MM-i taktikanurk | Stiilide köitev põkkumine ja vanameistrist jokkerkaart annavad MM-finaalile õige värvi
(Jalgpalli)maailm valmistub Argentina ja Prantsusmaa MM-i kullamatšiks Lionel Messi ja Kylian Mbappe võrdluste saatel. Ent vähemalt samavõrd vürtsitab duelli erinevate stiilide põkkumine ning aimdus, et otsustavaks võivad saada pisiasjad.
Erinevalt 2018. aasta MM-ist seekordses suures finaalis soosikut ei ole. Nii tiitlikaitsja Prantsusmaa kui Argentina kuulusid juba turniiri eel tiitlinõudlejate kitsasse ringi ning on möödunud nelja nädala vältel staatust üksnes kinnistanud.
Samas: peatreenerite Didier Deschampsi ja Lionel Scaloni ning nende meeskondade käekirjad on vägagi erinevad. Ning justnimelt siit lahti hargnevad tegurid annavad kullamatšile taktikalisest vaatest kõige põnevamad knihvid.
Prantsusmaaga on pilt üsna selge. Õlitatult toimiv 4-2-3-1 formatsioon, turniiri ohtlikem ründekvartett (Griezmann – Mbappe – Dembele – Giroud), harvad vangerdused isikkoosseisus. Finaali eel langesid Raphael Varane, Ibrahima Konate, Dayot Upamecano ja Adrien Rabiot küll viiruselõksu, ent ehk putitatakse nad sedavõrd oluliseks heitluseks siiski mängukorda.
Argentinat tuleb võrdluses Prantsusmaaga pidada kui kinniseks raamatuks, mida lugeda parasjagu keeruline. Scaloni on asetust ja ka muid kaasnevaid nüansse järjepidevalt varieerinud. Kõnekas fakt: kaht samasugust algrivistust ta senises kuues kohtumises pruukinud pole. Ent see ei kõnele paanilisest otsimisest, vaid paindlikkusest ja turniiri vältel arenemisest.
Prantsusmaa: pole palli, pole probleemi! Või...?
Prantsusmaa loovutab mänguvahendi meeleldi vastasele. Veerandfinaalis Inglismaaga vallati palli 43% ja poolfinaalis Marokoga vaid 39% ajast. Kuna Deschampsi löögirusikas leidub rohkelt tehnilist osavust ja kiirust, võib ta rahumeeli meelitada vastase kõrgele ja nõelata siis kontratega. Äärmiselt pragmaatiline, aga enamgi veel efektiivne lähenemine on laitmatult toiminud.
Seega on pall sõna otseses ja kaudses mõttes Argentina ja Scaloni käes. Seni on nende mitmekülgsus ja ettearvamatus kujunenud ilmselgeks trumbiks. Avaduell Saudi Araabiaga osutus puhtakujuliseks tööõnnetuseks, millest toibuti kiirelt ja veenvalt. Samas tuleb rõhutada: Prantsusmaaga võrreldava ründerusikaga ei ole Messi & co pidanud veel arveid klaarima.
Argentina keskväljal puudub kivisse raiutud mehitatus ja ka rollijaotus. Scaloni usaldab hoolealuste tarkust ja meisterlikkust, lubades neil rohkete liikumistega loovusele voli anda. Kui Horvaatia üritas poolfinaalis väljaku südame lukku keerata, oli Argentinal lahendus varnast võtta: kui ei saa otse (loe: keskelt), eks lähme siis ringiga (loe: äärtelt)! Seejuures säilitati kannatlikkus ning loksutati palli ja vastase kaitseplokki äärelt äärele. Lõpuks ruumid tekkisid, ka keskele.
Vanameister Di Maria võib mängu muuta
Finaali eel pean vaat et kaalukaimaks küsimuseks, kas Scaloni jätab Angel Di Maria taas pingile või tõmbab just nüüd selle kaardi jokkerina pakist. Imestate, miks on see nii oluline!? Püüan selgitada.
Kõlab veidi uskumatult küll, aga 35-aastane Di Maria on Argentina võrratus koosseisus ainuke "tõupuhas" ääreründaja. Temaga pruugib Scaloni 4-3-3, temata 4-4-2 või 3-5-2 skeemi. Tegemist on kardinaalselt erinevate lähenemistega.
Kui Di Maria tuleb platsile (kasvõi vahetusest), siis kõigi eelduste kohaselt paremale äärele. Julian Alvarez liigub sel juhul tipust vasakule ning tolle 4-3-3 avaldatakse vastasele survet kõrgemalt kui kahe ründajaga formatsioonide puhul.
Prantsusmaa tugevusi-nõrkusi silmas pidades võib säärane käik Scalonile tunduda äärmiselt ahvatlev. Põhjus on imelihtne: Les Bleus armastab eelkõige rünnata vasakult. Duo Theo Hernandez – Kylian Mbappe tekitavad sinna koostöös kaaslastega pidevalt ülekaalu ja otsivad vaba ruumi. Ent kuna Mbappe kaitsetööd saab võrrelda Messi omaga (mõlemal sisuliselt olematu) ja Hernandez oli nii Bukayo Saka kui Hakim Ziyechi ohjeldamisega parajas hädas, saabki tugevusest platsi ühes otsas sageli nõrkus teises. Sestap võivad Di Maria ja Nahuel Molina esitada Prantsusmaale üsna ebameeldivaid küsimusi.
"Tšilliv" Messi ja kümme vaprat sõdurit
Ent – nagu eelpool juba rõhutatud – peab Scaloni katki hammustama vähemalt sama kõva(d) pähkli(d). Märksõna "Prantsusmaa ründevõim" valmistab Argentinale kindlasti tublisti peavalu.
Ründefaasis muutuvad Prantsusmaa ääred asümmeetriliseks – vasakkaitsja Hernandez liigub üles, Jules Kounde aga paremalt sissepoole, moodustades niiviisi kolmese kaitseliini. Uue põlvkonna täht Aurelien Tchouameni jääb alumiseks poolkaitsjaks, (eeldatavalt) Adrien Rabiot tegutseb temast veidi kõrgemal; Antoine Griezmannil on dirigendina vabadus liikuda kõikjal; ääred säilitavad üldjuhul laiuse, ehkki Kylian Mbappe tuleb keskele Ousmane Dembelest märksa sagedamini ja taob käsikäes Olivier Giroud’ga tuima järjekindlusega palle võrku.
Olgugi et Scaloni taktikavalik võib Argentina üldist kaitsestruktuuri olulisel määral muuta, jäädakse ühele põhimõttele alati truuks: kompaktsus (eriti keskväljal) säilitatakse ja niipea kui vastane viib palli äärele, antakse halastamatult survet – üleval lisatud kaader annab sellest ettekujutuse. Siin on oluline roll julgestavatel mängijatel ning esmaklassilistel tööloomadel Rodrigo De Paulil ja Alexis Mac Allisteril.
Lõpetuseks veel üks detail (elu näitab, kas oluline või mitte) – pidades Messi kaitsetegevus(etus)t ERR-i ülekannetest laenatuna "tšillimiseks", siis Julian Alvarezi (ja 4-3-3 korral ka Angel Di Maria) roll esimese pressingulaine täideviijana tõotab kujuneda iseäranis oluliseks.
Prantsusmaa keskkaitsjate kõrgtase rünnakute algatamisel ainult võimendab kirjeldatu tähtsust. Kui Argentina lubab Raphael Varane’il samamoodi liine läbistavaid sööte lükata nagu Maroko poolfinaalis avavärava eel (vt ülemine pilt), jääb Messi unistus küll pigem täitumata ...
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta