Luup peale | Võttis 20 aastat aega, aga Kreeka jalgpall kärgatas jälle!
"Elan Münchenis. Lendasin finaali pärast täna siia ja homme hommikul kohe tagasi koju. Aga ma PEAN kohal olema, kui mu Olympiacos eurokarika võidab," sõnas 50ndates Kostas neli tundi enne Konverentsiliiga finaalmängu Thissio metroopeatuses.
Kuigi elukoht nüüd kaugel Saksamaal ja koju käima satub harva, olid kõik Olympiacosi fännilaulud Kostasel endiselt peas. Kohe kui rahvasummas üks viis üles võeti, asus ta neid kaasa hõiskama, näol õnnis poisilik ilme. Sääraseid õndsas ootuses kümblevaid Olympiacosi fänne oli Ateena enne Konverentsiliiga finaali piripardani täis.
Kõik nad lootsid, aga samas ka kartsid. Et unistus viimasel hetkel ikkagi puruneb. Vastaseks olnud Fiorentinal oli ju finaalikogemus mullusest võtta ning lisaks on Serie A iganädalane mängutase kindlasti kõrgem kui Kreeka kõrgliiga oma. Olympiacosi üks suur eelis oli aga kodune keskkond.
Mäng toimus nende kibeda rivaali Ateena AEK staadionil, mille Olympiacosi toetajad vallutasid. Kui välja jätta Fiorentina sektor (umbes 20% staadioni mahutavusest), oli kogu ülejäänud areen punavalge. Olympiacosi fännid olid moel või teisel saanud enda valdusse ka kõik nii-öelda neutraalsed piletid.
Kodupublik andis endas märku juba soojendusel. DJ kruttis kõlarid küll maksimumi peale, aga mingit tolku sellest polnud. Olympiacosi fännide vilekoor vaigistas Fiorentina hümni pea täielikult. Puna-valget fänniväge ei huvitanud ka avatseremoonia, mis tuimalt üle lauldi.
Meeskonna lakkamatut toetamist jätkati läbi terve normaal- ja lisaaja ning see tõi ka soovitud tulemuse, sest Ayoub El Kaabi 116. minuti väravast võitis Olympiacos mängu 1:0. 20-aastase pausi järel kärgatas Kreeka jalgpall jälle. 2004 võideti EM-tiitel, nüüd eurosari. Järgnevalt ülevaade, kuidas see kõik täpselt juhtus.
Märkmed esimese poolaja võtmesündmustest:
- Olympiacosi kõige ohtlikum mängija Daniel Podence pääses 4. minutil 20 meetrilt löögile, aga Pietro Terracciano tõrjub alumisest nurgast.
- Fiorentina võimalused tekkisid eelkõige läbi ründaja Andrea Belotti, kelle võimsusega jäid Kreeka klubi keskkaitsjad hätta. 21. minutil mängis Belotti peaga palli ette Giacomo Bonaventurale, kelle löök 14 meetrilt oli aga Kostas Tzolakisele hõlbus saak.
- Mõnikümmend sekundit hiljem oli Bonaventura taas aktsioonis, kui sai palli kaitseliini taha. Nurk oli terav, Tzolikis tõttas vastu ja blokeeris edukalt.
- Olympiacosi teine šanss tekkis nende teisest nurgalöögist, mida pääses peaga udjama platsi kõige lühem mees Podence. Terracciano oli joonel valvel ja püüdis.
- 39. minutil suunas Christain Kouame üle meestesumma lennanud karistuslöögi peaga tagasi värava esisele, aga Nicolas Gonzalez ei tabanud korralikult. Korralik šanss, kehv teostus.
Fiorentina mõnevõrra kõrgem paistis kätte läbi terve esimese poolaja – nemad suutsid vastase väljakupoolel söödumängu üles võtta, Olympiacos mitte. Kreeklased lootsid üksikutele sööstudele, mis, oleme ausad, ei olnud sugugi lootusetud. Teravust Olympiacosil edurivis jagus.
Portugali kohtuniku Artur Diase lõpuvile järel ei siirdunud Fiorentina meeskond kohe riietusruumi, vaid üheskoos mindi kaugema küljetribüüni juurde, kus rahva seas toimetas suurem posu kiivrites märulipolitseinikke.
Ilmselt viibisid seal kandis mängijate pereliikmed. Korrakaitse sekkus aga põhjusel, et osa Olympiacose fännid oli tunginud/sattunud Fiorentina poolehoidjatele ettenähtud sektorisse. Olukord lahenes pigem ruttu ja rahumeelselt. Fiorentina läks vaheaega pidama ja teise poolaja alguseks olid märulipolitsei tribüünilt lahkunud.
Märkmed teise poolaja võtmesündmustest:
- Fiorentina keskkaitsja Nikola Milenkovic pääses 65. minutil Arthuri toimetatud kornerist peaga löögile, aga mööda.
- 69. minutil sättis Belottit asendanud M'Bala Nzola palli ette Kouamele, kelle löögi Tzolakis ristnurgast tõrjus.
- 80. minutil leidis Andre Horta antud karistuslöögiga üles Vicente Iborra, kelle pealöök läks mööda, aga väga napilt. Palju napimalt kui Milenkovici oma.
- Horta karistuslöök tekitas elevust ka neli minutit hiljem, kui poolfinaali kahes mängus Aston Villale viis väravat löönud, aga täna täiesti märkamatuks jäänud Ayoub El Kaabi oli lähedal tsenderduseni ulatamisele. Ent ei ulatanud.
Kui esimesel poolajal vaheldusid riskivaba ja lahtine jalgpall, siis teisel riskivaba selgelt domineeris. Mõlemad lootsid kas vastase prohmakale või väravale standardolukorrast. Sellele osutab ka teise poolaja võimaluste loetelu – neljast väravašansit kolm tekkisid nurga- või karistuslöögi tulemusel, ainult üks avatud mängust.
Märkmed lisaaja võtmesündmustest:
- 96. minutil kougib Terracciano alumisest nurgast välja Stevan Jovetici löögi.
- 110. minutil mängib Fiorentina pika pallivaldamise tulemusel karistusalast löögile Jonathan Ikone, aga Tzolikis on valmis.
- 116. minutil klaarib Fiorentina El Kaabi suunas teel olnud tsenderduse ja võib-olla tegi marokolane seejärel kaitsjale vea. Kohtunik ei vilistanud, mõni sekund hiljem tuli kasti uus tsenderdus, mille El Kaabi peaga sihile lükkas. VAR kontrollis tabamust enam kui kolm minutit, aga siis kinnitas selle.
- 120+1. minutil avaneb Fiorentinale see kuulus šanss, mis alati üheväravalises kaotusseisus võistkonnale avaneb, aga Ikone lähilöögi blokeerib David Carmo.
Kokkuvõttes oli tegu üpris tüüpilise finaaliga, kus panused kõrged, võimalusi vähe ja meeskonnad ettevaatlikud. Fiorentina päralt oli kerge mänguline ülekaal ja šansse avanes neil natuke rohkem, aga ainsana suutis värava välja võluda Olympiacos. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:
1. Oli ainult üks ründaja, keda välja ei vahetatud
Mõlemad meeskonnad kasutasid 4-2-3-1 asetust. Nagu jalgpallis kombeks, tegid peatreenerid vahetusi pigem edurivis. Lisaaja teise poolaja alguseks oli kahe tiimi ülemised nelikud (tipuründaja ja tema all tegutsenud trio) täies mahus välja vahetatud. Ühe erandiga.
Erandiks oli poolfinaalis Aston Villale kahe mänguga viis väravat löönud marokolane Ayoub El Kaabi. Finaali esimese 115 minuti jooksul oli Olympiacosi ründaja platsil täiesti nähtamatu, suisa kasutu. Fiorentina kaitsjad olid ta endale sügavale tasku pistnud.
Aga 116. minutil oli El Kaabi ühes episoodis järsku olemas ja võlus välja värava, millega tõi Olympiacosile ja tervele Kreeka klubijalgpallile nende esimese eurosarjakarika. Koefitsiendid pakkumisele, et El Kaabile püstitakse linna teises otsas oleva Olympiacosi staadioni juurde monument, on väga madalad.
2. Peatreenerite duublid, ühel nukker, teisel rõõmus
Olympiacosi boss Jose Luis Mendilibar teisipäevasel pressikonverentsil: "Peame tegema finaalis täpselt samu asju, mis meid siia on toonud. Millegi muutmine oleks suur viga." Fiorentina juhendaja Vincenzo Italiano: "Eriti just finaalides tuleb jääda truuks mudelile ja põhimõtetele, millele toetudes on võistkond sinna jõudnud."
Ehk et päev enne finaali kostus mõlema peatreeneri suust täpselt sama jutt. Ja see jutt jõudis ka mõlemale võistkonnale pärale. Taktikaliselt oli Konverentsiliiga finaal väga küps esitus mõlemalt poolt. Mingid võimalused tekkisid, sest neid tekib alati, aga suures plaanis oli tegu distsiplineeritud jalgpalli etalon-matšiga.
Mõlemad peatreenerid tegid duubli. Italiano meeskond kaotas Konverentsiliiga finaali teist hooaega järjest, mullu jäädi 90. minuti väravast 1:2 alla West Ham Unitedile, nüüd lisaajal 0:1 Olympiacosile. Mendilibari duubel on aga hoopis rõõmam – mullu Sevillaga Euroopa liiga võitnud hispaanlane tähistab eurokarikaga teist kevadet järjest.
3. Kreeka ootus sai lõpuks otsa
Kreeka klubijalgpall on eurosarjades esindatud 1959. aastast saadik, ehk lõppev hooaeg oli neile juba 65. kord võistlustest osa võtta. Selle aja jooksul on erinevates eurosarjades (Meistrite liiga, Euroopa liiga/UEFA karikasari, Konverentsiliiga, karikavõitjate karikasari) enne tänast välja jagatud kokku 158 karikat.
Need trofeed on jagunenud 17 erineva riigi vahel, ent Kreeka nende sekka ei kuulunud. Rootsi, Šotimaa, Ukraina, Türgi (eriti nemad!) olid kõik eurosarjatrofeega riigid, aga Kreeka mitte. Finaalis oli Kreeka klubi täna alles teist korda. Esimesena jõudis sinna Olympiacosi vihatud rivaal Ateena Panathinaikos 1971. aastal, kui kaotas Meistrite liiga finaalis 0:2 Amsterdami Ajaxile.
"Finaal on uskumatu. See on ime. Kreeka klubid pole tegelikult nii tugevad, et eurosarja finaali jõuda. Aga me oleme finaalis. Ja mis veel pöörasem – see finaal toimub Ateenas!" muljetasid Soccernet.ee-ga staadionile sõites taksot jaganud Olympiacosi fännid. Nad ei teadnud veel, kas seikluse lõpp on õnnelik või nukker. El Kaabi otsustas, et õnnelik.
4. Serie A ajalooline pretsedent jääb ära
Kurbus kuulub ennekõike Fiorentinale, aga natuke ka Serie A-le. Kui Fiorentina oleks finaali võitnud, saanuks Serie A rinna uhkusest veel rohkem kummi lüüa. Esiteks oleks see olnud neile nädala jooksul juba teine eurokarikas, sest eelmisel kolmapäeval Dublinis mängitud Euroopa liiga finaal lõppes ju Atalanta 3:0 triumfia Leverkuseni Bayeri üle.
Teiseks oleks Fiorentina võit tähendanud, et järgmisel hooajal oleks eurosarjades osalenud kogunisti üheksa Itaalia klubi, mis oleks olnud pretsedent. Kuna Fiorentina kaotas, siis tuleb neil "leppida" kaheksa kohaga. Põhjust enda üle uhke olla on Serie A-l aga sellegipoolest.
5. Konverentsiliiga tegi seda, mille jaoks ta loodi!
Tugevuselt kolmanda eurosarja kaks esimest võitjad olid AS Roma ja West Ham United. Esimene neist Itaalia klubi, kelle jaoks Meistrite liiga kevadine faas vägagi tuttav võistlus. Teine aga Inglismaa klubi, kes eurosarjas harv külaline, aga ikkagi maailma võimsaima jalgpalliliiga Premier League'i esindaja.
Konverentsiliiga loodi aga mõeldes mitte Itaalia ja Inglismaa ehk Euroopa tippriikide, vaid keskmiste ja väiksemate jalgpalliriikide huvidele mõeldes. Väiksemad saavad selle läbi tunda alagrupiturniiril osalemise erilist tunnet (näiteks 2021 FC Flora abil Eesti, 2023 Klaksvikiga Fääri saared), keskmised aga olla sees suures mängus.
Roma ja West Hami võidud olid väga tähtsad nende klubide jaoks, aga Itaalia ja Inglismaa jaoks pigem mitte, sest seal on kõvaks valuutaks Meistrite liiga ja vahetusrahaks Euroopa liiga. Olympiacosi ja Kreeka jalgpalli jaoks on aga tegu ajaloolise sündmusega. Hetkega, mis jagab aja kaheks – enne ja pärast.
6. Mängu parim – Kostas Tzolakis
Olympiacosi 21-aastane väravavaht pidi tegema päris mitu korralikku tõrjet ja oli läbi terve matši vana rahu ise. Tzolakis on Olympiacosi oma kasvandik ja lähi-aastatel loodab Kreeka klubi neid oma ridades näha rohkem, sest tänavu võideti ka UEFA Noorteliiga (sisuliselt U19 vanuseklassi Meistrite liiga).
Olympiacos - Fiorentina 1:0 (0:0; 0:0; 0:0)
116. Ayoub El Kaabi
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta