Martti Kallas | Miks me vajame suurturniire
EM-finaalturniir on tänaseks kestnud kümme päeva ning suurturniiri nime väärib seekordne üle-euroopaline jalgpallipidu täielikult. On olnud intriige, õnnelikke ja ka mitte nii õnnelikke hetki, kuid see kõik ongi täpselt see, millest viimased kolm aastat puudust tundsin.
Suurturniirid liidavad rahva üheks. Eriti mõistagi jalgpallimaades - sellist mürglit, nagu käib praegu näiteks Itaalia ja Prantsusmaa tänavatel, ei näe seal väljaspool sellise mastaabiga peo aega põhimõtteliselt kunagi. See mõjutab ka Eestit - kuigi parimate poegade sekka me veel ei küündi, annab turniir ka siinsele spordikultuurile märkimisväärselt juurde.
Meiegi oleme lukustatud televiisorite külge. Kes on vanakooli vutifänn ja elab tulihingeliselt kaasa Inglismaale või Saksamaale, kes on enda jaoks leidnud uue lemmiku näiteks Patrik Schicki tüüritava Tšehhi või põhjanaaber Soome näol, pole tähtis. Me kõik vaatame.
Ja sellesse kuu aega vältavasse televiisorilõksu ei ole haaratud vaid tulihingelised jalgpallifännid. Emad ja isad, vanaemad ja vanaisad, koerad ja kassid. See mõjutab ka neid, keda jalgpall ülejäänud 11 kuud aastast ei köida, aga praegu teavad nad ikkagi, mis toimub. Tõenäosus kuulda küsimusi "Kes siis täna mängivad?" ja "Kelle poolt sa oled?" vutivõõra inimese suust ei ole mitte ühelgi muul ajal aastas niivõrd kõrge.
Suurturniir on ilus asi. Võistlevad meeskonnad unustavad korraks kahe aasta jooksul uued täiendused, suurinvestorid, naftarahad, Financial Fair Play ja kõik muu. Keskendutakse vaid kahele asjale, mida see sport meile ideaalmaailmas pakkuma peaks - nendeks on mänguilu ja emotsioon. Äripool jäetakse tahaplaanile ja iga sportlane on platsil oma riigi eest, mitte sooviga täita rahakotti.
Midagi igaühele
Suurvõistluste võlu seisnebki selles, et igaüks leiab endale sealt midagi. Ühtedele meeldib lihtsalt sõpradega või perega jalgpalli taustal olemist nautida, teisi huvitab üle kõige koondiste taktikaline ülesehitus või see, kuidas Hispaania ilma Sergio Ramose või Holland Virgil van Dijkita hakkama saab.
Finaalturniiride ülesandeks on jalgpallimaade puhul rahvas üheks koondada ja neile, kelle riik turniiril ei osale, atraktiivset meelelahutust ja meeldejäävaid elamusi pakkuda. Tänavune finaalturniir on sellega üle ootuste edukalt hakkama saanud ning jalgpallipeo nimetust väärib see küll sajaprotsendiliselt.
Turniiride erinevad näod
Minu jaoks on autsaiderite edulood alati sümpaatsed olnud. On palju selliseid vutisõpru, kelle arvates viivad olukorrad, kus eeldatavalt nõrgemad meeskonnad turniiril kaugele jõuavad, võistluste üldist taset alla, kuid mulle on sellised muinasjutud alati meeldinud.
Vaatan endiselt aeg-ajalt järele Islandi 2016. aasta triumfi Inglismaa üle ja ma ei hakka luiskama, see emotsioon (sealhulgas ka muidugi kuulus "Huh!") toob endiselt kananaha ihule. See, kuidas islandlased väljakul võitlesid ja pelgalt tahtejõu pealt võiduni pusisid, oli imetlusväärne. Ja see väärib meenutamist.
Tänavune turniir ei lõhna eriti selle järele, et taaskord mõne Islandi-laadse muinasjutu tunnistajaks saaksime olla, aga see-eest on konkurents tihedam kui kunagi varem. Kas võimsas hoos Itaalia suudab pärast 2018. aasta MM-finaalturniirilt eemalejäämist end rehabiliteerida ja turniirivõiduni välja minna? Või suudab seda lausa kaks viimast suurturniiri vahele jätnud Holland? Mida suudavad Patrik Schick ja Tšehhi? Me ei tea nendele küsimustele veel vastuseid, aga nii ongi hea. Ootamatus, tihe konkurents ja puhas mängurõõm teevadki suurturniirist suurturniiri.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta