Luup peale | Tucheli ja Ancelotti ulmeseeriad jätkuvad. Koht Wembleyl ootab endiselt võtjat
Meistrite liiga esimene poolfinaalmäng Müncheni Bayerni ja Real Madridi vahel tõi ilusaid väravaid, penalteid ja 2:2 viigi, mis tähendab, et mõlema meeskonna peatreenerite uhked seeriad ja lootus Wembleyst elavad veel vähemalt nädala jagu.
Saksamaal toimunud avamängu eel polnud võimalik kindlalt öelda, kumb on favoriit. Küll aga sai öelda seda, et Bayern jõudis poolfinaali tänu Lazio ja Arsenali alistamisele, Real rullis end teekonnal üle Leipzigist ja Manchester Cityst (viimasest tänu dramaatilisele penaltiseeriale).
Vabaks jäänud favoriidistaatuse krahmas avaminutitel endale Bayern, kelle esimene võimalus avanes juba 40. sekundil. Leroy Sane pääses Harry Kane'i söödu järel Andrii Luniniga silmitsi, ent duellist väljus võitjana ukrainlasest kindamees.
Teist korda jõudsid võõrustajad vastase värava lähedale seitsmendal minutil. Taas söötis Kane jooksu peale Sanele, kes pääses karistusalas löögile, kuid üritus vuhises üle põiklati.
Esimesel veerandtunnil kuulus initsiatiiv selgelt Bayernile. Seda ilmestab fakt, et kodumeeskond tegi selle ajaga kuus pealelööki, Real aga null. Ka pallivaldamiseprotsent oli Bayernil suurem kui 60. Aga initsiatiiv ei tähenda midagi, eriti Los Blancos'e vastu ...
24. minutil juhtunu põhjal võib öelda, et initsiatiivi loovutamine oligi Reali plaan. Nimelt keskväljal palli saanud Toni Kroos leidis perfektse sööduga liini taha sööstnud Vinicius Juniori, brasiillane lahendas üks-ühele olukorra kindlalt - 1:0 Madridile! On märkimisväärne, et see oli Reali esimene pealelöök terve mängu peale.
Pärast avatabamust jätkus mäng sisuliselt vanaviisi - Bayern otsis võimalusi, Real toetus kontrarünnakutele. Aga Saksa meeskonna teravus oli nullilähedane - kui esimese 15 minutiga saadi kirja kuus pealelööki, siis ülejäänud poolajal lisandus vaid kaks üritust. Neist esimene polnud ohtlik, teine oli - Kane virutas 43. minutil heast kohast karistuslöögi meetri jagu mööda.
Kuigi vaheajaks soosis statistika igas võtmes Bayernit - näiteks pallivaldamine oli nende kasuks 58:42, pealelöögid 8:2 -, siis tabloo rääkis teist keelt.
Teise poolaja esimese ohtliku olukorra tekitas Real, kui Kroos pääses 52. minutil löögile, aga Manuel Neuer tõrjus. Kaks minutit hiljem sai Sane parema küljejoone juures palli, murdis täiskiirusel karistusalasse ja lajatas terava nurga alt vasaku jalaga esimesse alanurka. Reali vasakkaitsja Ferland Mendy lasi vastase endast liiga kergelt mööda ja Lunin mõneti ootamatult tulnud pallini ei ulatanud - 1:1!
Viigiväravast kaks minutit hiljem teenis Bayern penalti, kui Reali paremkaitsja Lucas Vazquez võttis karistusalas Jamal Musiala maha. Palli taha astus Kane, kes lõi mööda maad vasakule, Lunin hüppas paremale - 2:1 Bayernile!
Sellega polnud Bayerni surumine lõppenud. Noussair Mazraoui mängis 66. minutil vasakul äärel Musialaga kokku, tõusis karistusalasse ja söötis keskele Kane'ile, kelle löök võttis kaitsjast rikošeti ning veeres napilt väravast mööda. Kornerist pääses peaga proovima Eric Dier, aga tema üritus lendas täpselt Luninile sülle.
Bayern oli rünnakuid vaadates teravam, aga taga kippus neil põlema. Seetõttu seadsid külalised 83. minutil tabloole viigi, kui Vinicius lõi rahvuskaaslase Rodrygo teenitud penalti kindlalt keskele - 2:2!
Kohtumise lõppfaasis midagi olulist ei juhtunud. Avamäng Allianz Arenal lõppes 2:2, seega järgmise kolmapäeva kordusmäng Santiago Bernabeul algab sisuliselt nullist. Võitja lunastab pileti Wembley staadionil toimuvasse finaali, kus vastaseks on kas Dortmundi Borussia või Pariisi Saint-Germain. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
1. Tucheli ja Ancelotti seeriad jätkuvad
Bayerni peatreener Thomas Tuchel ja Reali juhendaja Carlo Ancelotti astusid poolfinaalile vastu tugevate seeriate pealt, mis mõlemad jäid avamängu järel püsima.
Alustame Tuchelist. 50-aastane sakslane on oma treenerikarjääri jooksul mänginud nüüd kokku 14 poolfinaalmatšis, kaotanud pole ta neist ühtegi. Jah, nii uskumatu kui see ka poleks, on Tuchel suutnud seni kaotust vältida.
Seeria algas 2016. aastal Saksamaa karikavõistlustel, kui tema juhendatud Dortmundi Borussia oli poolfinaalis üle Berliini Herthast, aasta hiljem oldi samas faasis parem Bayernist. Ülejärgmisel aastal, mil ta tüüris PSG-d, võideti Prantsusmaa karika poolfinaalis Nantest, järgmisel aastal liigakarikas Reimsi, karikasarjas Lyoni ja Meistrite liigas Leipzigi. 2021. aastal, kui Tuchel oli Chelseas, seeria jätkus - Inglismaa karikas seljatati Man City ning hiljem mängiti Meistrite liigas Realiga esmalt viiki, seejärel alistati nad 2:0. Aasta hiljem oldi liigakarikas kaks korda parem Tottenham Hotspurist, võideti klubide MM-il Al-Hilali ning tehti karikasarjas selg prügiseks Crystal Palace'il.
14 poolfinaalmängu kaotuseta on kõva valuuta, mis lüüa letti kordusmängus. Aga et seeria püsiks, peaks Ancelotti oma lõppema.
Nimelt 64-aastane Ancelotti, kes tuli muuhulgas Bayerniga 2017. aastal Saksa meistriks, pole kunagi oma endisele leivaisale kaotanud. Kokku on tema võistkonnad nende vastu mänginud üheksa korda, Ancelotti saldoks on kuus võitu ja kolm viiki.
Esimest korda kohtus Ancelotti Bayerniga 2002. aastal Meistrite liiga alagrupis, mil tema juhendatud AC Milan võitis mõlemad mängud. Kolm aastat hiljem kohtusid samad klubid 1/8-finaalis, siis võitis Milan esimese matši 4:1, teine jäi 1:1. Järgmisel hooajal ristati piigid aga veerandfinaalis, tol korral jäi esimene kohtumine viiki, teise võitis Milan 2:0.
Enne tänavust hooaega maadles Ancelotti viimati Bayerniga 2014. aastal, mil itaallasest loots oli Realis ning Saksa hiidu juhendas Pep Guardiola. Siis võitis Real avamängu võõrsil 4:0, kodus piirduti kõigest 1:0 triumfiga.
Praeguses poolfinaalis on vastamisi kaks võimsa seeriaga treenerit. Aga et üks võistkond peab lõpuks kaotama, saab ühe juhendaja sära otsa.
2. Real naljalt ei kaota!
Nii nagu Tuchel poolfinaalides või Ancelotti Bayerni vastu, ei pea kaotamisest lugu ka Real. Lihtsalt erinevus on see, et nad ei kaota kellelegi - siinkohal pigistame silma kinni ja unustame Atletico Madridi ära, palun.
Okei, nali naljaks, Atletico läheb ka arvesse - ka siis on käimasolev seeria vinge. Nimelt Real kaotas viimati selle aasta jaanuaris, kui jäi karikavõistlustel 1:2 alla Atleticole. Enne seda kaotasid nad viimati mullu septembris, ka tol korral Atleticole. Aga millal kaotati kellelegi, kes pole Atletico? Õige vastus: eelmise aasta maikuus Valenciale ... Päris ulmeline.
Ka Bayerni vastu näidati, et isegi kui seis on kehv - oldi ju lõpufaasis kaotusseisus - ning mängupilt on vastase poole kaldu - pealelöögid Bayernile 14:9, pallivaldamine 54:46 -, siis kaotus ei tule kõne allagi.
3. Kimi kehv päev
Bayerni keskkaitsja Kim Min-jae jaoks oli poolfinaali avamäng kergelt öeldes halb, sest ikka ja jälle jäi ta negatiivses võtmes silma. Avavärav: Vinicius, kes oli tema katta, liikus palliga olnud Kroosile vastu, Kim sammus talle järele. Aga siis, kui Vinicius järsku ümber pööras ja karistusala poole sööstis, jäi hooaja eel 50 miljoni euro eest Napolist Baierimaale siirdunud mees magama. Kerge uinumise tulemuse leiate ülevaate algusest ...
Sarnane olukord juhtus ka 79. minutil. Siis ei liikunud küll Vinicius pallile vastu, aga ikkagi jooksis brasiillane talt eest ära ja pääses Luka Modrici söödu järel üks-ühele. Kimi õnneks tegutses Neuer väravasuul ideaalselt ning pareeris löögi korneriks.
Aga sellega polnud Kimi lowlight'id lõppenud - Reali viigivärav sündis tema pärast. Nimelt ääreründaja Rodrygo sai karistusalas palli, mispeale võttis Kim ta korraliku karukalliga murule - Realile penalti, Kimile kollane kaart.
Lisaks eksimustele sai lõunakorealane 90. minutil ka korralikult haiget, kui Reali ründaja Joselu lendas talle õhuvõitluses jõuliselt sisse. Bayerni kaitsja langes peast kinni hoides murule, vastasel ei juhtunud midagi. Lisaks ei saanud Joselu - kuigi Eric Dier ja Neuer nõudsid - kaartigi.
4. Mängu parim - Vinicius Junior
Reali brasiillasest ääreründaja polnud ülekaalukalt kõige silmapaistvam mees väljakul - näiteks Sane oli samuti väga hea -, aga nagu rahvas ütleb, siis mehed ja naised võivad valetada, ent statistika räägib alati tõtt. Sestap on igati loogiline, et poolfinaalis kaks väravat löönud mees on mängu parim.
Müncheni Bayern - Real Madrid 2:2 (0:1)
54. Leroy Sane, 57. pen. Harry Kane - 24., 83. pen. Vinicius Junior
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta