18-aastane Marten Saarlas on oma jalgpalluri teekonna jooksul jõudnud juba teha ja kogeda nii mõndagi ning võib ilmselt julgelt öelda, et vähemalt Eesti mastaabis on tegu ühe enimnäinud mängijaga omavanuste seas.

Testimised SC Heerenveeni, FC Twente ja maailmakuulsa Amsterdami Ajaxi noortemeeskondades. Eesti jooksurekordite murdmine omavanuste seas, jutuajamine Wesley Sneijderiga ning muidugi Nõmme Kalju võrgu sahistamine vaid 16-aastaselt.

Need on vaid mõned märkimisväärsemad tähised, mille 18-aastane Marten Saarlas enda CV-sse lisada võib. Pole paha, mis? Kindlasti on sellele kõigele kaasa aidanud looduse poolt kaasa antud füüsilised eeldused, kuid vähemalt sama olulist rolli mängib siinkohal ka välejalgse noormehe enda nõudlikkus ja tahe.

Purustas 22 aastat vana jooksurekordi ja kutsuti kergejõustiku koondisesse

Noormehe kiiruslikke omadusi iseloomustab hästi asjaolu, et 2010. aastal tuli ta hoolimata minimaalsest ettevalmistusest ja treeningvarustusest mitmekordseks Eesti meistriks lühimaajooksudes. Loo teeb veelgi imestusväärsemaks asjaolu, et 600 meetri distantsil purustas Saarlas omavanuste rekordi, mis oli püsinud 22 aastat.

"Üks aasta tekkis mõte, et tahaks täpse mõõdikuga 60 meetri aega teada. Kolm ala sai võtta ja siis läksin Tallinna meistrivõistlustele jalgpallisärgi ja jooksutossudega. Teised olid naelikutega ja tegid pikalt sooja, aga ma läksin 15 minutit varem kohale, tegin paar kiirendust ja starti - tundub, et kolme ala võiduks sellest piisas."

"Samuti jäi sellel võistlusel paar sekundit puudu 600 meetri Eesti rekordist, aga kaks nädalat hiljem olid Eesti meistrivõistlused - sinna läksin juba naelikute ja jooksuriietusega. Võitsin jälle 60 ja 200 ära, siis mõtlesin, et proovin 600-s Eesti rekordit.  Treener Tiidus ütles, et esimesed kaks ringi hoia tempot ja viimane ring pane täiega. Aga noh, jooksu käigus otsustasin kõik kolm ringi täiega panna ja tuli ära - pärast finišis ei suutnud 10 minutit tõusta, aga hea tunne oli!"

Muljetavaldavad tulemused ei jäänud märkamata ka kergejõustiku treeneritel, kuid vutimehe jaoks oli jooksmine liiga üksluine ja südamelähedast spordiala ta millegi muu vastu vahetada ei soovinud: "Pärast seda anti mulle valida, kas tahan kergejõustikuga tegeleda ja kui oleksin 800 meetri distantsil ka hea tulemuse jooksnud, siis oleks mind koondisesse võetud.

"Aga ma ei kaalunud seda üldse, sest minu jaoks tundus see liiga ühekülgne. Teed iga päev kõvasti trenni ja seda kõike ühe võistluse jaoks, kus võid ka põruda. Ei näinud eriti mõtet sellel. Ma ei ole kordagi kergejõustiku trennis käinud ja ega see ei tõmba ka mind. Seega jäi see variant ära."

"Lõime 50 värava asemel 47 ja saime peapesu"

Noormehe nõudlikkust ja tahet iseloomustab hästi tõik, et juba väikse poisina ei leppinud ta teatud tasemega ja järgmise sammu astumiseks oli valmis kasvõi klubi vahetama. "Esimese klassis läksin Florasse ja olin seal vist kolm aastat. Sealne tase aga mind ei rahuldanud ning järgmise sammuna läksin Operi Jalgpalliklubisse. Peagi hakks ka seal liiga kerge ning kuna olin alati tahtnud Aivar Tiiduse all mängida, siis liikusin SC Reali."

"Noorena on tihti nii, et üks treener ei saa liiga kaua olla - ta viib su mingile tasemele ära, aga siis jääb areng seisma. Sellepärast otsustasingi Tiiduse klubisse minna. Seal olid väga rasked treeningud ning treener nõudis samuti palju, aga mulle nii meeldiski."

Noormees leiabki, et enim on teda arendanud just Tiiduse käe all mängimine. "Ükskord ütles Tiidus noorteklassis, et peame Vasalemmat võitma 50:0, sest see sats on niivõrd nõrk. Võitsime aga 47:0 ja pärast mängu saime peapesu, et miks 50 ei löönud," räägib Saarlas ühe loo, mis iseloomustab hästi legendaarse noortetreeneri kolleegidest erinevaid meetodeid.

Viie aasta jooksul lõi Saarlas SC Reali ridades 74 mänguga kokku 221(!) väravat ning mitu aastat järjest tuldi klubiga ka kindla eduga omavanuste Eesti meistriks. Nendel aastatel oli Saarlas ka koos ründepartneri Kevin Kauberiga vaheldumisi omavanuste parim väravakütt.

Veelgi enam - Saarlas ning tema meeskonnakaaslased Kevin Kauber ja Tauno Mõttus (hiljuti U-21 koondises debüteerinud Kauber kuulub hetkel Soomes Turu Palloseura ridadesse ning Mõttus sai tänavu esimesed tuleristsed Premium liigas Tallinna Kalevi ridades) käisid 11-aastaselt nädalavahetuseti pallimas ka omavanuste meistrivõistlustel Lätis.

Nimelt pandi toona SC Realis kolm enim silma jäänud noorukit iganädalaselt bussi peale ja sel viisil tuldi lõunanaabrite juures SK Babite ridades ka Riia meistriteks. Tõsi, hiljem sai nende meeskond ühe tehnilise kaotuse ning pidi Riia Skonto taga leppima hõbedaga, kuid sellegipoolest on tegu märkimisväärse saavutusega.

Testimised Heerenveenis, Twentes ja Ajaxis

Igatahes oli selge, et kodumaised vutimurud jäävad noortele pallivõluritele kitsaks ning tundus vaid aja küsimus, millal pääsetakse end näitama ka välismaale. 14-aastaselt kutsutigi Saarlas ja Kauber testimisele hollandisse SC Heerenveeni noortemeeskonda. Seal olid väravakütid ligi nädal aega ning Heerenveeni poolt tuli ka positiivne vastukaja, kuid üheskoos kodustega otsustati veelgi kõrgemale proovida. Järgmisena sammuna koitiski järgmine Hollandi kõrgliiga klubi FC Twente.

"Seal oli ka kõik tip-top, aga leidsime, et kui need kaks klubi juba meid tahavad, siis proovime päris tipu ka ära." Mõeldud-tehtud! Järgmise sammuna pääseski Saarlas testimisele maailma ühe hinnatuima noorteakadeemia Amsterdami Ajaxi juurde ning Kauber leidis end teise Hollandi gigandi Rotterdami Feyenoordi juurest.

Amsterdami suurklubi käis Saarlas koguni neli korda ning iga kord kutsuti noormees ka tagasi. "Väga lahe aeg oli! Enamasti viibisin seal umbes nädal aega, aga korra olin isegi kaks kuud. Eesti mängustiili pealt sinna minna oli nagu öö ja päev - pall käis nii kiiresti ja kõike tehti ühe puutega. Esimesed trennid olid ikka väga rasked ja iga päev oli kaks treeningut. Hommikul hakkas jõutrenniga, siis sõime ja teised hakkasid kohapeal õppima. Mina veetsin niisama vaba aega ja siis tuli teine trenn."

Amsterdamis viibides juhtus Saarlasel ka mitmeid huvitavaid seiku: "Elasin seal kasuperes ja perepoeg mängis Ajaxi amatöörides, mis on ka tegelikult päris kõva tase. Igatahes üks päev käisime Ajaxi mängul ja seal istusime perepoja sõbra Rodney Sneijderi (Wesley Sneijderi vend, kes hetkel mängib Eredivisies RKC Waalwijki ridades) kõrval. Ja siis üks päev läksime linna, kus sattusime kokku Rodney ja Wesley Sneijderiga ning läksime nendega koos kinno. See oli ikka väga kõva kogemus sellist maailmastaari tavaelus kohata."

"Sel ajal kui mina seal olin, läks üks mu klubikaaslane Manchester Unitedisse ja näiteks Kevini (Kauber - R.R) klubkaaslane Nathan Aké läks Chelseasse. Nathani vastu ma isegi mängisin ja kuigi tal oli ainsana Feyenoordis juba leping, siis ausalt öeldes väga raske tema vastu mängida ei olnud," iseloomustab Saarlas hästi võimalusi Hollandist edasipääsemisest ning mainib, et ka kõige suuremad nimed on tavalised inimesed.

U-15 bussi piirati ja mängu vaatas 2400 inimest

"Samuti meenub, et enne ühte Belgia turniiri peatusime külas, kus teiste tiimide bussid sõitsid rahulikult läbi, aga Ajaxi buss piirati ümber ja liikuda ei saanud enam. Läksid bussist maha ja pidid ligi pool tundi autogramme andma. Äraminemisel oli sama, et piirati buss ümber ja lõpuks lihtsalt pidid turvamehed fänni minema lükkama, kuna meil oli vaja mängule liikuda."

"Sellega seoses tuli poolteist aastat hiljem üks vanem Hollandi mees Eestisse. Otsis mind üles ja ütles, et sellest Ajaxi meeskonnast olid tal kõikide autogrammid peale minu olemas. Sõitis siis sisuliselt Hollandist siia, et saada minu autogrammi – see oli väga huvitav kogemus."

"Esimese testiperioodi lõpus oli ka üks mu raskemaid mänge PSV-ga, kus mõned mängijad nägid välja ligi 30-aastased. Samuti oli 2400-kohaline tribüün puupüsti täis ja seda kõike U-15 mängu ajal. Siiski sain korralikult hakkama ja lõin esimesed kaks väravat, lõpuks võitsime 3:2 - väga kõva emotsioon oli!"

Seega võib öelda, et väravate löömine ei olnud täpsuskütile võõras ka teises keskkonnas ning Ajaxi akadeemia eest sahistas Saarlas 9 mängu jooksul võrku koguni 13 korral. Ka noormees ise hindaks enda esitusi Ajaxis oldud aja jooksul väga korralikuks. See kõik ei jäänud märkamata ka Amsterdami klubi treeneritel ning 32-kordne Hollandi meister esitas toona 14-aastase Saarlase vastu ka edasist huvi.

Paraku jäi lõplik tehing noormehele teadmata põhjustel toimumata. "Ega mulle täpset põhjust ei öeldudki, aga olen vihjetena kuulnud, et neil oli soov küll. Minule teadmata põhjustel jäi siiski tehing tegemata. Kahju muidugi, 14-aastaselt Ajaxisse jäämine oleks ikka täielik lagi olnud. Ma olin selle mängutempo ja sealse eluga juba täiesti ära harjunud."

Hollandist lahkudes huvitus peagi Levadia

"Samas ega siin midagi kahetseda ka pole, selliseid asju jalgpallis ikka juhtub ja kellegi peale ma otseselt pahane ei ole. Ajaxi-taoliste klubide puhul antaksegi sulle üks võimalus ja siis ongi, kas sa võtad selle vastu või ei võta."

"Paraku langesid seetõttu Twente ja Heerenveen ka ära - kui sa käid kahes klubis ära ja nad tahavad sind, aga sina neid ei taha, siis pärast Ajaxit ei võeta sind enam kuhugi. Hollandis on tihti selline kummaline asi, et väiksemad klubid Ajaxist eemale jäänud mängijaid enam endale võtta ei taha. Aga ega mul selle koha pealt on ka vähe kahetseda, sest tegelikult sain ju Ajaxis ka hakkama ja selliseid arusaamatusi nagu nendega juhtus, on raske ette näha."

Seega naaseski Saarlas Eestisse ning mõne aja möödudes kutsuti noormees Levadiasse. "Viimasel noorteklassi aastal jäime Levadia järel teiseks, aga nende treener Argo Arbeiter kutsus mind Levadiasse ja nii ta läkski." Vahetult enne 16. sünnipäeva sai SC Reali kasvandik kirja ka esiliiga debüüdi ning Levadia duubli eest hakkakski noormees pidevalt mänguaega saama.

Head esitused ei jäänud märkamata ka kõrgemalt ning 2011. aasta suve keskel kutsus Aleksandr Puštov noormehe ka Levadia esindusmeeskonna treeningutele. Kuigi Puštov ise sai peagi klubist hundipassi, siis treeningutel jäi Saarlas käima ning esimest korda Levadia esinduse särgis murule pääsedes õnnestus Saarlasel ka Kohtla-Järve Lootuse võrku sahistada.

Veelgi enam, viis päeva hiljem pääses Saarlas Levadia nimekirja ka tähtsas karikamängus Nõmme Kalju vastu. Toonast mängu mäletab noormees ise veel väga hästi. "Nõrgemates karikamängudes lastakse ikka noored peale, aga järsku kutsuti mind esimest korda tippmeeskonna vastu ka ja see lõi algul silme eest päris mustaks."

"Ausalt öeldes ei lootnudki väga midagi, aga mingi hetk öeldi, et mine sooja tegema ja siis hakkasid igasugused asjad peas ketrama. Väljakule saades olin väga krampis, ei julgenud midagi teha, aga iga minutiga läks lihtsamaks ja elasin mängu sisse ning suutsin isegi paar pealelööki teha."

Ajalooline värav Kalju vastu

Seda, mis järgnema hakkas ei osanud aga ilmselt ka noormees ise kõige julgemateski unenägudes näha. Nimelt suutis toona vaid 16-aastane poisiklutt lüüa viimasel lisajaminutil 1:1 viigivärava ning edasine kirjutati juba ajalooannaalidesse - alustuseks alistas Levadia Kalju penaltiseerias ning kogu karikateekonda jäi kroonima 3:0 finaalivõit Narva Transi üle.

"Kõigepealt läks Kalju Koogase väravast juhtima, aga siis panime kõva surve peale ja sama mees tõmbas mind maha. Jalg oli paistes ja verine - mõtlesin, kas lasen arstil midagi teha või lähen kasti. Ikkagi otsustasin kasti longata. Siis andiski Kostja (Konstantin Nahk - R.R.) hea söödu ette posti, panin kuidagi pea vahele ja sahiseski!"

Pärast ajaloolist väravat usaldasid Puštovi asendajad Sergei Hohlov-Simson ja Marek Lemsalu Saarlast küll mõnda aega veel platsile, aga alates septembrist ei pääsenud noormees enam kordagi esindusmeeskonna koosseisu. "Kahjuks nii oli jah, septembris tuli kool uuesti peale ja ei jõudnud enam trennidesse nii palju. Edaspidi tuli juba treenerite vahetus ja nii ta läkski."

Oli sellises seisus ka kiusatus kool pooleli jätta ning ainult jalgpallile keskenduda? "Eks selline mõte käis ikka läbi, aga ilma hariduseta pole ka midagi teha - kui jalgpallis ikkagi läbi ei löö, on ju vaja ka midagi teha. Muidugi ma ikka proovisin nii palju kui võimalik trennides käia, aga kohati oli see võimatu, kui trenn algas hommikul kell 11."

Inglismaal suur valgete ja mustade vastandumine

Kui eelnevalt sai räägitud Hollandis käimisest, siis hiljem on Saarlas käinud testimisel Inglismaal ja Soomes: "Umbes kaks aastat tagasi käisin Inglismaal Brentfordis. Trennid olid väga kvaliteetsed, aga seal oli kõva valgete ja mustade vastandumine. Enne ja pärast mängu valged ja mustad sõimasid üksteist ja kaklesid omavahel.

"Ma käisin küll duublis, esindusmeeskonna kohta ma ei tea, aga vähemalt seal oli nii. Trennid olid ka nii julmad, et igale poole lennati sisse ja tihti sai ühes trennis 5-6 mängijat vigastada," ei avaldanud Inglismaa noormehele üleliia suurt muljet.

Eelmise aasta lõpul tekkis Saarlasel kontakt mitmeid Eesti tippjalgpallureid esindava Golden Star Management agentuuriga. Nende kaudu käis noormees tänavu talvel testimisel Seinäjoki JK-s, kus nüüdseks pallivad ka Gert Kams, Mihkel Aksalu ja Stanislav Goldberg.

"Seal lähenetakse mängule hoopis teistmoodi ja üldises plaanis täitsa meeldis seal. Käisin seal jälle mitu korda ja elasin selle aja ühe klubi omaniku peres. Samuti mängisin ühe mängu nendega - duubli eest läksin teise poolaja keskel sisse ja nelja minutiga lõin värava ja andsin resultatiivse söödu."

Soomes pakutud leping oli ebapiisav

Selle kõige tulemusena löödi letti ka leping. "Jah, asi jõudis isegi lepinguni, aga neil oli kindel summa, mida saab noormängijatele pakkuda ja sellest ei saanud üle astuda. Ma oleksin pidanud peale maksma seal elamise eest - väga raske olnuks nii rahaliselt välja tulla."

Antud testiperioodiga kaasnes aga kodumaal mitmeid arusaamatusi ning registreerimistähtaja kukkumise tõttu ei saanud Saarlas juuli alguseni üheski liigamängus osaleda. "Viimane kord, kui ma läksin sinna, oli paar päeva enne üleminekuakna sulgumist. Siis ma olin veel nimekirjas Levadias, aga Levadia ise väga hästi sellest ei arvanud, et ma Soome lähen."

"Järsku mingi päev Nikita (Koger, klubikaaslane Levadiast – R.R.) helistas mulle, et miks mind järsku enam nimekirjas ei ole. Siis vaatasin ise ka ja ei osanud midagi esialgu öelda selle peale. Siis tulin tagasi Eestisse ja keegi mulle esialgu midagi ei öelnud, aga nimekirjas mind igatahes polnud."

Järgnes keeruline periood, kus tulevik Levadiaga oli selgusetu: "Umbes pool aastat ma ei mänginud ega treeninud Levadiaga, aga äkki suve algul helistati, et räägime läbi ja saad duubli trenni tulla jälle. Vahepeal ei olnud nad mulle midagi öelnud, aga nüüd hiljem räägiti, et mind unustati registreerida või mingi muu arusaamatus tekkis. Täpset vastust ei saanudki."

Siiski päris tegevusetult antud vahemik ei möödunud ja individuaalsete treenigute kõrval käis Saarlas ka järjekordsel testimisel: "Vahepeal käisin Veikkausliiga meeskonna MyPa juures, kus oli 3-päevane periood. Nende poolt oli ka huvi ning nad ütlesid, et võtaks mu kohe, aga peaksin alguses mängima Soome tugevuselt kolmandas liigas, et saada mängukindlust - mul polnud mänguminuteid siis veel ju üldse."

"Seal oli see sama noormängijate finantsiline piirang ning jälle oleks rahaliselt keeruline olnud. Ka mängutaseme poolest mõtlesin, et parem tulen ja proovin leida endale Eestis mõne klubi Premium liigas, kus mänguaega saada ja siis kuhugi välja minna."

Hetkel treenib Infonetis

Nüüd ongi noormees ühinenud Infoneti treeningutega ja esimesed muljed uuest klubist on üdini positiivsed: "Väga meeldib seal, võrreldes Levadiaga mängitakse seal rohkem maast ja lühikeste söötudega. Levadias on treeningutel samamoodi, aga mängus kasutatakse pigem pikka palli ründajate peale.  Tõsi, algul oli väga raske, sest esi- ja kõrgliiga mängutempo on ikka väga erinev, aga nüüdseks olen juba enam-vähem ära harjunud."

Kuna esimese trenni Infoneti ridades tegi Saarlas alles pühapäeval, siis esialgu on pikemaid plaane veel raske teha, kuid kindlasti sooviks ta end möödunud hooaja Premium liiga kuuenda meeskonna põhirivistusse murda. Sealt edasi saaks juba jooksvalt vaadata: "Algul tahaks lihtsalt mänguaega saada ja põhikoosseisu koha välja võidelda, eks siis vaatab edasi," ei näe Saarlas tormamisel mõtet ja proovib järgmiseid samme aste-astme haaval teha.

Pisut tagasihoidlikum ja klassikalisem lähenemine ei pruugi küll päris vastavuses olla aastate taguse ajaga, kus hetkel 18-aastane pallur järjepanu erinevate välisklubide vahel tormas, kuid vähemalt on noormees vahepealse ajaga kamaluga kogemusi kuhjanud ja mahavisatuks neid testimisi kindlasti pidada ei saa.

Kas karjääris uue pöörde teinud noormees suudab end aga koduses kõrgliigas püsivalt kehtestada ja seeläbi taaskord jõuliselt välismaale murda? Saadud kogemused, piisav noorus ning mehe enda võimed selleks kõigeks kindlasti eeldused loovad! Nüüd jääb üle vaid oodata ja loota.

MARTEN SAARLAS

Sünniaeg: 29.03.1995 (18)
Positsioon: Äärepoolkaitsja/ründaja
Pikkus: 185 cm
Jalg: Parem

Senine karjäär:

2011-2013 FC Levadia II 49/18
2011-2012 FC Levadia 8/4
2006-2010 SC Real 95 74/221

Eesti U-19 koondis 8/-
Eesti U-18 koondis 1/1
Eesti U-17 koondis 10/1
Eesti U-16 koondis 2/-
Eesti U-15 koondis 12/2

Statistika: Soccernet.ee, jalgpall.ee