Ime jäi sündimata. Leverkuseni Bayerist ei läbi 53-mängulist hooaega ainsagi kaotuseta. Saksamaa meistri uskumatu seeria lõppes Dublinis, lõpetajaks võrratu ja intensiivne Atalanta meeskond. Euroopa liiga finaali kõik kolm väravat lõi Itaalia klubi ründaja Ademola Lookman.

Lookmani kübaratrikk oli unikaalne. Euroopa liiga (varasema nimega UEFA karikasari) finaale mängitakse ühe-osalisena alates 1998. aastast ehk kolmapäevane mäng Aviva staadionil oli omasuguste seas 27., ent esimene, kus sündis kübaratrikk. Lookmani kõik kolm väravat olid meisterlikud, viimane kõige kaunim.

26-aastase Inglismaal sündinud Nigeeria koondislase tähehetk oli ootamatu, sest finaali eel käis Atalanta leeris jutt eelkõige Gianluca Scamaccast. Otsustavaid väravaid oodati temalt, ent tugeva ja toimiva jalgpallimeeskonna tunnusmärk on, et õnnestuda võib ja suudab igaüks. Täna oli selleks meheks Lookman.

Atalanta vööl ripuvad vinged skalbid. Teel finaali alistati endised Euroopa meisterklubid Liverpool – mäletate ehk Anfieldi jahmatust, kui itaallased seal Jürgen Kloppi satsile 3:0 kolaka kütsid – ja Marseille Olympique. Nüüd murti konkreetselt maha Euroopa selle hooaja imetletuim meeskond ja värske Saksamaa meister Leverkuseni Bayer.

Leverkusen ei saanudki oma mängu käima. Atalanta kartmatu mees-mehe pressing koos nahaalsete vigadega – need on üks viis jalgpallis edu saavutada! – lõhkusid Xabi Alonso juhendatud meeskonna lihvitud mängumootori ära. Seda ei suutnud remontida ei vaheajakoosolek, vahetused, ümberkorraldused ega väga head jalgpallurid.

Kõik olulised duellid võitis Atalanta. Kui neil oli vaja soodsa rünnaku tekitamiseks esimesena lahtise pallini jõuda, siis nad jõudsid. Kui sama vajadus tekkis Leverkusenil, siis läks midagi viltu. Niimoodi pole võimalik jalgpallimängus edukas olla. Eriti siis, kui tegu eurosarjafinaaliga.

Atalanta võit täidab Bergamo klubi suure unistuse. 2016. aastal juhendajaks asunud peatreeneri Gian Piero Gasperini ametiaeg oli olnud väga edukas (kolm järjestikust Serie A kolmandat kohta, Meistrite liiga veerandfinaal), aga võidud puudusid. Alles nädala eest kaotati kuue aasta jooksul kolmas Itaalia karikafinaal.

3:0 võit Leverkuseni üle tähendab, et 1963. aasta Itaalia karikas ei ole enam Bergamo klubi ainuke trofee. Gasperini selgelt eristuva mängumudeli kütkestavuses pole juba mitu aastat mitte mingit kahtlust olnud. Nüüd sai valideeritud ka selle mängumudeli võiduvõimekus.

Märkmed esimese poolaja võtmesündmuste kohta:

• Esimene moment tekkis 8. minutil, kui Matteo Ruggeri vasakult äärelt tsenderdus jõudis Gianluca Scamaccani, aga pealöök takerdus kaitsjasse.
• Atalanta esimese nurgalöögi 12. minutil Leverkusen klaaris, aga jätkuolukorras küpsetati valmis kobarkäkk.
• Esmalt magas Florian Wirtz maha Davide Zappacosta, siis ei suutnud keegi itaallase madalat söötu vahelt võtta ning lõpuks ei tajunud Exequiel Palacios, et Ademola Lookman tema selja tagant välja hüppab. Nigeerlane lõi kaunilt 1:0.
• Leverkusen jõudis pealelöögini alles 19. minutil.
• Lookmani sai Leverkuseni ükskõiksuse tulemusel palli 25 meetri kaugusel väravast, konksutas end mööda Granit Xhakast, ennetas Edmond Tapsobat ja lõi tugevalt tagumisse alumisse nurka, seisuks 2:0.
• Saksamaa meistri esimese poolaja parim šanss – ja ainus selge väravavõimalus – tekkis 43. minuti, kui vasakult mängiti kaitseliini taha vabaks Alejandro Grimaldo, kes proovis palli üle väravavahi tõsta. Löök jäi madalaks ja Juan Musso püüdis

Vaheajal tegid mõlemad meeskonnad ühe vahetuse. Atalanta oma oli sunnitud. Sead Kolasinac tuli riietusruumist välja ja proovis, kas jalg lubab jätkata. Ei lubanud ning teda asendas Giorgio Scalvini.

Leverkusen võttis välja kaitsja Josip Stanišici, tõstis vasakääre Piero Hincapie kaitseliini vasakpoolseks liikmeks ja tõi platsile ründaja Victor Boniface. Kui nigeerlane vaheajal intensiivset soojendust tegi, laulsid Leverkuseni fännid ta nime.

Märkmed teise poolaja võtmesündmuste kohta:

• 49. minutil hoidis Hincapie ära seisu 3:0, kui lõi värava all Scamacca nina eest klaariks Charles de Ketelaere terava madala tsenderduse.
• Kui Leverkusenil olid 52. ja 54. minutil kasutada nurgalöögid, millest momente tekitada ei suudetud; ning korraks tekkinud tunne, et äkki pannakse Atalanta surve alla, osutus samuti ekslikuks.
• Lookman näitas 67. minutil taas oma ohtlikkust, kui möödus Tapsobast, kes ta kukutas ja kollase kaardi teenis.
• 75. minutil ei saanud Tapsoba endale enam viga lubada. Lookman astus temast jälle mööda ja lõi vasakuga tagumisse ristnurka. 3:0 otsustas mängu ära.
• Esimesel lisaminutil tegi Atalanta sümboolse vahetuse – mõneks minutiks saab platsile meeskonna kapten Rafael Toloi, kes põhimeeste sekka ei kuulu.

Kui Toloi platsile saadetud, alustas Atalanta vahetuspink võidutantsuga. Nädalatagune valus mälestus kaotatud Itaalia karikafinaalist oli kustutatud ja asendunud põhjatu õnne ja joovastusega. Sama vapralt, nagu Atalanta meeskond, oli lahingu Saksamaa rivaalidega võitnud ka Bergamost kohale sõitnud fännid. Soccernet.ee tähelepanekud Euroopa liiga finaalist:

1. Oodatud šõu jäi ära, sest üks ei lubanud ja teine ei suutnud

"Torino Juventus ei mängi jalgpalli, vaid istub kaitses, lõhub ja proovib siis kuidagi midagi ära lüüa. Eelmise nädala karikafinaalis meie vastu see neil õnnestus. Täna näeme aga kindlasti jalgpalli, sest Leverkusen armastab palliga mängida. Usun, et tuleb igatpidi haarav kohtumine," kostsid kaks Atalanta fänni vastuseks, kui Soccernet.ee uuris neilt mängu eel ootuste kohta.

Atalanta fännide ootus ei täitunud, sest mäng ei osutunud haaravaks, vaid vägagi ühepoolseks. Hooaja esimeses 51 mängust 143 väravat löönud Leverkusen tekitas terve matši peale ainult ühe arvestava võimaluse (Grimaldo 43. minuti šanss) ning Xabi Alonso pidi mängu järel resigneerunult nentima:

"Atalanta oli meist täna õhtul parem ja vääris võitu. Pärast esimest väravat pakatasid nad energiast ja me ei leidnud lahendusi, et sellele vastu saada. Me ei suutnud end üks-ühele duellides kehtestada ega väravavõimalusi tekitada. Väga kahju. Väga valus, et asjad läksid valesti nii tähtsas mängus. Aga seda ma muuta ei saa."

Leverkusen ei suutnud end väljakul kehtestada, sest Atalanta ei lubanud. Ning kui Leverkusenil õnnestus vahel mees-mehe pressi alt välja murda ja keskväljale jõuda, ei häbenenud ega peljanud Itaalia klubi mängijad nahaalseid vigu. Mõned kollased kaardid niiviisi teeniti, aga see oli lõiv, mida maksti teadlikult.

Kui Atalanta 2020. aastal Meistrite liigas veerandfinaali jõudis, kuulus meeskonda palju tehniliselt osavaid jalgpallureid, aga lõpuks tõusis tee püsti ilmselt põhjusel, et nappis toorest jõudu ja/või mängutarkust. Gasperini on vahepealsete aastatega Atalantat täiustanud ja nüüd tabati lõpuks otse kümnesse!

2. Fännide finaal

Kes ootas vaimustavat vaatepilti, kuidas Saksamaalt ja Itaaliast kohale sõitnud fännid Dublini kesklinnas asuva kuulsaima pubide piirkonna Temple Bari vallutavad, pidi pettuma. Nädala sees toimuv finaalmäng tähendas, et enamik poolehoidjaid saabusid kohale alles mängupäeval.

Linnapildis paistis tähtsuselt teise eurosarja finaal küll silma – Liffey jõe kallastel lehvisid lipud, fännide sülemid olid siin-seal nähtaval, toimus fännifestival – aga ei domineerinud. Massiefekti nägi alles Aviva staadioni lähistel, kui Leverkuseni ja Atalanta fännide lakkamatu voog areeni suunas liikus.

Ning staadionikatla sees õnnestusid mõlema klubi poolehoidjad suurepäraselt. Leverkuseni fänne oli rohkem ja nende mängu-eelne häälekus tõusis esile. Esimese ja teise värava vahel vallandus laululahing, kus sakslaste masinlikkus itaallaste spontaansusest jagu sai.

Ent mida edasi mäng liikus, seda vaikseamaks jäi punast ja häälekamaks muutus sinist värvi sektor. Atalanta võttis lõpuks võidu ka tribüünidel, mis oli ka loogiline, sest ka kõige pühendunum ja innukam jalgpallifänn väsib, kui tema lemmikud kaotavad väljakul iga olulise duelli ja on raskustes vastase väljakupoolele jõudmisega.

Ent kokkuvõttes tagasid mõlemad meeskonna fännid, et Euroopa liiga finaal möödus suurepärases jalgpalliatmosfääris. Vaikseid hetki ei olnud. Keegi laulis kogu aeg. Jalgpalli pakutavate emotsioonide spekter oli kõigile näha, tunda, kogeda ja nautida.

3. Mängu parim – Ademola Lookman

Kui Gasperini 2016. aastal Atalanta peatreeneriks asus, mängis Lookman Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas Charlton Athleticus. Siis liitus ta Evertoniga, aga ei löönud kõrgliigas läbi. Vahepeal proovis ta end leida RB Leipzigis, siis Fulhamis ja 2021-22 Leicester Citys, ent ei suutnud kuskil kanda kinnitada.

Kaks aastat tagasi saabus Lookman Atalantasse, kelle kasuks lõi oma debüüthooajal 15 väravat. Tänase kübaratrikiga tõusis ka selle hooaja saldo 15 peale. Ent neid numbreid ei mäleta varsti enam keegi. Küll aga mäletab terve Bergamo, et suure jalgpalliõnne tõi nende õuele Ademola Lookmani kübaratrikk Dublinis.

Atalanta - Leverkuseni Bayer 3:0 (2:0)
12., 26., 75. Ademola Lookman