Valitsev maailmameister Prantsusmaa alustas EM-finaalturniiri võidukalt, kui oli Münchenis tänu Mats Hummelsi 20. minuti omaväravale 1:0 parem Euroopa kõige tituleeritumast koondisest Saksamaast.
Tulemus vastas mängupildile, sest Prantsusmaa võttis esmalt mängu selgelt enda kontrolli alla ja saavutas värava. Seejärel rahulduti passiivsema rolliga, aga mängiti seda kindlalt ja oskuslikult. 2014. aasta maailmameister Saksamaa ei suutnud kohtumise jooksul tekitada mitte ainsatki väravavõimalust. Prantsusmaa 2:0 oli lähemal kui Saksamaa 1:1. Aga kõigest järgemööda.
Mängu esimene protokollitud sündmus oli Joshua Kimmichi kollane kaart 7. minutil klubikaaslasele Lucas Hernandezile tehtud vea eest. 16. minutil oli Prantsusmaal kasutada nurgalöök, millega leiti üles Paul Pogba pea, aga löök läks üle. Vaid minut hiljem oli Manuel Neueril vaja aga teha oma esimene tõrje, kui Kylian Mbappe sai mööda Matthias Ginterist ja lõi karistusala seest peale.
Need episoodid viitasid, et Prantsusmaa oli end platsil vastaselt mugavamalt sisse seadnud, mis päädis 20. minutil ka väravaga. Prantsusmaa pani palli paremal äärel audiviskest mängu, viis selle kiiresti läbi Saksamaa poolt vabaks jäetud tsoonide vasakule, kust trahvikasti tunginud Hernandez pani tugeva madala söödu värava ette Mbappe suunas.
Prantsusmaa kardetud ründajani pall ei jõudnud, sest söötu vahelt lõigata proovinud Mats Hummels lõi selle õnnetul moel enda väravasse. Kaotusseisu jäänud Saksamaa jõudis esimese pealelöögini 22. minutil, kui Robin Gosensi tsenderdus leidis üles Thomas Mülleri, kelle pealöök ebaõnnestus.
25. ja 27. minutil sai Toni Kroos lubavalt kohalt trahvilööke proovida, aga esimene takerdus müüri ja teine lendas selgelt üle. 38. minutil kukkus pall kastis Ilkay Gündögani jalale, aga poolkaitsja ei tabanud palli täpselt ja löök läks kaugelt mööda. Samas vaatamata nendele momentidele tundus mäng pidevalt Prantsusmaa kontrolli all olevat, Saksamaa pidi kangutama.
Vaheaja järel pilt muutus. Esmalt pääses vasakult äärelt läbi Adrien Rabiot, kelle tugev löök tabas esimese posti väliskülge. Siis aga avanes kaks head šanssi Saksamaal. 54. minutil saatis Serge Gnabry maapõrke kaudu värava katusele vasakult äärelt tulnud tsenderduse ja kaks minutit hiljem oli karistusalasse antud söödu sihtmärgiks, aga Hugo Lloris tuli väravast välja ja summutas olukorra.
59. minutil tuli Saksamaa taas paremalt äärelt ja otsis tsenderdusega tagumisest postist Gosensit, kes rammis palli peaga klaariks löönud Benjamin Pavardi puusaga pähe ja/või kuklasse. Õnneks suutis äärekaitsja jätkata, aga tema toibutamiseks tekkinud mängukatkestusest oli Prantsusmaale kasu, sest eelnevate minutite jooksul ohtlikuks muutunud Saksamaa surve saadi pidama.
Mbappe lõi koguni värava, aga Hispaania kohtunikud fikseerisid suluseisu, mida VAR kinnitas. Prantsusmaa ei mänginud ilu, vaid tulemuse peale. Nad seisid kannatlikult kaitses ja kui pall kätte saadi, otsiti marukiiret Mbappe'd. 78. minutil oligi väle ründaja kaitseliini taga ja Hummels riskis talle jalgadesse viskudes tohutult. Muuhulgas tabas sakslane ka palli ja kohtunik penaltit ei määranud.
Saksamaa oli 74. minutil teinud kaks vahetust, tuues platsile Timo Werneri ja Leroy Sane, kes asendasid Gnabry'd ja Kai Havertzit, ent loodetud uut käiku need vahetused Saksamaale ei andnud. Tsenderdustega tegeles Prantsusmaa kindlalt, värava lähistele lennanud noppis Lloris, mujalt klaarisid kaitsjad. Ning keskelt hoidis Prantsusmaa end kindlalt lukus.
85. minutil pääses Mbappe plehku, andis söödu Karim Benzemale, kes lõi värava. Abikohtuniku lipp ei tõusnud, aga VAR-i kontroll paljastas siiski selge suluseisu, mis jättis Saksamaa lootuse ellu. 88. minutil teeniti lubav karistuslöök, mille Sane aga selgelt üle kruttis.
Prantsusmaad ei löönud rivist välja ka kaheksa lisaminutit. Need seisti ära sama raudkindlalt kui eelnevad 90. Võistkondlikult, teineteist aidates, tarku otsuseid tehes ja palliga täpselt ümber käies. Kui niimoodi mängivad maailma absoluutsesse tippu kuuluvad mängijad, siis pole vastasel varianti isegi siis, kui tegu on Saksamaaga. Soccernet.ee tähelepanekud:
2016. aasta EM-finaalturniir oli Prantsusmaa meeskonna ja peatreeneri Didier Deschampsi jaoks ülimalt traumeeriv kogemus. Algus oli küll raske, aga sõelmängudes saadi end kenasti käima ja kui poolfinaalis mängiti joovastatud Marseille vutipubliku ees 2:0 üle valitsev maailmameister Saksamaa, paistis finaal olevat kui mitte just vormistamise küsimus, siis oluliselt lihtsam ülesanne küll.
Prantsusmaa ei suutnud aga finaalis mängulist ülekaalu realiseerida ja Ederi lisaajavärav tõi Stade de France'ile ehk paika, kus prantslased 18 aastat varem olid MM-tiitli võitnud, haudvaikuse. Portugali EM-tiitli viseerinud lõpuvile järel ei osanud publik käituda. Omadele vilet ei lastud, sest pole ju põhjust. Aga hingest plaksutama nagu ka ei tikkunud. Nõutus ja tühjus, et kuidas see nüüd nii läks.
Kaks aastat hiljem MM-il tegi Prantsusmaa vigade paranduse, mängides koduse EM-finaalturniiriga oluliselt pragmaatilisemat jalgpalli, mis osutus tänu mängijate kõrgele tehnilisele tasemele ka tulemuslikuks. Prantsusmaa lähenemise võttis hiilgavalt kokku poolfinaalis Belgia üle saavutatud 1:0 võit, kus mänguilu polnud kopika eestki, aga tulemus oli täpselt see, mida vaja.
Deschampsi pärast 2016. aasta EM-i enam ei huvita absoluutselt, kas nende mängu on ilus vaadata või mitte. Ta tegutseb armutult nagu kardinal Richelieu, kes ei kohku Prantsusmaa huvide eest seistes tagasi mitte millegi ees, olgu see ükstapuha kui suur tabu.
Alanud EM-i eel Karim Benzema koondisesse tagasi kutsumine tähendas põhimõttelise eetilise otsuse ümbervaatamist. Deschamps leidis, et see aitab tal turniiri võita ja tegi selle sammu, mis oli talle emotsionaalselt ilmselt (vägagi) raske. Aga tujud ja tunded on Prantsusmaa koondises välja lülitatud, seal maksab pragmaatika nii platsil kui ka selle kõrval.
Prantsusmaa on nüüd see, mis Saksamaa vanasti. Võistkond, kelle vastu tead pärast kaotusseisu jäämist, et ilmselt enam lootust pole. Võistkond, kes minut-minutilt oma metoodilisusega vastaselt mängu- ja eluisu ära võtab. Võistkond, keda absoluutselt ei sega pragmaatiline hoiak, vaid kes on tulemuse huvides nõus oma seikluslikkuse sügavale-sügavale sisemusse ära peitma.
Saksamaa järgmine peatreener Hansi Flick jälgis Münchenis, kuidas pärast EM-finaalturniiri tema käe alla tulev meeskond alustas Joachim Löwi lahkumisetendust. Teeneka peatreeneri viimane finaalturniir algas küll kaotusega, aga samas ei kipu Saksamaa seisu ülearu hulluks kuulutama. Viik Portugaliga ja võit Ungari üle on 95% tõenäosusega piisav, et alagrupist edasi pääseda ning sõelmängudes algab kõik uuesti.
Ei tasu unustada, et Saksamaa vastu mängis täna valitsev maailmameister, kes on ilmselt endiselt maailma parim rahvuskoondis. FIFA edetabel võib küll Belgia esikohale asetada, aga tegelikkuses on etaloniks ikkagi Prantsusmaa. Tänane võit Saksamaa üle vaid kinnitas seda veendumust.
Erinevalt näiteks Hollandist polnud Saksamaa kaitsemäng pilla-palla laiali, vaid meeskond oli kenasti organiseeritud. Selle pealt annab edasi liikuda küll, aga võtmeks on emotsionaalne seisund. Löw peab suutma selle õigeks timmida, et maad ei võtaks meeleheide või tülpimus või umbusk, mis kõik 2018. aasta MM-il sakslastele saatuslikuks said.
Klubihooaja 2020-21 üks meeldejäävamaid kaadreid pärineb Meistrite liiga veerandfinaalis, kus FC Barcelona keskkaitsja Gerard Pique proovib pidurdada Pariis Saint-Germaini ründajat Kylian Mbapped. Kuna prantslane on tema eest plehku pääsenud, rebib Pique Mbappele järele koperdades teda särgist. See kaader sümboliseeris põlvkondade vahetust. 2010ndad on läbi ja 2020ndad käes.
Sedasama vägevat plahvatust demonstreeris Mbappe ka täna, ohvriks oli Mats Hummels, kes suutis küll 78. minutil olukorra päästa (kui VAR tahtnuks, otsinuks ta sealt penalti välja, aga nagu oleme näinud, siis VAR sellised nohiklikke sekkumisi sel EM-il ei armasta), aga sellele eelnenud hetk, kui Mbappe täistuuridel temast mööda pühkis, oli hunnitu vaatepilt.
Mbappe sümboliseerib uue aja jalgpallurit mitmes mõttes, sealhulgas oma platsivälise aktiivsusega. Aga eelkõige ikkagi plahvatuslikkusega, mis kiireid üleminekuid väärustaval ajastul eriti kõrges hinnas.
Kõik, mis Prantsusmaa kasti toimetati, sealt ka välja löödi. Varane'i keskkaitsepartner Presnel Kimpembe oli samuti tasemel, aga kaitseliini liidriks on siiski just Varane, kelle juhtimisel hoiti Saksamaa nullil. See on kõva sõna ja alati kvaliteedimärk.
* * *
Prantsusmaa - Saksamaa 1:0 (1:0)
20. ov. Mats Hummels
Hoiatused: 7. Joshua Kimmich
Peakohtunik: Carlos del Cerro Grande (Hispaania)
Prantsusmaa: Lloris, Pavard, Varane, Kimpembe, Hernandez, Rabiot (90+5. Dembele), Kante, Pogba, Benzema (89. Toliss), Griezmann, Mbappe.
Varus: Mandanda, Maignan, Lenglet, Zouma, Digne, Kounde, Dembele, Tolisso, Lemar, Coman, Ben Yedder, Giroud.
Saksamaa: Neuer, Ginter (88. Can), Hummels, Rüdiger, Gündogan, Kroos, Kimmich, Gosens (88. Volland), Havertz (74. Sane), Müller, Gnabry (74. Werner).
Varus: Leno, Trapp, Süle, Koch, Klostermann, Neuhaus, Halstenberg, Can, Günter, Sane, Volland, Werner.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta