Praegu uurib politsei Tallinna Infoneti ja Tallinna Flora kohtumise lõpus toimunud fännide kakluse asjaolusid ja võib-olla läheb keegi sellega seoses ka kohtu ette. Millised jalgpalliga seotud sündmused ning ka tippjalgpallurite toimepandud kuriteod seni Eesti kohtutest läbi on käinud ja millise lahendi saanud?

Palju meediakajastust pälvis endiste Narva Transi mängijate kihlveopettuste juhtum, mis lõppes kelmuse süüdistuses Riigikohtu õigeksmõistva otsusega, kuigi kokkuleppemängud toimusid ja mängijate jalgpallis tegutsemise keelud jäid jõusse. Aga milliseid pärast 2006. aastat avaldatud lahendeid veel Riigi Teataja lehelt leida võib?

Selgub, et viimase kümmekonna aasta jooksul (varasemaid lahendeid Riigi Teatajast otsida ei saa) on kohtutesse jõudnud mitmeid omapäraseid ja veidraid jalgpalliga seotud seiku, samas ka Eesti A-koondises ja kõrgliigas mänginud meeste kriminaalkuritegusid.

Naiste mängule alasti, kohtunikule peaga näkku

Mõned sündmused on toimunud keset või pärast ametlikke mänge. 13. mail 2007 kohtusid naiste esiliigas FC Kuressaare ja Tallinna TVMK. Kodusel kunstmurustaadionil mänginud Kuressaare naiskond võitis 4:0, kusjuures avavärava lõi hilisem saate "Eesti otsib superstaari" finalist Teele Viira. Tulemusest ja Viira väravast rohkem kõneainet pakkus aga noormees nimega Urmo Talistu, kes teise poolaja alguses alasti (ainult kingad ja sokid olid jalas) väljakule jooksis. Talistu ei häbenenud oma tegu, vaid andis Õhtulehele intervjuu, kus teatas, et võitis selle teoga 10 000 krooni peale sõlmitud kihlveo. Pärnu Maakohus määras hiljem talle 4800 krooni trahvi.

17. mail 2008 peeti Tartu Annelinna kunstmurustaadionil IV liiga kohtumine JK Luunja ja Tartu Welco vahel. Luunja mängija Kristjan Sööt sai 20. minutil 0:2 kaotusseisus olles punase kaardi ning seepeale lõi ta kohtunikule peaga näkku, põhjustades viimasele ninaluu murru. Sööt sai Tartu Maakohtult karistuseks kuus kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Mainimist väärib veel fakt, et 0:2 kaotusseisus vähemusse jäänud ja avapoolaja 0:3 kaotanud Luunja suutis Welcot lõpuks 4:3 võita.

2008. aasta 4. juunil pärast Eesti ja Fääri saarte maavõistlust (Eesti võitis 4:3) andis tuntud jalgpallifänn Frank "Papa" Kolde koos Kaarel Koldega A. Le Coq Arena juures peksa Ewert Sundjale, kes oli enne mängu Eesti hümni laulnud. Alkoholijoobes fännide jaoks oli Sundja varem isiklikult tundmatu, kuid neile ei meeldinud tema hümni esitlusviis. Laulja sai põrutushaavu ja hematoome, peksjad aga rahalise karistuse - Frank 18 660 krooni ja Kaarel 16 760 krooni.

2015. aasta 16. novembri varahommikul ehk poolteist päeva enne Eesti ning Saint Kitts ja Nevise maavõistlust panid kaks 37-aastast naist Radisson Blu Hotel Olümpia ühes külaliskoondise numbritoas toime varguse. Nad liikusid kella 5.15 ajal hotellis ringi, katsudes varastamise eesmärgil erinevate numbritubade uksi. Jõudes toa 2004 ukseni, mis oli suletud, kuid mitte lukustatud, sisenes üks naistest tuppa ja teine jäi valvesse. Tuppa sisenenud naine varastas laual olevast rahakotist 200 Suurbritannia naelsterlingit ning voodilt sülearvuti koos laadija ja kotiga. Sülearvuti võtmise ajal toas maganud mustanahaline mees ärkas ja märkas tegevust ning vargad põgenesid hotellist. Nad kutsusid endale järele tuttava taksojuhi, kellele müüsid sülearvuti maha. Raha omavahel ära jaganud naistele mõistis Harju Maakohus kuus kuud vangistust. Pärast vargusjuhtumit olid kaks Saint Kitts ja Nevise mängijat Twitteris emotsionaalselt sõna võtnud. Neist üks süüdistas varguses hotelli ning teine kirjutas, et eestlased on kõige ebaviisakamad inimesed, keda ta on kohanud. Hiljem kustutasid mehed siiski oma säutsud ära. Hotell kinkis omaltpoolt saareriigi koondise mängijatele uue arvuti, kuigi mingit kohustust selleks polnud.

Intsidente on tekkinud ka mitteametlike pallitoksimistega seoses. 13. juulil 2006 mängis 16-aastane poiss Võrus koos kolme kaaslasega vutti ning pall lendas kaks korda 45-aastase mehe aeda. Kui pall sinna teistkordselt lendas, viis mees palli majja. Ta kägistas mänguvahendit tagasi küsima läinud poissi kaelast, nii et kannatanu ei saanud hingata, ja lõi käega näkku. Kannatanul põhjustas selline vägivald peavalu ja tugeva kaelavalu. Tartu Maakohus mõistis 45-aastasele mehele 10 000 krooni trahvi. Süüdimõistetu advokaat esitas apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule, aga seal jäeti varasem otsus jõusse.

2007. aasta 7. juulil ei ilmunud tingimisi vanglakaristust kandnud 19-aastane noormees kohustuslikule registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. Neli päeva hiljem teatas ta oma seletuses, et ei saanud tulla, kuna käis Tallinnas jalgpalli mängimas. Järgnevalt puudus ta veel kahelt kohustuslikult registreerimiselt ilma mõjuva põhjuseta (ka jalgpalli mängimine polnud kohtu hinnangul mõjuv põhjus), kuid reaalselt vanglasse teda siiski ei saadetud. Selle asemel määrati noormehele katseajal täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

Vang nõudis nägemata EM-i eest 25 000 eurot

Eraldi peatüki saaks kirjutada vangide raskest elust seoses jalgpalliga. Kinnipeetavad on vutiga seoses palju kaebusi kirjutanud.

2010. aasta 27. augustil saabus Tartu Halduskohtule ühe kinnipeetava kaebus, mille kohaselt oli Viru Vangla vanemvalvur jätnud kaebaja ilma õigusest tegeleda spordiväljakul või spordisaalis jalgpalliga. Kaebaja oli sunnitud mängima korvpalli spordiväljakul, kus oli lomp. Kaebaja taotles talle tekitatud kahju hüvitamist - jalgpalli mängimisest ilmajätmise eest 550 krooni, valikuvõimalusest ilmajätmise eest 18 000 krooni, sundimise eest mängida lombiga väljakul 1100 krooni ja kaebaja põhiõiguste rikkumiste eest 57 000 krooni. Kuna kinnipeetav oleks pidanud esmalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale, mitte kohtule, siis tagastas kohus kaebuse selle esitajale.

2012. aasta maikuus esitas üks kinnipeetav Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla kohustamist jalgpalli soetamiseks ja kaebajale jalgpalli mängimise lubamiseks spordisaali palliplatsil ning palus kohtul keelata vanglal andmast korraldusi jalgpalli mängimise keelamiseks. Kohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud määratud tähtaja jooksul riigilõivu.

2015. aasta 2. veebruaril murdis üks kinnipeetav jalgpalli mängides pöidlaluu. Ta kaebas Viru Vangla kohtusse, kuna pidas luumurru põhjustajaks vanglat, ja nõudis tervisekahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kaebaja seletas, et spordisaali asemel saatis vangla kinnipeetavad õues asuvale spordiväljakule ja andis ainsaks ajaveetmise vahendiks kaasa jalgpalli. Libeduse tõttu ta kukkus. Vangla oleks pidanud tema hinnangul tagama vajalikud mängutingimused. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtus jäeti kaebus rahuldamata, kuna väljakut liivatati igapäevaselt ning kaebaja oleks pidanud talvel sportides ka ise hoolikas olema.

22. juunil 2016 saabus Tartu Halduskohtusse ühe kinnipeetava venekeelne kaebus Viru Vangla vastu, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot. Kaebuse kohaselt ei andnud vangla kinnipeetavale võimalust jalgpalli EM-i vaadata. Eelnevalt oli kinnipeetav esitanud võõrkeelse kahjunõude vanglale, aga vangla oli tagastanud selle põhjusel, et kaebaja keeldus kahjunõuet tõlkimiseks saatmast, kuigi tema arvel oli tõlkimiseks vajalik summa olemas. Kohus asus seisukohale, et vangla oli kaebuse tagastanud õiguspäraselt ja ei võtnud seepärast asja menetlusse.

2016. aasta 1. augustil esitas üks kinnipeetav Tartu Halduskohtule kaebuse, kuna Tartu Vangla keeldus tema isiklike vahendite arvelt tellimast ajakirju Eesti Jalgpall 2015 ja Õhtulehe Sport Extra. Halduskohus ega ka hiljem Tartu Ringkonnakohus kaebust ei rahuldanud, kuna tellimine on ainus viis, kuidas kinnipeetav võib ajakirju saada, kuid antud ajakirju tellida polnud võimalik.

Jalgpallurid püüdsid varastada kosmeetikat ja aluspükse

Paraku on mitmed Eesti koondises ja Eesti kõrgliigas mänginud mehed kriminaalkuritegusid toime pannud. Suurt kajastust pälvis Oliver Konsa süüdimõistmine narkokuriteos, aga paljud karistused on määratud ilma mingi meediakärata.

Sarnaselt Konsaga on narkootilise aine suures koguses käitlemise eest vangis istunud ka Ruslan Jagudin – mees, kes lõi 2002. aasta Eesti karikafinaali mõlemad väravad, aidates toonase Tallinna Levadia üllatusliku triumfini Maardu Levadia üle. Jagudin vahistati 2004. aasta septembris ja mõisteti seejärel kuueks aastaks trellide taha. Taotlused enne tähtaega vabanemiseks lükati tagasi. Pärast oma karistusaja ärakandmist mängis Jagudin mõne aasta Eesti madalamates liigades.

Sellest, et Eesti tipptasemel mängimisega on keeruline luksuslikku elu ja tulevikku kindlustada, annab tunnistust mitme mängija otsus vargile minna. Poolkaitsja Daniil Ratnikov jäi 2008. aasta märtsis Mustakivi Selveris turvatöötajale vahele, kui üritas varastada 1027 krooni väärtuses kosmeetikatooteid – puudrit, ripsmetušši ja huuleläiget. Ratnikov, kes mängis tol ajal Tallinna TVMK-s, tunnistas kohe varguse üles ja avaldas kahetsust. "Ta ise on jalgpallur ja palka ei makstud, seetõttu otsustas vargile minna," seisab kohtulahendis. Ratnikovile määrati tingimisi 30 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga.

Andrei Krõlov, kes oli 2002. aastal meistriliiga parim väravakütt ning jagab täna kõigi aegade väravalööjate edetabelis 162 tabamusega neljandat kohta, pani pärast mängijakarjääri lõppu vargusi toime süstemaatiliselt. Muuhulgas püüdis ta 2012. aasta augustis Stockmanni kaubamajast ühe paari aluspükse varastada, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni ja sai karistuseks ühe kuu pikkuse vangistuse. Koos varasema karistuse ärakandmata osaga mõisteti talle tol korral liitkaristuseks kolm kuud ja 18 päeva vangistust, mis asendati ühiskondliku tööga. Oma "vargakarjääri" jooksul koges ta siiski ka reaalset vanglakaristust.

Aleksandr Olerski, kes sai kirja kaks mängu Eesti koondises ja on tänaseks meie hulgast lahkunud, pani samuti korduvalt toime vargusi. Muuhulgas üritas ta 2010. aasta oktoobris Kadaka Selverist näpata pudelit viina, misjärel sai karistuseks kaks kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga.

Imetlust väärib Transi kaitsja Igor Ovsjannikov selle eest, et suutis pärast mitut vangla-aastat uuesti meistriliiga põhikoosseisumeheks tõusta. Ovsjannikov vahistati 2012. aasta detsembris. Teda süüdistati Narva linnas tegutsenud kuritegelikku ühendusse kuulumises, kus tema ülesandeks oli varastamine ja röövimine, ning ta mõisteti kokkuleppemenetluses kolmeks ja pooleks aastaks trellide taha. Vanglas omandas ta riigikeele A2 taseme ja osales ka B1 taseme kursustel ning võttis osa sotsiaalprogrammist "Agressiivsuse asendamise treening". Ta sai kuus distsiplinaarkaristust, kuid vabanes sellest hoolimata tingimisi ennetähtaegselt 2015. aasta juunis. Üheks vabanemise argumendiks oli võimalus asuda tööle samasse jalgpallimeeskonda. Pärast vabanemist on ta saanud meistriliigas kirja praeguseks 48 mängu ja kolm punast kaarti.

Ründaja Mihail Ištšuk lõi Paide Linnameeskonna 2012. aasta hooaja lõpetamisel ööklubi Vabank turvatöötajat jalaga vastu jalga. Eelnevalt oli ta turvatöötajat sõimanud ja oma joogiklaasi kildudeks visanud. Intsident sai alguse sellest, et kella 5.15 paiku nõudis turvatöötaja seoses ööklubi sulgemisega Ištšukilt klubist lahkumist, aga viimane tahtis oma joogi lõpuni juua. Varem karistamata Ištšukile määrati Harju Maakohtu poolt 800-eurone rahatrahv.

Eesti koondises skoorinud meestest on Indro Olumetsa karistatud laste elatisraha maksmata jätmise eest tingimisi vangistusega, Jaanus Sirelit vägivallategude eest tingimisi vangistustega ning Rimo Hunti vägivallategude eest 15 000 kroonise rahatrahviga. Sirel jagas 2008. aastal ühes Viljandi kasiinos jalahoope ning lõi 2013. aastal ühe Viljandi ärikeskuse ees kannatanut korra rusikaga näkku.

Hunt mõisteti süüdi kahes kuriteo episoodis - mõlemad olid vägivallaga grupis toimepandud rasked avaliku korra rikkumised. 2006. aasta aprillis lõi Hunt Haapsalus klubi Impulse ees ohvrile rusikaga näkku ja paar korda jalaga ribidesse. Konflikt kahe neljaliikmelise seltskonna vahel oli saanud alguse ööklubis sellest, et kannatanute seltskond keeldus vabastamast lauda, mis oli nende arvates vaba, aga süüdistatavate grupi arvates hõivatud. Uusaastaööl vastu 2007. aasta 1. jaanuarit lõi kaheliikmelises grupis viibinud Hunt ühes Haapsalu parklas ühte kannatanut mõjuva põhjuseta mitmeid kordi nii käte kui ka jalgadega pea piirkonda.

Ükski endiste ja praeguste jalgpallurite poolt sooritatud kuritegu ei tohiks siiski vähendada nende palliplatsil kordasaadetud tegude väärtust. Mõni libastumine, mille eest karistuski juba ära kantud, on inimlik ja loodetavasti nad tulevikus enam sama reha otsa ei astu.