plakati maalib, see särgi saab!

Noor jalgpallisõber, kes oli tulnud staadionile plakatiga "Anier, palun särki!" (maalitud nii paksu musta vildikaga, et paistis kätte üle väljaku!) sai vaeva eest soovitud tasu. Eesti koondise auringi ajal silmas Anier plakatit ja täitis noore fänni soovi.

Need hetked jäävad meelde. Sellised teod ehitavad sidet ja tekitavad head tunnet, mida Eesti meeskonnal on edaspidi väga-väga vaja, sest koondisejalgpallis oleme me väikesed, kes peavad enamasti madistama endast suurematega.

Protokoll:

8. juunil kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Fääri saared 4:1 (1:1)
43. Alex Matthias Tamm, 50. Henri Anier, 83. Edgar Tur, 89. Daniil Kuraksin - 24. Petur Knudsen

Hoiatused: 76. Karl Jakob Hein
Pealtvaatajaid: 3919
Peakohtunik: Robertas Valikonis
Abikohtunikud: Vytenis Kazlauskas, Benas Kikutis (kõik Leedu)
Neljas kohtunik: Kristjan-Eric Lääne (Eesti)

Eesti: Karl Jakob Hein, Maksim Paskotši, Märten Kuusk, Karol Mets, Michael Schjönning-Larsen (78. Artur Pikk), Mihkel Ainsalu, Rocco Robert Shein (84. Markus Poom), Robi Saarma (72. Edgar Tur), Martin Miller (84. Daniil Kuraksin), Alex Matthias Tamm (72. Erik Sorga), Henri Anier (72. Mark Anders Lepik).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Artur Pikk, Rasmus Peetson, Edgar Tur, Erik Sorga, Kevor Palumets, Mark Anders Lepik, Patrik Kristal, Erko Jonne Tõugjas, Michael Lilander, Markus Poom, Martin Vetkal, Daniil Kuraksin, Kristo Hussar.

Fääri saared: Bardur a Reynatröd, Joannes Kalsö Danielsen, Viljormur Davidsen, Rene Shaki Joensen (89. Noah Hans Mneney), Petur Knudsen (62. Adrian Justinussen), Joan Simun Edmundsson (46. Klaemint Olsen), Meinhard Egilsson Olsen (62. Paetur Petersen), Samuel Chukwudi, Gunnar Vatnhamar, Stefan Radosavljevic (81. Patrik Johannesen), Hanus Sörensen (89. Aron Jarnskor Ellingsgaard).
Varus: Ari Petersen, Silas Eydsteinsson, Noah Hans Mneney, Ragnar Samuelsen, Arnbjörn Svensson, Klaemint Andrasson Olsen, Jann Julin Benjaminsen, Aron Jarnskor Ellingsgaard, Adrian Justinussen, Paetur Petersen, Gullbrandur Öregaard, Daniel Johansen, Patrik Johannesen.