Tallinna FC Flora kahmas JK Narva Transilt viigipunkti käest 90+5. minuti väravaga. Mida tõid aga ülejäänud 90 minutit?

Meeskondade pea kogu avapoolaja aur läks teineteise nullimisele, mis vaataja jaoks tähendas lihtsalt seda, et 22 meest jooksevad palli järel. Napilt enne pausi õnnestus Premium liigas 200 mängule kerkinud Rauno Sappinenil seis ikkagi avatuks lüüa. Juubilar võitles ise välja nurgalöögi, mille Markus Poom talle löögiks ette keerutas - 43. minutil 1:0 Florale.

Teine poolaeg võttis kiirelt reipama ilme ning eeskätt külalismeeskond Trans kruttis mängutempot kiiremaks. 56. minutil toimetati pall Flora karistusala servale, Mark Maksimkin leidis tsenderdamiseks koha ning õhku kerkinud Stanislav Agaptšev suunas palli posti kõrvale võrku - Evert Grünvaldi pingutustele vaatamata 1:1.

Põhimõtteliselt kohe sinna otsa teenis Trans nurgalöögi, mis lahenes nende jaoks õnnelikult, kuigi algus läks pisut vussi. Madalaks jäänud sööt jõudis esimese posti kõrvale Cristian Campagnale, kes läks kavaldamise teed ja jätkas palli kanna tagant värava poole. Seal jäi ette Rauno Alliku nägu, mis suunas palli löögiks ette Aleksandr Ivanjušinile - 1:2!

Flora sportlikult ägestus selle peale ning asus Transi erinevatel viisidel ümber piirama. Kord üritati mööda maad tulla, siis õhust, kuid narvakad tõmbasid kõikvõimalikud uksed aina kinni. Kodumeeskond näis aina närvilisemaks minevat ning seda eriti siis, kui Trans hakkas aja kulutamise huvides võtma maksimumi vigastus- ja vahetuspauside toel. Olgu toonitatud, et tegemist polnud vaid teatrikooliga, vaid Flora kutsus episoode ka ise esile.

Kui mänguaeg läinuks lukku normaalajal, oleks Trans jäänud peale. Kui mänguaeg läinuks lukku kolmanda üleminuti lõppedes - sest nii palju neljanda kohtuniku tablool oli - oleks jäänud Trans peale. Aga nii ei läinud, sest arvukate pauside tõttu jõuti välja ka 90+5. minutisse, mis tõi Florale viigivärava: Sappinen lasi palli vasakult äärelt kasti, Andero Kaares koksas selle väravaesisele ning Erko Jonne Tõugjas lõi segamatult 2:2! Ning kohe, kui pall keskringist mängu pandi, vilistati kohtumine lõppenuks.

Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

1. Mõlemad juubilarid lõid värava

Nii Rauno Sappinenil kui Aleksandr Ivanjušinil täitus ühise heitlusega 200 Premium liiga mängu. Mehed veetsid suure osa sellest suhteliselt koos, sest üks on teatavasti ründaja ja teine kaitsja - ikka tuleb teineteist katta. Sealjuures olid nad hetkeks õlg õla kõrval koos ka avatabamuse puhul, kuid Ivanjušin tormas tsenderdusele pisut vastu, jättes Sappineni katmise seega teistele. Protokoll ei valeta - sellega ei saadud tol hetkel hakkama.

2. Mis toimib - (standardolukorrast) kõrge tsenderdus kasti!

Neljast väravast kaks sündisid nurgalöögist, millest Flora oma lendas kasti kõrge kaarega ning Transi oma vihises madalalt esimese posti kõrvale. Teised kaks väravat sündisid kõrgetest tsenderdustest, kui Mark Maksimkini palli ründas Stanislav Agaptšev otse ning Rauno Sappineni keerutusele järgnes veel Andero Kaarese peakõks ja siis oli Erko Jonne Tõugjase kord lüüa. Ning neljast väravast kaks löödi peaga. Ehk kokkuvõtvalt võiks öelda, et seekord tõid tulu kõrged tsenderdused.

3. Hea algus Konstantin Vassiljevile või Roman Kožuhhovskile?

Nii Floral kui Transil on tänavu uus peatreener, kelle tööd saab agaralt hindama asuda. Avamängu dünaamika annab põhjust kiita mõlemat (ja eks nende kõrval otseloomulikult meeskonda, kes ideid ellu viivad). Esimene poolaeg oli justkui taktikaline lahing: mõlemad meeskonnad suutsid mänguvahendit üsna edukalt hoida oma kastist eemal, ent see tähendas samal ajal, et ise jäädi samuti tömbiks.

Kuigi Floral õnnestus Trans enne vaheaega maha murda, siis ei tähendanud see narvakate jaoks justkui midagi. Ju küttis Kožuhhovski mehed riietusruumis üles ja andis uued näpunäiteid kaasa ning nagu naksti tuldi teisele poolajale uue energiaga. Tänu sellele jõuti vähem kui kahe minutiga viigi- ja siis eduseisule. 

Mängu lõpus tõmbas pikema kõrre jällegi Flora, kes, nagu Mark Maksimkingi mängujärgselt lausus, "võitles lõpuni ja sai oma auhinna". Ehk selline viimane emotsioon sai rõõmustavam pigem Flora jaoks, kes nii kindlasti ei tunne: 15-kordne Eesti meister peab iga kohtumist mängima enamale kui võidule. Igal juhul võib kokkuvõtteks lähtuda sellest, et punkt on parem kui mitte midagi.

4. Kuidas löödi värav viiendal üleminutil, kui juurde anti vaid kolm?

Kes vaatab vaid protokolli, ees konkreetsed prillid või sisimas teatav meelsus, ei pruugigi aru saada, kuidas mäng nii kaua kesta sai. Siis tuleb appi võtta mängupilt ja ka stopper. Ehk mängule anti tõepoolest juurde kolm minutit, kuid üleminutid algasid sellega, et Dmõtro Bondar võttis vigastuspausi, mis viis Transi ka ukrainlase väljavahetamiseni. Kevin Kaivoja kahe vile - vigastuspausi algamise ja siis mängu jätkamise märgiks - vahele jäi (umbes) 2 minutit ja 15 sekundit. Pisut hiljem sai kerge vopsu vastu nägu Jegor Žuravljov, kes võttis kosumiseks omakorda ligi 25 sekundit.

Niisiis sai maha kanda ligi kaks ja pool minutit. Kiire pinnapealse matemaatika kohaselt jäi Erko Jonne Tõugjase viigivärav, mis sündis 94:28, ilusti aega - kui lahutada raisatud aeg, jäänuks see justkui 90+2. minutisse. 

5. Narva Trans pole tänavu kaotanud kordagi!

Kuigi tegemist oli hooaja avamänguga ning teab mis statistikat koostada pole veel mõtet, siis suurepärase hooaja ettevalmistuse teinud Transi puhul on patt jätta numbreid kirja panemata. Nimelt pidasid nad jaanuaris ja veebruaris kokku seitse kontrollmatši, millest viis võideti ja kaks viigistati. Kuna ka Floraga lepiti viiki, pole Trans kaotanud tänavu ühtegi matši. Järgmisel nädalal mängitakse kodus nii Pärnu JK Vapruse (karikavõistluste veerandfinaal) kui FC Kuressaarega (Premium liiga).

6. Mängu parim - Mark Maksimkin

Trans, kes polnud kaugeltki soosik, suutis Florat üldiselt päris hästi taltsutada. Olukordi mängiti julgelt ja jõuliselt ning kui variante tekkis, suudeti püsida täpsetena. Mõlemat muidugi väikeste mööndustega, nagu alati. Hästi paistis silma Mark Maksimkin, kes kaptenina tegutses eeskujulikult, samas isukalt ja kvaliteetselt. Tasuks ka väravasööt.