MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

MM2022
Link kopeeritud

Miks mängitakse MM-il 117 minutit ja langevad hilised väravarekordid? Collina annab aru

Link kopeeritud
Kristjan Jaak Kangur pilt
Kristjan Jaak Kangur
Kristjan Jaak Kangur pilt
Kristjan Jaak Kangur

Inglismaa ja Iraani kohtumine läks ühtekokku mängitud 27 lisaminutiga ajalukku. Foto: Scanpix / Reuters / Carl Recine

Jalgpalli MM-il käib alles kolmas mängupäev, aga üks suundumus on juba väga selge - kohtumistele antakse ebatavaliselt palju lisaminuteid. Miks see nii on ja millised rekordid on seeläbi juba kõigest nelja kohtumisega langenud?

Pühapäeval peetud avamängud ja kolmes esmaspäevases kohtumises on ühtekokku mänguajale lisatud tervelt 65 minutit ehk enam kui tund. Kõige kauem kestis Inglismaa ja Iraani mäng, kus mehed viibisid reaalselt väljakul 117 minutit ja 16 sekundit ehk sisuliselt mängiti ära ka peaaegu terve lisaaja jagu minuteid.

Osalt oli see kõik loogiline, eriti avapoolajale antud 14 lisaminutit - Iraani väravavahti Alireza Beiranvandi tohterdati valusa kokkupõrke järel kaua ja lõpuks pidigi ta peapõrutusega väljakult lahkuma. Ent samas on tegu ka FIFA teadliku katsega vähendada ajavenitamist, sest kõik, mida mängijad üritavad kellalt maha lihvida, lüüakse kokku ja pannakse poolaegadele otsa.

Mäng jääb seisma väga mitmetel põhjustel - nende seas on vigastused, videokohtuniku otsustusprotess, vahetused, penaltite määramine ja punaste kaartide andmine ning loomulikult mängijate katsed mängutempot alla lüüa. FIFA kohtunike komitee esimees Pierluigi Collina kinnitas BBC sõnul juba enne turniiri, et kohtunikele on Kataris tõesti antud juhised raisatud aja üle arvestust pidada. Teisalt märkis ta, et sama üritati teha juba nelja aasta tagusel MM-il.

Iraani väravavahi Alireza Beiranvandi valus kokkupõrge oma kaitsjaga venitas avapoolaja rekordpikaks. Foto: Scanpix / AP / Alessandra Tarantino

"Venemaal peetud turniiril püüdsime kulutatud aega rohkem kompenseerida. Seetõttu võiski näha isegi seitset-kaheksat lisaminutit," selgitas Collina. "Mõelge kas või sellele, et kui poolaja jooksul lüüakse kolm väravat, kulub ainuüksi tähistamise peale ilmselt neli-viis minutit."

Et tänavu on kohtunikud veel rangemad, langesid juba esimeste mängudega kõikvõimalikud rekordid. Statistikaagentuur Opta, mis on vastavat arvestust pidanud alates 1966. aastal Inglismaal toimunud finaalturniirist, tõi välja, et esmaspäevase kolme mängu ehk kuue poolaja jooksul määrati neist neljale läbi aegade enim lisaminuteid:

  • Inglismaa - Iraan, esimene poolaeg (14 minutit ja 8 sekundit)
  • Inglismaa - Iraan, teine poolaeg (13 minutit ja 8 sekundit)
  • USA - Wales, teine poolaeg (10 minutit ja 34 sekundit)
  • Senegal - Holland, teine poolaeg (10 minutit ja 3 sekundit)

Mõistagi kaasnes pika mänguajaga ka mitu väravarekordit. Näiteks saatis iraanlane Mehdi Taremi penalti Inglismaa võrku, kui mängukell näitas 102.30. Tegu on kõige hilisema MM-idel löödud väravaga, kui lisaajatabamused kõrvale jätta. Samas arvestuses hõivas mõni tund hiljem teise koha hollandlase Davy Klaasseni tabamus Senegali vastu, mis sündis 98 minuti ja 17 sekundi täitumisel.

Hispaania on Euroopa parim
Mis jääb meelde?
Ühe õnn, teise ebaõnn
Rekordid said löödud!
Vaatamist ja mõtlemist
Tasub vaadata
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.

RISTNURK