MM-il hakkab suluseisude määramist kiirendama poolautomaatne tehnoloogia. Collina: ärge muretsege robotite pärast
Sügisel Kataris toimuval MM-finaalturniiril tehakse revolutsiooni, sest esmakordselt tippturniiri ajaloos mõõdetakse mängijate suluseisus olemist reaalajas tehnoloogia abil.
FIFA kinnitas, et MM-il võetakse kasutusele poolautomaatne süsteem, mille eesmärgiks on kiirendada suluseisuotsuse langetamist. Palli keskel olev sensor saadab 500 korda sekundis välja signaali, et määrata täpne palli tabamise hetk. Kõigi MM-staadionite katusele kinnitatakse 12 ainuüksi selleks mõeldud kaamerat, mis on FIFA kinnitusel "sajaprotsendiliselt sünkrooni viidud". Need kaamerad jälgivad esiteks palli, teiseks aga iga mängija puhul 29 kehapunkti, mille järgi suluseisus olemist määratakse.
Kaamerad saadavad andmeid edasi 50 korda sekundis, et arvutada välja iga mängija täpne positsioon väljakul. Mängija sattumine suluseisu käivitab videokohtunike ruumis märguande, mida videokohtunikul on võimalik väljakukohtunikule edastada. Eelnevalt kontrollivad kohtunikud siiski olukorra käsitsi üle, võttes aluseks automaatselt määratud suluseisujoone ja sööduhetke.
Süsteemi katsetati mullu Araabia meistrivõistlustel ja klubide MM-il. Tagantjärele leiti, et tehnoloogia abiga õnnestus vähendada VAR-i abil suluseisu määramiseks kuluvat aega keskmiselt 70 sekundilt 25 sekundile. "Oleme väga positiivselt meelestatud. See süsteem on töövalmis," sõnas FIFA kohtunikekogu esimees Pierluigi Collina.
Aastatel 1998-2003 kuus korda järjest maailma parimaks kohtunikuks valitud ning 2002. aastal ka Brasiilia ja Saksamaa vahelist MM-finaali vilistanud Collina sõnul ei maksa siiski karta, et robotid päriskohtunike töö üle võtaksid. "Mõistan, et selliseid väiteid kasutades saab häid lehepealkirju, aga asi pole siiski nii. Otsuseid langetavad endiselt kohtunikud. Poolautomaatne tehnoloogia aitab vaid määrata, mis hetkel on mängija suluseisus. Seda, kas tegu on vastasmängija segamisega, samuti käega mängu või rikkumise sooritamist, hindab endiselt kohtunik," vahendab BBC Collina sõnu.
Tema sõnul on tehnoloogial vaid üks eesmärk - aidata kohtunikel langetada õigeid otsuseid. "Kohtunikud saavad seeläbi parema võimaluse olukorda hinnata. Aga arutluseks jääb alati ruumi," lisas Collina.
Semi-automated offside technology to be used at FIFA World Cup 2022™. System provides an automated offside alert to the video match officials team. 3D animation improves communication to in-stadium fans and television viewers.
👉 https://t.co/sSWofZErPK#FootballTechnology pic.twitter.com/D1e0ZrBvVb — FIFA Media (@fifamedia) July 1, 2022
Tema sõnul kehtib suluseisude määramisel jätkuvalt lihtne tõde - mängija kas on suluseisus või mitte, kahetimõistmist ei saa selles punktis olla. Itaallane võrdles uut süsteemi juba aastaid tippliigades kasutusel oleva väravajoonetehnoloogiaga ja ehkki ta möönis, et üliharva võib ka tehnika alt vedada, pole see tema meelest suur probleem.
"Eelmisel hooajal jättis tehnoloogia Inglismaa kõrgliigas ühe värava lugemata, aga tegu on ühe valeotsusega tuhandete õigete kõrval," viitas ta mängule, kus Aston Villa väravavaht Orjan Nyland palli üle joone puterdas, väravat aga ei loetud. "Oleme saavutanud selle tehnoloogia abil väga kõrge täpsuse. Kui pall on millimeetri jagu üle joone või sellest jääb millimeetri jagu puudu, on kõik väga rahul, et seda nähti. Suluseisudega on sama lugu. Kui suudame ükskõik kui napilt tuvastada, et mängija on või pole suluseisus, peaksime samuti tehnoloogiat kiitma," leidis ta.
Itaallane meenutas kriitikutele, et suluseisu ongi märksa raskem määrata kui väravat. "Pole võimalik kärpida otsuse tegemise aega viiele sekundile. Seda ei maksa oodata. Aga oleme suutnud jõuda 70 sekundi pealt 20-25 sekundi peale. See on tähtis areng. Uus süsteem on kiirem ja täpsem," lõpetas Collina veendunult.
MM-il mõistab õigust kokku 129 kohtunikku, neist 36 on väljakukohtunikud. Lisaks sõidab MM-ile 69 joonekohtunikku ning 24 videokohtunikku. Neid kõiki koolitatakse täiendavalt kaks nädalat enne turniiri algust Kataris, et kõik saaksid vajalike süsteemidega harjuda.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta