FC Flora peatreener Jürgen Henn märkis Eesti ajakirjanikele pärast Premium liiga viimases voorus FCI Levadia vastu tehtud 2:2 viiki, et mängu saatuse otsustas ilm. Sportland Arena oli lumine ja sisuliselt kogu aeg sadas lund juurde.

Levadia, kes vajas meistritiitli võitmiseks vähemalt viiki, asus kohtumist 34. minutil Robert Kirsi väravast juhtima, aga Henrik Ojamaa viigistas esimese poolaja viimasel sekundil. Kirss taastas 53. minutil Levadia eduseisu ja Flora jõudis viigini alles kolmandal üleminutil, kui skooris Ken Kallaste, aga järelejäänud aja jooksul enam väravaid ei löödud. 

See tähendas, et eelmised kaks meistritiitlit võitnud Flora kaotas lõppenud hooajal Levadiale ühe punktiga. Levadia lõpetas seitsmeaastase tiitlipõua, sest nende eelmine meistritiitel oli 2014. aastast, kui meeskonda juhendas Marko Kristal. 

Mis otsustas tänase mängu?
Ilm.

Kas arvad, et see segas Florat rohkem kui Levadiat?
Ütleme nii, et juhuslikkus hakkab rohkem rolli mängima. Loomulikult ei saa öelda, et ainult ilma pärast. Ilm, aga ka see, et Levadial oli see eelis, et viik aitas neid. Ja lõpuks eksisime väga lihtsalt teise värava olukorras, kus lõpetasime natuke mängimise. Ma arvan, et see oli mitme faktori koosmõju ja tuleb tunnustada, kuidas Levadia lõpus hingestatult kaitses. 

Flora rünnak, eriti pärast Rasmus Peetsoni punast kaarti, jäi liiga ühekülgseks?
Selle väljaku peal ongi väga raske. Ütleme nii, et [võimalusi] ongi luua väga raske. Me jõudsime päris headele tsenderdustele ja päris headele positsioonidele kastis, kus pall läks jala alt läbi, läks liiga pikaks, jäi madalaks ja nii edasi. Sellist väga head rünnakut ongi sellisel väljakul paratamatult raske üles ehitada, aga ma kindlasti ei poe selle taha ja tunnen endiselt seda, et me ei kaotanud tiitlit selles mängus.

Kas Rauno Sappineniga oleks võit ära tulnud?
Ma ei tea seda.

Mis tal täpsemalt juhtus ja millal selgus, et ta mängida ei saa?
See selgus täna enne mängu, et selline mingis mõttes väga juhuslik vigastus, aga kindlasti annab tema puhul väga pikk hooaeg tunda. Lihtsalt väga süütus olukorras söötmise käigus, see ei olnud isegi mänguline olukord, tõmbas lähendajalihase ära ja piisavalt tõsiselt, et see vajab ikkagi pikemat taastumist.

Sa ütlesid, et ilm otsustas mängu saatuse. Kas see, et viimane mäng ja Eesti meister pannakse paika 5. detsembril, on vale?
Ma ei saa otseselt öelda, et see on vale. Loomulikult olen seda öelnud, et tahaks selliseid mänge mängida parimates tingimustes, aga tingimused olid Levadiale samasugused ja täna nad suutsid need selles mängus paremini enda kasuks kallutada koos nende ümbritsevate faktoritega, mis siin kaasas käisid.

Sa ütlesid, et tiitlit ei kaotatud tänases mängus, vaid millalgi varem. Kas sa vaatad mõnele konkreetsele mängule erilise suure kahetsusega otsa, et oleks saanud midagi teisiti teha?
Ütleme nii, et alati, eriti kui sa ei võida, jäävad agad igale poole sisse, aga meie puhul on selge, et 2:2 mäng Kuressaarega ja 3:3 Paidega, kus tegelikult mängisime hästi ja olime eduseisus ja siis lõpetasime mängimise. Seal peame lihtsalt iseendale otsa vaatama, aga sellegipoolest suutsime hooaja lõpus tiitliheitluse põnevaks teha, kuigi see mingil hetkel tundus suhteliselt selge. Selles osas olen meeste üle ikkagi uhke. Kahes sarjas nii väärikalt esineda ei olnud lihtne. Loomulikult on meil õppimiskohti ja tagantjärele on lihtne öelda, kus oleksime pidanud midagi teistmoodi tegema, aga sellel hetkel meil seda kogemust polnud.

Ega mingisugust tühja tunnet sees ei ole ja olete ikka neljapäevaseks euromänguks keskendunud?
Kindlasti täna on, aga see on normaalne. Meil on mõned päevad aega, taastume ja läheme edasi. Selles mõttes on hea, et me ei saa pikalt põdema jääda. Meil on veel väike lootus elus neljapäeval, nii et peame leidma jõu üles ja kindlasti leiame. Pikalt ei saa põdeda. Nii on ja tuleb ka Levadiat tunnustada, kes oli Premium liigas meist ühe punkti võrra stabiilsem.