FCI Levadia sõitis Meistrite liiga eel-eelringi miniturniirile Islandile kõrgete ootustega, aga lagunes kohe avamängus võõrustajaklubi Reykjaviki Vikinguri vastu ning naaseb Eestisse 1:6 nahatäiega. Ometi oli kõik nii lubavalt alanud ...
Nagu suviste euromängude puhul kahjuks juba tavaks saanud, algas mängu otseülekanne tehniliste probleemidega. Kui pilt 8. minutil ette ilmus, oli Zakaria Beglarišvili penalti Levadia juba ette viinud - 1:0! Hilisemate korduste põhjal sai selgeks, et penalti sündis Robert Kirsi läbimurde järel, kui ta esmalt kaitsjaga kontaktist kukkus ja seejärel vastane palli käega puudutas. Beglarišvili saatis penaltipunktilt pehme tõste värava keskele. Kirsi arvel oli selleks hetkeks ka üks lubav löök kastijoonelt.
Paraku otsepilt midagi nii rõõmustavat ei pakkunud. Vikingur muudkui surus ning juba 10. minutil jõudsid nad ka sihile, kui karistuslöök saadeti püstjoones kaitsjatest üle ning Kyle McLagan pääses täiesti vabalt seda kuuelt meetrilt jalaga võrku lükkama - 1:1.
Pall liikus märjal kunstmurul kiirelt ja Islandi klubi mängijad tundsid end seal kui kala vees, tehes agressiivselt kõrget survet ning sihtides pidevalt sööte kaitsjate seljataha. Nad tekitasid mitmeid väravavõimalusi ning jõudsid 27. minutil ka sihile, kui paremalt äärelt anti terav pall kaitsjate ja väravavahi vahele ning see jõudis vasakäär Kristall Mani Ingasonini, kes suunas selle osavalt posti kõrvale - 1:2.
Juhtvärava järel ei olnud Vikinguri mäng enam nii intensiivselt väravale orienteeritud, kuid initsiatiiv püsis nende käes ja väljendus nüüd rohkem pallivaldamises. Sellest hoolimata pandi vaheajaks Levadiale veel ka garderoobivärav kaasa, kui nurgalöögi järel klaaris Karl Andre Vallner vastaste pealöögi jalaga vastu vastasmängijat ja pall põrkas õnnetult Halldor Smari Sigurdssoni kaudu väravasse - 1:3. Vallner apelleeris käega-mängule, kuid Poola kohtunikud ei saanud VAR-i abi kasutada ning ei märganud seal midagi määrustevastast.
Teisel poolajal hakkas Levadia küll pisut rohkem palli valdama, kuid suures plaanis jätkus kõik samas vaimus. 49. minuti karistuslöögijärgses olukorras libises Pablo Punyed trahvikastis Levadia mängijate vahelt läbi kui sulavõist ning andis tsenderduse värava ette, kus Nikolaj Hansenil jäi aega pall isegi rinnaga maha võtta, enne kui ta selle võrku lajatas - 1:4.
71. minutil tegi Vallner esmalt hea tõrje, aga Mark Oliver Roosnupu üritus palli klaarida osutus väravasööduks, mille Helgi Gudjonsson posti kõrvalt tühja võrku koksas - 1:5. 77. minutil kaotas Roosnupp tagaliinis palli, Vallner tõrjus kontrarünnakul jalaga Ingasoni löögi, kuid pall põrkas ette Julius Magnussonile, kel jäi jällegi üle see vaid tühja lükata - 1:6.
Levadia statistiline allajäämine ei olnudki teab mis suur: Vikingur sooritas 12 pealelööki Levadia 8 vastu, neist postide vahele lendasid vastavalt 8 ja 3. Nurgalöökide arvestus kuulus 4:3 paremusega isegi Levadiale. Ent need numbrid ei väljenda seekord tegelikku jõudude vahekorda, sest pigem võinuks kaotusnumbrid veel suuremad olla. Vikingur jättis kasutamata mitmeid hiilgavaid väravavõimalusi, samas kui Levadia ainult ühe - kohtumise viimasel minutil, kui Rasmus Peetson ei saanud nurgalöögist tulnud palli kolmelt meetrilt postide vahele. Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Suures mängus pilk Kirsi poole
Levadia rivistas üles oma tavapärase 3-4-2-1 asetuse, ent algkoosseisus oli üks ootamatus, kui Robert Kirss alustas tipuründes Liliu asemel. Brasiillane oli enne tänast alustanud üheksa mängu järjest, samas kui Kirss oli Levadia eelmisest seitsmest mängust alustanud vaid ühes.
Kirss on aga teinud endale nime suurte mängude mehena ja nii langes ka täna valik tema kasuks. Eelmisel hooajal lõi Kirss mäletatavasti karikafinaalis võiduvärava ning saatis detsembris meistritiitli otsustanud kohtumises Flora võrku kaks palli. Hiljuti sai ta jala valgeks ka sinises särgis, lüües San Marino vastu oma koondisekarjääri esimese värava.
Levadia keskväljalt puudus vigastatud Bogdan Vaštšuk, keda asendas ootuspäraselt Mark Oliver Roosnupp. Koosseisu ei kuulunud aga üldse Frank Liivak.
2. Mida maksab Premium liiga Euroopas?
Isikkoosseisu üksikasjad on paraku siiski vaid väikesed nüansid, mis selles mängus lõpuks midagi ei otsustanud. Levadia allajäämine oli nii konkreetne, et siin poleks neid päästnud ei Liliu põhikoosseisus, ei Vaštšuk, ei keegi kolmas. Eesti liigas lõvina domineerivat jalgpalli mängiv Levadia taltsutati Islandil kassipojaks, sest vastase tempo ja intensiivsus käis neil lihtsalt üle jõu.
Kihlveokontorite koefitsientide järgi oli Vikingur mängu eel vaid kerge soosik – nende edasipääsu tõenäosuseks hinnati umbes 55% ja Levadial 45%. Need eeldused osutusid paraku aiateivasteks. Kihlveokontorid, nagu kindlasti ka palju Eesti jalgpallifännid, olid lasknud end ära petta Levadia võimutsemisest koduliigas. Reaalsus on aga see, et isegi Meistrite liiga eel-eelringis on Premium liiga valitseja ränk autsaider.
Premium liigas on Levadiale löödud 17 mänguga kõigest 7 väravat. Vikingur lõi korraga 6.
Premium liigas on Levadia lasknud standardolukordades endale lüüa vaid 1 värava. Vikingur lõi nüüd standardolukordade järel 3 väravat.
Premium liigas on Levadia vallanud palli keskmiselt 64% mänguajast, mis on pika puuga liiga parim näitaja. Vikingur võitis täna pallivaldamise 54-46, kusjuures teisel poolajal tõmbuti sihilikult sügavamale ja kimbutati Levadiat järjekindlalt kontrarünnakutega.
3. Kas Euroopas domineerimine on üldse realistlik?
Premium liigas kontekstis jagub Levadial nii palju klassi, et nad peavad harva enda taktikat vastasest lähtuvalt sättima. Vikingur hammustas nende plaani aga lahti ja läbi ja tõmbas selle ribadeks. Levadia läks palli hoidma mängus, kus nad ei saanud vastaste pressiga absoluutselt hakkama, ning ei suutnud jooksvalt leida ka uut toimivat plaani, sest nad on harjunud Eestis ehitama ja ründama.
Vikingur tegi Levadiaga sisuliselt, mis ise tahtis. Kui vajati väravat, hävitati kõrge pressinguga Levadia ülesehitus ning nõelati pidevalt väravat. Kui enam ei vajatud, vallati ise mängeldes palli ja näidati Levadiale seda, mida eestlased ise Islandile tegema olid sõitnud. Ning kui eduseis oli juba rohkem kui turvaline, siis lubati lõpuks natuke ka Levadial palli lükata, olles aga ise alati vasturünnakutel palju ohtlikumaks pooleks.
Tahes tahtmata jääb mulje, et domineeriva jalgpalliga ei olegi Eesti klubidel Euroopas midagi ära teha. Levadia praegune mängijatevalik ei jää alla nende parimatele aegadele, taustajõududest ja tingimustest rääkimata, ent hiilgeaegadel on löödud auti näiteks Enschede Twente ja Krakowi Wisla. Ikka kaitses kannatades ja oma võimalusi noolides.
4. FCI Levadia eurolugu täis põrumisi
2018 oli Levadia jaoks pöördeline aasta, sest pärast FCI-ga ühinemist ja Aleksandar Rogici asumist peatreeneriks hakkas klubi oluliselt rohkem rõhku panema taustajõududele ja üldisele klubistruktuurile, rääkimata sellest et aasta-aastalt on Levadia kulutanud suuri summasid komplekteerimisele. Väljaku peal hakati just sealt alates juurutama domineerivat pallivaldamisel põhinevat mängustiili.
Järjepidev töö viis sihile neljandal aastal, kui Marko Savici ja Vladimir Vassiljevi juhendamisel lõpetati klubi kuueaastane tiitlipõud. Euroopas lasevad töö viljad end aga siiani oodata. Kui kunagi oli Levadia eurosarjades Eesti klubijalgpalli lipulaevaks, siis alates 2018. aastast on nad nüüd suutnud alistada kuuest vastasest ainult ühe. Tõsi, enne tänast olid enamik allajäämistest väga napid, koguni kaks korda langeti konkurentsist lisaajal.
Samas ei ole aga vastased olnud kordagi nii kõrgest klassist, et Levadia edasipääs pidanuks nõudma suurt eneseületust. Enne tänast jäädi kaks korda alla iirlaste Dundalkile, kord islandlaste Stjarnanile ja kord fääride B36-le. Alistada on suudetud ainult Gibraltari klubi St Joseph’s, kellest oldi üle mullu Konverentsiliiga esimeses eelringis, enne kui seejärel Dundalkile alla vannuti.
Niisiis on FCI Levadia olnud Euroopas sulaselge põruja. Seekordne allajäämine ei ole aga mitte lihtsalt üks järjekordne ebaõnnestumine, vaid maalib kogu Levadia projekti hetkeseisu hoobilt tumedamatesse toonidesse. See kolakas on piinlik ja häbistav nii klubile kui ka kogu Eesti jalgpallile, ning selle häbi mahapesemine saab olema väga keeruline ülesanne.
Võimaluse Levadia selleks siiski saab, sest kaotusest hoolimata jätkatakse eurohooaega UEFA Konverentsiliiga teises eelringis, kus nende vastaseks on kas Shamrock Rovers (Iirimaa) või Hibernians (Malta).
5. Levadia parim - Robert Kirss
Iseasi kui mõistlik on sellise resultaadi järel üldse parimat valida, aga Kirsi valik Levadia rünnakule oli igati õigustatud. Isegi kui Liliu on palliga natuke meisterlikum, siis tänase mängu iseloom nõudis metsikult musta tööd, mida Kirss rabas eeskujulikult. Samuti teenis just tema Levadiale penalti.
Protokoll:
21. juunil kell 22.30 Vikingsvölluri staadionil Reykjavikis
Tallinna FCI Levadia - Reykjaviki Vikingur 1:6 (1:3)
5. pen. Zakaria Beglarišvili - 10. Kyle McLagan, 27. Kristall Mani Ingason, 45.+1. Halldor Smari Sigurdsson, 49. Nikolaj Hansen, 71. Helgi Gudjonsson, 77. Julius Magnusson
Hoiatused: 3. Marko Putincanin, 42. Mark Oliver Roosnupp, 63. Brent Lepistu, 63. Liliu, 87. Ilja Antonov - 81. Logi Tomasson
Mänguolud: +11, tuuline ja vihmane ilm, kunstmuruväljak väga heas seisukorras
Peakohtunik: Tomasz Musial
Abikohtunikud: Marcin Boniek, Jakub Slusarski
Neljas kohtunik: Sebastian Krasny (kõik Poola)
Levadia: Karl Andre Vallner, Maximiliano Ugge, Rasmus Peetson, Milan Mitrovic, Marko Putincanin (74. Ilja Antonov), Brent Lepistu, Ernest Agyiri (81. Murad Velijev), Artur Pikk (55. Liliu), Zakaria Beglarišvili (74. Karl Rudolf Õigus), Mark Oliver Roosnupp, Robert Kirss.
Varus: Artur Kotenko, Aleksandr Kraizmer, Markus Jürgenson, Maksim Podholjuzin, Ilja Antonov, Nikita Vassiljev, Murad Velijev, Karl Rudolf Õigus, Liliu.
Vikingur: Thordur Ingason, Kyle Douglas McLagan, Halldor Smari Sigurdsson, Peter Oliver Ekroth, David Örn Atlason (74. Karl Friedleifur Gunnarsson), Viktor Örlygur Andrason, Pablo Punyed (74. Logi Tomasson), Julius Magnusson, Kristall Mani Ingason (78. Birnir Snaer Ingason), Nikolaj Hansen (68. Helgi Gudjonsson), Erlingur Agnarsson (68. Ari Sigurpalsson).
Varus: Ingvar Jonsson, Jochum Magnusson, Logi Tomasson, Ari Sigurpalsson, Birnir Snaer Ingason, Axel Freyr Hardarson, Karl Friedleifur Gunnarsson, Stigur Diljan Thordarson, Helgi Gudjonsson.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta