Meistriliigas litsentsita osaleva Ararati peatreener: algul mõtlesime, et võistkonnal ei jagu motivatsiooni


Tänavusel hooajal Naiste Meistriliigas litsentsita mängiv Tallinna Ararat on vaatamata sundolukorrale lootusrikas, et kõrgseltskonnas jätkamine toob tulu järgmisel aastal.
Eelmise aasta detsembris kirjutas Soccernet.ee, kuidas Araratil on linna ees kultuuri- ja spordiameti ning haridusameti baaside peale ära jagatuna üle 80 000 euro suurune võlg. Eesti Jalgpalli Liidu jalgpalli korraldamise osakonna juhataja Mihkel Uiboleht rääkis toona, et klubi on tõsistes raskustes ja tegu ei ole uue olukorraga. Selle kõige tõttu tundus tõenäoline, et Ararati rahalised raskused viivad pankrotini ja selleni, et uuel aastal nende võistkondi meistrivõistlustele välja ei pandagi.
Siiski leiti lahendus, kuidas Ararat saab sel hooajal naiste tugevaimas liigas osaleda. Möödunud nädala neljapäeval teatas Eesti Jalgpalli Liit, et Ararat osaleb erandkorras naiste Meistriliigas ilma litsentsita, et tagada liiga terviklikkus. Otsusega kaasnevad erinevad tingimused, millest peamine on, et Ararati lõppkoht on enne hooaja algust viimane ehk kaheksas.
Armeeniast palgatud Ararati peatreener Liana Hairapetjan rääkis Soccernet.ee-le, et esimene reaktsioon antud uudisele oli arusaadavalt halb. "Hakkasin mõtlema, kuidas see kõik võimalik on ja kuidas me küll niimoodi mängime. Kui saime hiljem olukorra kohta rohkem aimu, siis istusime treenerite ja klubijuhtidega õhtul maha, analüüsisime, mida ja kuidas teha. Esimese asjana korraldasime lastevanemate koosoleku.
Rääkisime vanematele, milline on situatsioon ja kuidas jalgpalliliit on valmis meile vastu tulema. Ka nemad ei suutnud seda alguses uskuda. Kõigil oli kahju, et asjad nii kaugele läksid. Meie kuulasime vanemaid ja nemad meid. Jutu käigus sai selgeks, et meil pole muud valikut, kui mängida litsentsita Meistriliigas, sest seal arenevad meie mängijad kõige paremini. Oli ka võimalus laskuda tagasi Esiliigasse ja alustada kõike nullist, aga seda ei tahtnud keegi.
Ka meil treeneritena on veider osaleda meistrivõistlustel nii, et pole vahet, millisel kohal me lõpetame, lõpuks oleme ikka kaheksandad. Seda kõike oli esialgu raske seedida. Võib ju küsida, mille nimel me siis üldse mängime. Algul mõtlesime, et võistkonnal ei jagu mängimiseks motivatsiooni.
Klubile, treeneritele ja vanematele on tähtis see, et tüdrukud teeksid Meistriliigas sammu edasi. Loodetavasti saame järgmisel aastal võidelda reaalsete kohtade eest," kostis Hairapetjan lootusrikkalt.
"Teise asjana toimusid vestlused mängijatega. Nemad hakkavad ju mängima. Neil saab ju raske olema, kui me mängime-mängime-mängime, aga lõpuks oleme viimased. Neiud ütlesid, et nemad tahavad jääda kõrgliigasse ja saada sealt kogemusi. Meistriliigas on põnevam, seal on tiimide vahel taktikalisi variatsioone ja seal õpime rohkem.
Suhtusime vanemate ja laste ühisesse otsusesse austusega ning seejärel langetasime otsuse, et mängime litsentsita kõrgliigat," sõnas Hairapetjan, kes lisas, et antud otsuse tõttu pole ükski mängija naiskonnaga hüvasti jätnud.
Kuidas kavatseb peatreener oma noori hoolealuseid sel eriskummalisel hooajal motiveerida? "Kui me sellise otsuse vastu võtsime, siis peame olema motiveeritud, et see töö ära teha. Tahame näidata oma taset läbi hea jalgpalli. Samuti soovime võistkonnana areneda ning meie treeneritena tahame näha, kuidas mängijad paremaks muutuvad.
Nende enda suur tahtmine annab jõudu nii teineteisele kui meile. Nad ei lase rasketel hetkedel pead norgu, vaid võitlevad lõpuni. Isegi kui jõuame sel aastal näiteks esikolmikusse, aga lõpetame viimasena, siis see on edasiminek võrreldes mullusega, kui me olime seitsmendad. Meil on väga talendikad noored, kellega on väga põnev tööd teha," vastas Hairapetjan.
Klubijuht: jätkame ajaloolise võistkonna ülesehitamist
Ararati president Avetis Harutjunjani sõnul on rahalised raskused enamike klubide reaalsus. "Seda kinnitab UEFA aruanne, mille kohaselt on negatiivse netovaradega Eesti klubide arv Euroopas jätkuvalt murettekitavalt suur. Meie klubi võttis möödunud aasta teisel poolel vastu vajalikud otsused ja viis läbi olulised struktuursed muudatused. Tänu sellele oleme saanud jätkata jalgpallikooli tööd samal kõrgel tasemel," lausus ta. "Samal ajal vähendame järk-järgult 2024. aasta tagajärgi, töötades selle nimel igakuiselt. Kahjuks on kahju olnud märkimisväärne ja kõiki probleeme ei ole võimalik lahendada ühe või kahe kuuga. Vajame rohkem aega ning oleme Eesti Jalgpalli Liidule tänulikud kompromissivalmiduse eest."
Klubijuht avaldas lootust, et selle hooaja jooksul naastakse tavapärase elu juurde. "Peamiseks takistuseks on olnud uue Tallinna võimu ebaõiglane ja kallutatud suhtumine meie klubisse. See ei võimaldanud meil õigeaegselt täita litsentsinõudeid. Minu minimaalne eesmärk on viia klubi enne hooaja teise ringi algust täielikku vastavusse litsentseerimise finantskriteeriumidega, mida me veebruariks teha ei suutnud. Me saavutame selle kindlasti," lubas Harutjunjan.
Kuidas vaatavad olukorrale otsa lapsevanemad? "Meie klubi on algusest peale olnud loov ja arendav jõud. Kõik, mis meil on, on loodud meie endi käte, energia, töö ja pühendumusega. Kuniks suudame lapsi ja mängijaid arendada ja konkurentsivõimelisi võistkondi luua, toetavad lapsevanemad meid," vastas Harutjunjan.
Ta lisas: "Loomulikult mõjutab see keeruline periood kõiki, kuid olen väga tänulik meie lojaalsetele lastevanematele usalduse eest. See annab meile jõudu, et vaatamata kõigele edasi liikuda."
"Mis puudutab naiskonda, siis meil on pikaajaline nägemus selle arendamiseks. Sel hooajal on meie peamine prioriteet konkurentsivõimeline keskkond, mis võimaldab mängijatel oma potentsiaali maksimaalselt avada. Koos treenerite, lastevanemate ja mängijatega otsustasime ühehäälselt mängida meistriliigas – isegi kui see ei võimalda tiitli eest võidelda.
Alternatiiv mängida esiliigas, kus arenguvõimalused oleksid piiratud, ei olnud ühelegi osapoolele vastuvõetav. Meie naiskond on veel väga noor ning sel hooajal liituvad meiega ka mitmed U17 võistkonna mängijad. Jätkame ajaloolise võistkonna ülesehitamist. Meie trofeed on veel ees, kuid juba sel hooajal pakume pealtvaatajatele veelgi ilusamat ja nauditavamat jalgpalli," kinnitas Harutjunjan.
***
Ararat alustab tänavust hooaega reedel, 28. märtsil kell 18.00 Viimsi staadionil eelmise hooaja kuuenda naiskonna Viimsi vastu. Esimene kodumäng peetakse pühapäeval, 13. aprillil kell 12.30 Lasnamäe Spordikompleksi kunstmurustaadionil mulluse hõbemedalisti Saku Sportinguga.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta