Nõmme Kalju jätkab Premium liigas ainsagi kaotuseta kolmandal tabelireal ja Tartu Tammeka omakorda ainsagi võiduta eelviimasel kohal, kui omavaheline matš ülikoolilinnas lõppes külaliste kindla 2:0 võiduga.
Võrdlemisi uimase avapoolaja jooksul esines vaid kolm kõneväärt sündmust ning need kõik olid Kalju väravavõimalused. 16. minutil andis Ilja Antonov püstsöödu vasakule äärele, Pavel Marin tsenderdas, Nikita Komissarov suunas palli efektselt edasi ning Aleksandr Volkov lajatas palli kuuelt meetrilt ühe puutega võrku - 0:1!
Avavärava järel oli Tammeka sunnitud mängu avama, mis jättis Kaljule senisest rohkem ruumi. 23. minutil lubas pallist mööda löönud Eugenio Bracelli Volkovil väravavahiga silmitsi pääseda, aga Richard Alandi jalatõrje päästis tartlased halvimast. Avapoolaja lisaminutitel avanes kuldne võimalus ka Olivier Rommensil, kes saatis aga Komissarovi söödu järel pealöögi värava eest üle lati.
Teisel poolajal sai Tammeka pisut paremini mängu sisse, aga üldjoontes käis kõik ikkagi Kalju taktikepi järgi. 53. minutil tegi Kevin Anderson viiekastinurgas olulise bloki, et Volkovi löök neutraliseerida. 78. minutil saatis Marin kauglöögi vastu tagumist posti, kust see väljakule tagasi põrkas.
Läbimurre saabus 79. minutil, olgugi et seitsmeminutilise viibega. Tammeka kaotas lühikeselt lahti mängides oma kastis palli ning Igor Subbotinil jäi lõpuks Marini söödu järel üle vaid pall tühja võrku lükata. Järgnes aga seitse minutit kestnud kontroll, misjärel otsustasid kohtunikud lõpuks, et Marini käegamängu ei suudeta tõestada ning värav loeb - 0:2!
Sealt edasi võitja saatuses enam kahtlust ei tekkinud, olgugi et mängiti koguni üheksa lisaminutit. Alles kohtumise kaheksandal lisaminutil sattus Kalju värav esimest korda tõsisemalt ohtu, kui Tammeka teenis kastijoonelt karistuslöögi ning Tanel Tammik põrutas sealt palli napilt üle ristnurga. Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Seitse ja pool minutit varritamist
VAR-i ajajärk Eesti jalgpallis on alanud võrdlemisi sujuvalt ja pikkade mänguseisakuteta, kuid Tartus tekkis teisel poolajal raske olukord, mis pani asjaosaliste kannatuse tõsiselt proovile.
78:09 oli mängitud, kui Subbotin palli võrku pani, kuid korduste põhjal näis pall enne seda Marini kätt puutuvat. Siiski ei olnud päris täpselt aru saada, kas pall põrkas vastu kätt või hoopis vastu kaitsja Rasmus Kallase kanda.
83:30 oli tablool, kui peakohtunik Andrei Karhu ekraani juurde kutsuti. 15 sekundit hiljem jõudis ta kohale ja asus aeglustatud korduseid üle vaatama ning otsuse langetas ta lõpuks, kui tablool oli 85:46. Värava löömise hetkest kulus seega selle fikseermiseni 7 minutit ja 37 sekundit.
Selles valguses oli kohtumisele määratud kaheksa lisaminutit isegi väga napp.
2. Rool Kalju käes algusest lõpuni
Sisuliselt võib öelda, et kohtumine püsis Kalju kontrolli all algusest lõpuni. Viigiseisul olid nad küll hädas võimaluste tekitamisega, kuid kannatliku otsimise järel realiseeriti oma esimene võimalus kohe ka väravaks ning sealt edasi avanes neil ründamiseks juba rohkem ruumi. Mis sinnamaani oli näinud välja nagu nüri pallivaldamine, paistis edaspidi hoopis meisterliku mängukontrollina.
Kalju võimekus Tammekat enda karistusalast eemal hoida oli ehk kõige muljetavaldavam osa nende mängu juures. Tartlased aktiveerusid eriti teisel poolajal silmnähtavalt, kuid Kalju kaitset surve alla panna ei suutnud nad kuidagi. Nõmmekad tegid oma poolel aktiivset kaitsetööd ning liikusid pallivõitmise järel kas ohtlikult vasturünnakutele või siis jooksutasid vastaseid turvalise pallisöötmisega.
Kalju pole löönud küll ligikaudugi nii palju väravaid kui Flora ja Levadia, ent sisselastud väravate osas ei jää nad suurtele rivaalidele alla ning see on võimaldanud neil siiani kaotuseid vältida. Juba kolme päeva pärast algab suur test, kui vastamisi astutakse Floraga, ning kaks vooru hiljem ootab ees Levadia.
3. Tammeka jätkuvalt kuival
Tammeka on noppinud sel hooajal viigipunkti nii Paide Linnameeskonnalt kui ka FC Floralt, kuid seda peamiselt tänu soliidsele kaitsemängule. Suutmatus ise väravaid lüüa ei ole lubanud neil siiani võiduarvet avada. Viie mänguga on neil kirjas üksainus tabamus ning seegi sündis Flora omaväravana.
Tartu publik nägi kaheksanda lisaminuti karistuslöögi näol alles hooaja esimest kodumeeskonna tõsiseltvõetavat väravavõimalust! Enne tänast oli Tammekal olnud nimelt vaid üks kodumäng, kus nad ei suutnud Paide vastu ainsatki arvestatavat momenti tekitada.
See statistika on mõistagi kurb, aga tartlaste õigustuseks on viiest mängust neli peetud tipptiimide vastu. Samuti on puudust tuntud oma esiründajast Kevin Mätasest, kes hooaja esimeses mängus vigastusega juba poolaja järel välja võeti ning alles nüüd 73. minutil vahetusest sekkudes platsile naasis.
4. Mängu parim - Aleksandr Volkov
Volkov sai võimaluse Kalju algkoosseisus ning ta oli kõige teravam mees väljakul, jõudes kolme hea väravavõimaluseni. Neist esimese kasutas ta ka ära, joostes seejärel otsejoones Kalju pingi juurde Nikita Andrejevit kaelustama. Andrejev on teatavasti Kalju uus abitreener, kelle kogemused peaksid aitama just ründemängijatel oma täit potentsiaali avada.
Protokoll:
16. aprillil kell 12.30 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul
Tartu JK Tammeka - Nõmme Kalju FC 0:2 (0:1)
16. Aleksandr Volkov, 79. Igor Subbotin
Väravasöödud: 16. Nikita Komissarov, 79. Pavel Marin
Hoiatused: 49. Eugenio Bracelli, 57. Sander Puri, 59. Giacomo Uggeri - 90+4. Alex Matthias Tamm, 90+5. Mihhail Babitšev, 90+6. Djibril Dianessy
Mänguolud: +10, vahelduv pilvisus, kunstmuru rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 205
Peakohtunik: Andrei Karhu
Abikohtunikud: Neeme Neemlaid, Maikel Mikson
Neljas kohtunik: Richard Toom
VAR: Kristjan-Eric Lääne
AVAR: Tauno Rämson
Tammeka: Richard Aland, Tanel Tammik, Eugenio Bracelli (60. Herman Pedmanson), Kevin Anderson, Rasmus Kallas, Sander Puri, Tanel Lang, Reio Laabus, Devid Lehter (60. Artur Uljanov), Giacomo Uggeri (73. Kevin Mätas), Patrick Genro Veelma.
Varus: Carl Kaiser Kiidjärv, Georg Lani, Carl Robert Mägimets, Kevin Mätas, Artur Uljanov, Herman Pedmanson, Mihkel Sepp.
Kalju: Henri Perk, German Šlein, Yohan Mannone, Maksim Podholjuzin, Giannis Tsivelekidis, Olivier Rommens (89. Mihhail Babitšev), Ilja Antonov, Nikita Komissarov (82. Djibril Dianessy), Pavel Marin (89. Maksim Gussev), Igor Subbotin (90+2. Rommi Siht), Aleksandr Volkov (82. Alex Matthias Tamm).
Varus: Marko Meerits, Promise David, Djibril Dianessy, Kaspar Paur, Alfred Jüriöö, Maksim Gussev, Alex Matthias Tamm, Rommi Siht, Mihhail Babitšev.
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Liisi Troska
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta