Trevor Elhi on kahekordne Eesti meister, kes veel lõppenud hooajal mängis Nõmme Kalju FC ridades. Kuigi lepingut jagus käimasolevaks aastakski, siis selle otsustas äärekaitsja klubiga kokkuleppel tühistada. Ei mingit kala, ei mingit draamat, lihtsalt sära kadus silmist. Kas see tuleb tagasi? Elhi jutu põhjal võib uskuda, et tuleb küll, mingeid lubadusi küll anda ei saa.

"Sul on jalgpallist paus - defineerime me seda niimoodi?" teen algust.

"Jah, võib ka nii öelda. Tulevik on ebaselge," vastab teisel pool videosilda istuv Elhi Soccernet.ee-le.

29-aastane Elhi pühkis kodumaise sopa jalgeilt novembrikuu lõpus ning uueks kodupaigaks sai Punase mere rannikul paiknev turistide meelispaik Hurghada (Egiptus). Sinna otsustas jalgpallikarjääri pausile pannud Elhi oma kihlatuga kolida puhtalt seetõttu, et soojakraadid küündivad praegusel ajal tugevalt üle 20.

Miks üldse kohvrite pakkimiseks läks? "Viimane hooaeg oli selline, järjest läks nagu lumepall vaikselt veerema. Lihtsalt oli mentaalselt raske ennast sundida. Otseselt midagi väga halvasti ju ei olnudki, ma sain mängida (Premium liigas 2278 mänguminutit - L. J.), me olime enam-vähem okeil positsioonil. Lõpuks kukkusime neljandaks, aga enne seda olime kolmandad.

Lihtsalt kuidagi tekkis see väsimus jalgpallist. Ma ei tundnud enam rõõmu, ma ei tahtnud enam käia seal trennis. See tundus nagu sunnitöö, ma ei tahtnud teha enam sellist asja, mis ei paku mulle enam rõõmu, lihtsalt sellepärast, et käia seal ja saada raha," kirjeldab Elhi.

Ta jätkab, et nimetatud lumepall hakkas veerema lõppenud hooaja keskpaigas. "Kuigi ma Levadias väga palju ei mänginud (2021. hooajal 613 kõrgliigaminutit - L. J.), siis oli mul peale Levadiat ikkagi väga suur motivatsioon. Talvel läks mul hästi, kevadel ka, ja siis mingil hetkel hakkas kuidagi see väsimus tekkima. Ma ei oska öelda, millest," võtab viimati Kaljus mänginud äärekaitsja väikse mõttepausi.

"Mul on olnud see varasemalt ka - miks ma olen klubisid vahetanud, Infonetist ära läinud, Kaljust ära läinud - kõik on sellepärast, et ma mingil hetkel olen selline rahulolematu või püsimatu. Tahan mingisuguseid muudatusi. Kui mulle ei meeldi, siis tahan ära saada sealt. Isegi kui mul ei ole otseselt midagi halvasti," polnud mure viies erinevas klubis käinud mehe jaoks esmakordne.

View this post on Instagram

A post shared by Trevor Elhi (@trevorelhi)

Klubile etteheiteid pole, kuid oma baasi puudumine jääb hinge närima

Kuigi varasematel aastatel on Nõmme mändide alt lahkutud ka suure tüliga, siis Elhil endisele koduklubile olulisi etteheiteid pole. "Mingit tüli meil ei olnud, väga rahulikult läksime laiali ja isegi öeldi mulle, et kui ümber mõtlen, siis oodatakse mind tagasi. Selles mõttes mingeid sildu põletama ei pidanud," selgitab ta.

"Kui ma sinna läksin, siis lubati natuke teistsuguseid asju või muudatusi, mis pidid tulema, aga ei tulnud. Aga see ei ole konkreetselt põhjus, miks sellise otsuse tegin. Eks ta loomulikult vaimselt natuke aitab kaasa, kui sa loodad, et tulevad mingisugused muudatused ja paremad tingimused, aga need ei tule, kuigi lubati. See ei olnud see, miks ma sellise otsuse vastu võtsin," toonitab pallur.

Milline lubadus hinge närima jääb? "Kõige suurem asi oli see uus staadion, aga nagu ma aru saan, see ei ole vist väga Kalju taga. Ma ei tea, kas jalgpalliliit ja Kalju isegi teavad, kes seal lõpuks süüdi on," arutleb Elhi.

"See on väga suur asi. See oma kodu, oma staadion ja head tingimused. Kui pool või isegi kevadel üle poole kõrgliigast teeb trenni ja mängib samal väljakul, siis see on natuke naljakas. Vahepeal teevad isegi kaks kõrgliigatiimi ühel väljakul trenni: ühel on pool väljakut ja teisel on pool väljakut. Ja sa pead kohe väljaku tühjaks tegema, sest järgmine tiim ootab juba aia taga," on näiteid küll ja veel.

"Mu sõber mängis kunagi Gibraltaril ja tegin tema üle nalja, et kõik mängivad samal statal. Nüüd tegi ta minu üle nalja, et täpselt sama olukord ju, mingit vahet ei ole," leiab Elhi. "Sportland Arena ei ole just selline koht, kus tahaks aasta ringi mängida, eriti just +30 kraadiga. Noh, sellised pisiasjad hakkasid kuhjuma ja lõpuks tekkis väsimus."

Tiimikaaslastele tuli otsus üllatusena, üks mees hammustas selle siiski läbi

Elhi läks klubi jutule paar päeva enne hooaja viimast mängu JK Tallinna Kaleviga, mille Kalju võitis tulemusega 3:0. Elhi kuulus põhikoosseisu ning vahetati välja 87. minutil, kui lõppskoor oli juba kindel.

"Mul juba natuke varem küpses peas see mõte, aga ma ei olnud lõpuni päris kindel. Tundsin, et ilmselt on aus öelda enne viimast mängu. Mitte, et lähen puhkama, puhkan siin, kõik arvestavad minuga ja siis, kui meeskond kokku tuleb, ütlen, et ma ikka ei viitsi," näeb Elhi.

"Argo (klubi spordidirektor, kes on ka abitreeneri rollis - L. J.) sai minust kohe aru. Ütles, et see ei olnud tema jaoks eriline üllatus. Eks sa näed kehakeelest ju ära, kas inimene tahab teha või ei taha," meenutab ta. "Selles mõttes ma ikkagi lõpuni välja olin professionaal. Ma tegin kõike nii, nagu ma suutsin ja nii nagu pidi."

Meeskonnani jõudis uudis peale Kaleviga peetud mängu. "Meil oli õhtul selline pidulik õhtusöök ja ma andsin neile teada. Kõik olid väga üllatunud ja küsisid, miks. Mul kellelegi mingisuguseid etteheiteid ei ole. Normaalsed poisid kõik," lisab Elhi, kes mängis Kaljus peale lõppenud hooaja ka aastatel 2016-2018.

Kuidas võtsid uudise vastu lähedased? "Eks tema (kihlatu - L. J.) on see, kes mind kogu aeg toetab ja kellele ma kõike kurdan. Tema teadis väga hästi, mis toimub," oli mõttekaaslane olemas. "Vanemad, perekond ja sõbrad nii väga ei teadnud, nende jaoks oli see üllatus. Eks olin rääkinud, et mul natuke on mingisugune väsimus, aga lõpuni ei uskunud keegi, et ma teen sellise lükke."

Kõik uksed on valla, ühe agaga

Elhi kinnitab, et kuna Kaljuga jõuti ühisele kokkuleppele ning leping lõpetati ära, siis on ta vaba mees. Küll ei tähenda see seda, et äärekaitsja oleks tormanud uut särki selga tõmbama. "Eks ma ikka olen mõelnud, et mis ja kuidas edasi. Trenni teen siin ikka, aga palli ei ole veel mänginud," selgitab ta ja lisab, et variant on ka kohalikega rohkem oma lõbuks toksida.

"Ei ole üldse välistatud, et ma võin Eestisse tagasi tulles kuskil midagi edasi mängida. Vähemalt esialgu ja siis vaadata, kuidas suvel - kas mul tuleb see suurem soov tagasi või mitte," on stsenaariumeid erinevaid.

Laual on ka variant ajada taga mõnda muud jalgpalli. Elhi selgitab, et ükski kõrgliigaklubi pole veel ühendust võtnud, kuid põnevaid variante jagub. "Isegi, kuidas öelda, teise pinnasega mängudelt on tulnud siin erinevaid pakkumisi. Eks ma olen avatud nendele huvitavatele pakkumistele ja vaatame, mis saab, mida otsustan. Aga kus, millisel tasemel, millist jalgpalli mängima hakkan – ei oska öelda, ma ei julge ühtegi ust veel sulgeda," sõnab ta.

Mida on vaja, et Elhi taas väljakule astuks? "Pean enda seest leidma selle soovi, et ma tahan pühenduda iga päev 100% ainult jalgpallile. Asi ei ole hetkel üldse rahas. Kui ma tahan jalgpalli mängida, siis tahan seda nautida, tunda rõõmu sellest protsessist. See võib tagasi tulla, see võib väga kiirelt tagasi tulla, see ei pruugi üldse tagasi tulla - ma ei tea seda."