Luup peale | Naiste üleminekuaasta tipnes kauaoodatud karikaga. Kuidas edasi? (galerii!)
Eesti naiste koondis tegi Balti turniiri finaalis enda elu ise raskemaks kui tarvitsenuks, aga lõpuks võeti Fääri saarte üle siiski veenev 3:1 võit ja tõsteti karikas kaheksa-aastase vaheaja järel taas pea kohale.
Eesti haaras kohe initsiatiivi ja hoidis seda enda käes sisuliselt terve avapoolaja, kuid ründetegevus ei toiminud nii lennukalt kui neljapäeval Leedu vastu. Läbisööte otsiti küll pidevalt, aga erinevalt eelmisest mängust ei suudetud liinitagust ruumi ära karistada. Fäärlannad jätsid ründajad kas suluseisu või siis jõudsid jooksudega kaasa.
Kui surve tõi valdavalt kaasa ainult poolvõimalusi tsenderdustest või kauglöökidest, siis parimad võimalused avanesid Eestile kiiretel üleminekutel. 14. minutil viis Lisette Tammik palli üles ja söötis Vlada Kubassovale, kes võttis trahvikastis kaitsja ette ja läks lubavast positsioonist löögile, aga pall lendas pisut tagapostist mööda.
Viis minutit hiljem võitis Kelly Rosen vastaste väljakupoolel palli, Liisa Merisalu tormas karistusalasse ja otsajoone juurde ning söötis sealt värava ette, kust Tammik palli võrku kõksas – 1:0!
Kuigi eestlannad ei suutnud palju väravavõimalusi luua, siis positiivse poole pealt ei lubatud külalistele üldse mitte ühtegi ohtlikku olukorda. 39. minutil ei jäänud väravavaht Karina Kork küll kaugele, et ründaja surve all pall kaotada, aga kokkupõrke järel vilistati ründajale viga, nii et sealtki ei sündinud midagi.
Külalisnaiskond tegi vaheajal kolm vahetust korraga ning tuli teisele poolajale uue energiaga peale, võrdsustades mängupildi. Esialgu paistis kõik siiski Eesti kontrolli all püsivat, aga 53. minutil kinkisid sinisärklased tühja koha pealt külalistele viigivärava.
Kork oli taas ründaja pressinguga hädas ja kuigi ta sai palli hädaga ära söödetud, langes see vastasmängija saagiks, kes kohe peale lõi. Seejärel tegi Kork küll tõrje, aga pall põrkas temast üle ja veeres tagumise posti suunas. Ei olnud selge, kas see veereb võrku, posti või mööda, kuid Inna Zlidnis tormas palli päästma ning suunas selle õnnetult omaväravasse – 1:1!
Kui fäärlannadel õnnestus viigistada, ilma et nad oleksid ise ainsatki väravavõimalust tekitanud, siis viigivärava järel hakkas neil ühtäkki variante tekkima. 56. minutil oli neil kasutada trahvilöök karistusala ja otsajoone ristumiskohast ning terava pall värava ette suunati sealt ka värava peale, aga Rosen päästis väravajoonelt. Veidi hiljem järgnes kauglöök, mille Kork väikeste raskustega tõrjuda suutis.
Esimese ehmatuse üle elanud, haaras Eesti mänguohjad taas enda kätte. 58. minutil viis Tammiku sööt kontrarünnakul Kristina Bannikova läbijooksule, aga tema löögi suutis väravavaht esiposti kõrvalt üle otsajoone tõrjuda. 60. minutil oli toitja rollis jällegi Tammik, kui tema tsenderduse realiseeris väga hea avanemisega Vlada Kubassova – 2:1!
Külalisnaiskond üritas veel päästa, mis päästa andis, ning suuremad riskid muutsid mängu lõpu üsna lahtiseks. Pinged langesid alles 77. minutil, kui Kairi Himaneni läbisööt viis Liisa Merisalu väravavahiga silmitsi ning ta lõpetas olukorra tugeva löögiga esimesse ülemisse nurka – 3:1! Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Merisalu särav sekkumine
Eesti koondise koosseisu Balti turniiril räsisid vigastused, mille tõttu puudusid nii Merily Toom, Maarja Saulep, Sandra Liir, Pille Raadik kui ka Berle Brant. Enne finaalmängu langes rivist ka Signy Aarna, keda asendas äärekaitses Mari Liis Lillemäe. See tähendas omakorda, et Lillemäest tühjaks jäänud koha äärepoolkaitses täitis Soomes klubijalgpalli mängiv Liisa Merisalu.
20-aastane Merisalu mitte lihtsalt ei mänginud seda kohta välja, vaid tegi väga särava esituse. Väravasööt ja värav on selle peamiseks kinnituseks, kuid ka muus osas paistis ta pidevalt hästi silma ning suur osa Eesti ohtlikest rünnakutest käis just läbi tema ääre.
Äärekaitses ei andnud Aarna puudumine eriti tunda, sest Lillemäe sai seal samuti eeskujulikult hakkama. Ka Leedu vastu sai Lillemäe mängu lõpus äärekaitses mängimist harjutada.
2. Kauaoodatud üheteistkümnes
Naiste A-koondiste Balti turniire peetakse alates 1996. aastast ning Eesti on seal läbi aegade edukaim võistkond. Esimesest 15 Balti turniirist võitsid sinisärklased koguni 10. Sellele järgnevalt ei suudetud aga kuus turniiri järjest esikohta endale napsata, enne kui nüüd jälle plats puhtaks löödi.
Leedu ja Läti auhinnariiulitel on mõlemal viis naiste Balti turniiri karikat. Fääri saared pakkusid tänavu Balti koondistele konkurentsi kolmandat korda ning iga kord on nad jõudnud vähemalt finaali. 2016. aastal tulid nad võitjaks, 2021. aastal kaotasid finaalis Leedule ja nüüd siis Eestile.
3. Kas treenerid saavad uued lepingud?
Anastassia Morkovkina ja Sirje Roops nimetati peatreeneri-tandemina ametisse jaanuari keskel ning esialgse teate kohaselt sõlmiti nendega lepingud "käimasoleva valiktsükli lõpuni". Vaikimisi koostöö jätkub, aga tuleviku osas selgus veel puudub.
MM-valiktsükkel lõppes septembris Eesti jaoks edukalt, kuid Balti turniiri eel avaldas Morkovkina, et lepingu pikendamisest ei ole siiani juttu olnud. "Töötame detsembri lõpuni ja siis vaatame," lausus Morkovkina nädal tagasi ja avaldas arvamust, et tulemused Balti turniiril seda otsust väga palju ei mõjuta. "Treenereid mõjutab turniir lihtsalt selliselt, et tahaks ära võita! Kui edaspidi näiteks lepingut ei pakuta, siis ikkagi on hea meel selle päris eduka aasta üle, oleme saanud kaks väga olulist võitu," ütles ta.
Kas treenerite lepinguid tuleks pikendada? Et nendega esialgu vaid aastased lepingud sõlmiti, ei väljendanud jalgpalliliidu poolt just väga suurt usaldust ja viitas sellele, et pigem nähti tänavuses üleminekuaastat. Samas oli see ka mõistetav, sest mõlema näol on ju tegu noorte treeneritega, kelle CV ei ole nii esinduslik kui näiteks nende eelkäijal Jarmo Matikainenil. Võimalik, et plaan nägi ette taas välismaise eksperdi otsimist.
Ent koondise poolt näidatud esituste põhjal ei ole tänaseks küll ühtegi põhjust, miks lepinguid pikendama ei peaks, sest uued treenerid on selgelt toonud uue hinguse ning see on nüüd ka tulemusteks vormunud. Ametlikes mängudes on Morkovkina ja Roopsi saldoks neli võitu ja kolm kaotust ning kuigi naistejalgpalli tasemevahed muudavad võiduprotsendi võrdlemise üldiselt üsna mõttetuks, on see sellegipoolest kõva näitaja.
Mängudest, kust oli väga raske positiivset tulemust loota, saadi selged kaotused nii kahel korral Kreekalt (1:3 ja 0:3) kui ka Prantsusmaalt (0:9). Samas pandi selili kõik vastased, kes peaksid kuuluma laias laastus meie kaalukategooriasse: kaks korda võideti Kasahstani (4:2 ja 2:0) ning Balti turniiril Leedut 4:1 ja nüüd Fääri saari 3:1.
Neli võitu ametlikes mängudes on sama palju kui eelneva kolme kalendriaasta jooksul kokku. Viimati suutis Eesti naiste koondis aasta jooksul neli mängu võita 2014. aastal – samal aastal, kui võideti ka eelmine Balti turniiri karikas. Absoluutne rekord – viis võitu – pärineb aga aastast 2010.
4. Mängu parim - Lisette Tammik
Tammik säras taas toetava ründajana, saades teist mängu järjest kirja nii värava kui ka väravasöödu. Ta tegutses laia tööraadiusega, sidus poolkaitset rünnakuga ning näitas naiskonna jaoks raskel hetkel oma liidriomadusi, hoides külma pead ja saates teele kvaliteetse tsenderduse, millest sündis võiduvärav.
Protokoll:
9. oktoobril kell 19.00 Tartu Tamme staadionil
Eesti - Fääri saared 3:1 (1:0)
19. Lisette Tammik, 60. Vlada Kubassova, 77. Liisa Merisalu - 53. ov. Inna Kiss-Zlidnis
Hoiatused: 34. Inna Kiss-Zlidnis, 55. Jaanika Volkov - 41. Heidi Sevdal
Pealtvaatajaid: 164
Peakohtunik: Sarah Fatemeh Zangeneh (Norra)
Abikohtunikud: Line Cathrine Nymoen (Norra), Sidsel Dall (Taani)
Neljas kohtunik: Marko Liiva (Eesti)
Eesti: Karina Kork, Mari Liis Lillemäe, Siret Räämet, Inna Kiss-Zlidnis, Kelly Rosen, Kairi Himanen, Jaanika Volkov (90+1. Emma Treiberg), Liisa Merisalu (90+1. Renate-Ly Mehevets), Kristina Bannikova (66. Getter Saar), Lisette Tammik, Vlada Kubassova.
Varus: Keiti Kruusmann, Eva-Maria Niit, Jessika Uleksin, Grete Daut, Katriin Saulus, Rahel Repkin, Kethy Õunpuu, Getter Saar, Renate-Ly Mehevets, Emma Treiberg, Sandra Pärn.
Fääri saared: Oluva Allansdottir Joensen (46. Valborg Österö), Birita Ryan, Heidi Sevdal (63. Olga Kristina Hansen), Asla Johannesen (85. Maria A Lakjuni), Sanna Svarvadal, Jensa Torolvsdottir, Mona Rasmusdottir, Hervör Hansdottir (46. Kara Djurhuus), Tora Mohr (46. Rebekka Fjallsa Benbakoura), Sarita Maria Mittfoss, Runa Jacobsen (63. Lea Lisberg).
Varus: Maria A Lakjuni, Kara Djurhuus, Rebekka Fjallsa Benbakoura, Olga Kristina Hansen, Asa Carlsen, Lea Lisberg, Valborg Österö.
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Liisi Troska
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta