Kes osanuks hooaja alguses arvata, et Kylian Mbappeta Paris Saint-Germain mängib tänavu Meistrite liiga finaalis? Ometi sai sellest kolmapäeva õhtul tõsiasi, sest pariislased alistasid poolfinaali korduskohtumises 2:1 Londoni Arsenali ning teenisid kahe mängu kokkuvõttes kaheväravalise eduga klubi ajaloo teise finaalpääsme kuninglikus eurosarjas.

Londonis toimunud avamängu järel tagaajaja rolli jäänud Arsenal ei vajanud sisseelamisaega ega Pariisi kõrvulukustavalt vilistava publikuga kohanemist – esimesed kümme minutit osutus kahurimeeste turmtuleks. Otsa tegi lahti Declan Rice, kes kerkis kolmandal minutil üle Marquinhose Jurrien Timberi tsenderdust koksama, aga pall vinditas napilt väravast mööda.

PSG mehed jätsid avaminutitel unise mulje. Perioodid palliga olid Luis Enrique meeskonnale ootamatult üürikesed ning mäng toimus enamjaolt nende väljakupoolel. Kodumeeskond vajas kollektiivset äratuskella ühe erandiga – väravasuul seisnud Gianluigi Donnarumma jätkas sealt, kus avakohtumise lõpetas, säilitades eduseisu maailmaklassi tõrjetega. Minut pärast Rice'i peaüritust vastas itaallane Gabriel Martinelli lähilöögile vapustava reaktsioonitõrjega, samavõrd või veelgi imetlusväärsem oli aga kaheksanda minuti sekkumine, kus ligi kahemeetrine puurilukk küündis alanurgast pareerima Martin Ödegaardi madalat pommlööki.

Tõrje järel kumbemelihast mudides murule lebama jäänud Donnarumma tegi meeskonnakaaslastele teene – võõrustajad vajasid hädasti toibumis- ja hingetõmbehetke. Kas tegu oli ka päriselt valust tingitud mängupausiga või hoopis kavala taktikalise šedöövriga, seda teab vaid itaallane ise. Mis ei ole keelatud, on lubatud.

PSG elas Arsenali tormilise alguse üle ja hakkas ka ise end Arsenali väljakupoolel ilmutama. 17. minutil sähvatas Hvitša Kvaratshelia, kes keerutas karistusala nurgast tagumisse posti. Kuus minutit hiljem lõikas Bradley Barcola vahelt William Saliba kehva söödu, aga vasturünnak lõppes Desire Doue pehme löögiga, mis Arsenali puurilukule David Rayale raskusi ei valmistanud.

Londonlaste eksimusi himukalt noolinud PSG teenis 26. minutil karistuslöögi, kui Declan Rice'i must puude lõppes kollase kaardi väärilise veaga. See ei olnud aga olukorra kulminatsioon – Thomas Partey puhastamisüritus maandus karistusala joonel oodanud Fabian Ruizi ees, kes võttis meisterlikult rinnaga omaks ning lajatas teisega Saliba rikošetist ettenurka. 1:0 ja PSG ühe jalaga finaalis, Arsenal samavõrra konkurentsist väljas.

Vaid paar minutit hiljem oli Arsenal lähedal katastroofile – Myles Lewis-Skelly valesööt PSG väljakupoolel põhjustas kontrarünnaku, mis vajas vaid kahte söötu ja kestis üheksa (!) sekundit. Barcola lööki jõudis viimasel hetkel paikama Rice, kes hoidis ära kahe mängu kokkuvõttes kolmeväravalise ehk sisuliselt ületamatu kaotusseisu.

3.14 - Arsenal produced an xG of 3.14 tonight, the most by a team against Paris SG in a UEFA Champions League game this season. Their 19 shots were also their most in a knockout match since having 20 away at Barcelona in March 2016. Valiant. pic.twitter.com/EFDWkeggkK — OptaJoe (@OptaJoe) May 7, 2025

Arsenal läks vaheajale teadmises, et teise kolmveerantundi eel on selg vastu seina – 45 minuti jooksul oli vaja lüüa minimaalselt kaks väravat, vastasel juhul jääb finaaliuks suletuks. Külalistel ei õnnestunud luua avapoolaja algusele sarnast survet, pigem alustas kolmveerandtundi tugevamalt PSG, kuid nendegi üritused ei osutunud tähelepanuväärseteks.

64. minutil etendas Donnarumma järjekordse episoodi omanimelisest tõrjesarjast – seni võrdlemisi anonüümseks jäänud Bukayo Saka tulistas karistusala nurgast, kuid pariislaste väravavahi vastus oli taas veatu – ühekäetõrje jättis külalistele kõigest nurgalöögi.

Samal minutil kappasid välkkiired Doue ja Barcola ühes Achraf Hakimiga nurgalöögi järel vasturünnakule, Arsenali mehed jooksid neid jälitama, nõudes samal ajal kukkunud Saka kasuks penaltit. Enam kui minuti järel pani sakslasest peakohtunik Felix Zwayer mängu seisma ning jooksis televiisori juurde, kuid analüüsiobjektiks osutus mitte PSG, vaid Arsenali karistusalas toimunu – nimelt tabas Hakimi pealelöök Lewis-Skelly kätt ning kodumeeskonnale avanes 11 meetrilt võimalus finaalipilet vormistada.

Ülesannet läks lahendama Vitinha, kes hiilivate sammude järel veeretas alumisse nurka, kuid kannatlikult joonel seisnud Raya jäi duellis peale, hoides ühtlasi elus Arsenali õhkõrna edasipääsuleeki. PSG aga ei lasknud end penaltieksimusest heidutada – kolm minutit hiljem mängis Partey karistusala joonel pehmelt lahtise palli olukorda, mille tulemusena keerutas taas rünnakuga liitunud Hakimi palli tagumisse küljevõrku. 2:0 ja PSG edu kahe mängu kokkuvõttes kolmeväravaline.

Achraf Hakimi has been directly involved in more Champions League goals than any other defender in the competition this season (8).

◉ 3 goals
◉ 5 assists

His game by numbers in the second-leg vs. Arsenal:

71 touches
5 duels won
5 tackles
5x possession won
3 touches in… pic.twitter.com/FTtw8AysOr — Squawka (@Squawka) May 7, 2025

Pariisis vallandus laulu- ja tantsupidu – kodumeeskonda toetama tulnud fännid tundsid, et klubi ajaloo teist Meistrite liiga finaali ei suuda takistada enam mitte miski. 76. minutil tuli aga paari mõnevõrra värvi tagasi – Leandro Trossard võitis duellis Marquinhose vastu palli, toimetas selle Willian Pacho jalapõrkest värava ette, kus Saka õnne abil vähendas Arsenali kaotusseisu ühe värava võrra. 1:2, kuid Mikel Arteta meestel oli jätkuvalt kahte veel vaja.

Eluvaimu taastanud Arsenal kaotas selle taas mõni minut hiljem – võib-olla et kogu poolfinaalpaari ainsa eksimuse sisse lasknud Donnarumma tegi Riccardo Calafiori madala tsenderduse puhul valearvestuse ega ulatunud pallini, kuid adressaat Saka saatis põrkava palli üle tühja värava.

Lõplikult murdunud külalised ei suutnud Saka eksimusest toibuda, mistõttu pälvis lõpuvile PSG mängijate juubeldused – nemad sõidavad 31. mail Münchenisse, et selgitada Milano Interi vastu tänavune Meistrite liiga võitja. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

1. Arsenali õnnetud blokid

Arsenal on tänavu pälvinud tähelepanu detailideni läbi mõeldud standardolukordadega, kuid tulevikus on neil arenguruumi löökide blokeerimisel, milles nad korduskohtumises demonstreerisid vajakajäämist. Esimese värava puhul keeras Saliba Ruizi löögile külje ette ning seetõttu põrkas pall prantslase kõhust Arsenali võrku. Penaltiolukorras jättis Lewis-Skelly käe hooletult ripakile, kuid tema õnneks suutis Raya 11 meetri karistuslöögi tõrjuda. Niivõrd kaalukad vastasseisud otsustavad tihtipeale detailid ning Arsenali löögiblokeerimine oli üks element, mis siinkirjutaja hinnangul ei vastanud seekord tipptasemele.

2. PSG ohtlik ka talismanita

Kui pariislaste poolehoidjates võis avavile eel tekitada ärevust nende suurima staari Ousmane Dembele vahetusmeeste pingile jäämine, siis mäng tõestas, et PSG plaan töötas ka temata. Dembele on väle ja osav, kuid seda (võib-olla veidi vähemal määral) on ka seekord alustava ründekolmiku moodustanud Doue, Barcola ja Kvaratshelia. Võib spekuleerida, et kui vigastusest taastunud Dembele oleks olnud alustamisvõimeline, võinuks PSG edasipääseja saatuse veelgi varem paika panna.

Pariislased suudavad ohtlikud olla ka Dembeleta just seetõttu, et nende mängupilti iseloomustab ülim meeskondlikkus. Luis Enrique hoolealused on hispaanlase mänguplaani omaks võtnud ning täielikult pühendunud tema nägemusele. Kui varem oli Kylian Mbappe võistkonna A ja O, siis nüüd ei tule Enriquel selle X-faktoriga enam arvestada. Kuigi tänavune PSG on indivuaalselt ühe ülimeisterliku mängumehe võrra vaesem, vaatab väljakul vastu selle võrra ühtsem löögirusikas.

3. PSG imeline muutumine

Mäletatavasti kohtusid Arsenal ja PSG tänavu esimest korda oktoobris Meistrite liiga põhiturniiri teises voorus. Londonis toimunud mäng kuulus kodumeeskonnale, Arsenali võidunumbrid olid 2:0. PSG ei jätnud toona tippmeeskonna muljet, kuid seitse kuud hiljem on olukord tundmatuseni muutunud.

Uue ilmega meeskond vajas hooaja alguses aega, et mängumootor viperusteta toimima saada, kuid hooaja edenedes õnnestus PSG-l leida edukalt toimiv joonis, mille abil nad on jõudnud ühe sammu kaugusele Meistrite liiga tiitlist. Peatreener Enrique jõupingutused on olnud märkimisväärsed – ta on pannud usaldust õigustades unustama sünge sügise ning tekitanud PSG poolehoidjates põhjendatud elevuse hooaja lõpu eel, mida võib kroonida klubi ajaloo esimene kuningliku eurosarja karikas.

4. Mängu parim – Gianluigi Donnarumma

Mis saanuks, kui üks kahest Donnarumma mängu alguse supertõrjest lõppenuks Arsenali väravaga? Selliseid mõttemänge on peas huvitav, kuid tarbetu spekuleerida, sest tõde ei tea keegi. Et suurvõistlusel väga kaugele, lausa lõpuni välja purjetada, peab väravas olema mängija, kes meeskonda raskel momendil tassib. 26-aastane itaallane tegi seda nii ava- kui korduskohtumises, lastes 180 minuti jooksul Arsenali vastu vaid ühe värava, samal ajal pakkudes kahe mängu peale pealtvaatajale lugematu arvu filigraanseid tõrjeid.

Yann Sommeri teisipäevast esitust Donnarumma omaga kõrvutades võib eeldada, et mai lõpus Münchenis toimuv finaal tõotab tulla tõenäoliselt hetke maailma parimate väravavahtide šõu. Jääme ootama!