Naiste meistriliiga kõigi aegade medalitabel: seitsmel mängijal vähemalt 20 medalit!


Sarnaselt meeste edetabelile avaldame täna ka naiste Meistriliiga kõigi aegade edetabeli. Kui meeste puhul on medalite peale võitlevad klubid ja mängijad rohkem vaheldunud, siis naiste meistrivõistluste enam kui 30 aasta pikkuse ajaloo jooksul on nähtud mitmeid pikki ja stabiilseid võimuperioode.
Tabeli koostamise põhimõtted on olnud meeste tabeliga samad ehk siia saab kopeerida needsamad lõigud, mis käisid ka meeste tabelit sisaldava uudise juurde:
uures plaanis on aluseks võetud Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt hallatav sport24.ee portaal, kuhu on avalikest andmetest ja Eesti spordi aastaraamatutest talletatud nii ajaloolised kui ka värsked tulemused. Vanemate hooaegade puhul toetub meie tabel täielikult nendele andmetele, uuemate puhul oleme neile ka jooksvalt kriitilise pilguga otsa vaadanud.
Miks kriitilise? Eestis pole tegelikult täpselt defineeritud, kes on jalgpallis medalivõitja ja kes mitte - tavaliselt esitavad klubid ise oma võistkonna nimekirja. Paljude mängijatega on lihtne: kui oled kogu hooaja jooksul võistkonna eest mänge kaasa teinud ja aasta algusest lõpuni võistkonda kuulunud, ei ole ju kellelegi küsimust. Küsimused tekivad aga selle juures, kuhu tõmmata piir võistkonda kuulumise ja mittekuulumise vahel. Kas kogu hooaja pingil istunud teine väravavaht on medalivõitja? Aga kolmas väravavaht, kes on küll kogu hooaja jooksul olnud võistkonna juures, aga vaid paaril üksikul korral pingile pääsenud? Mida teha duubeltiimi mängijatega, kes on üksikutel kordadel hooaja jooksul platsile saanud - ja näiteks alles siis, kui medalivõit on juba kindlustatud? Mida teha nende mängijatega, kes liituvad poole hooaja pealt - või nendega, kes on hooaja esimeses pooles põhitegijad, aga vahetavad poole hooaja pealt klubi?
Varasemate hooaegade puhul kõike seda üksikult üle kontrollida oleks natuke liiga suur töö, seetõttu olemegi üldjuhul usaldanud sport24.ee lehel avaldatud andmeid. Küll aga oleme võimalusel järginud printsiipi, mille kohaselt ei saa medalivõitja olla mängija, kes lõpetab poole hooaja pealt karjääri või liitub mõne teise klubiga. Vastasel korral võiks tekkida olukord, kus mõni mängija saaks end ühel hooajal lugeda nii kulla- kui hõbedavõitjaks, kui ta poole hooaja pealt ühe tippklubi teise vastu vahetab.
Kuna andmete maht on tohutult suur, võib kindel olla, et ebatäpsusi selles leidub - tabeli tippude sekka kuuluvate mängijate medalivõidud on aga üldjuhul üle kontrollitud ja kinnitatud.
Noppeid ja fakte:
Kui meeste tabelis piisab esikohaks üheksast kuldmedalist, siis naiste seas ei pruugi selline saldo anda isegi kohta esikümnes! Eesti kõigi aegade tituleerituim jalgpallur on Anastassia Morkovkina, kes on Eesti meistriks kroonitud koguni 15 korral - esimest korda hooajal 1997/98, viimati 2017. aastal. Legendaarse Pärnu JK pikka aega koos püsinud tuumikusse kuulunud naisi leiab tabeli tipust veelgi: nii Varje Tugim, Heleri Saar, Elis Meetua kui Berle Brant võitsid lõviosa oma medalitest just Pärnu JK ridades. Üldtabelis kõrgel kuuendal kohal asuv Reelika Vaher on ülevalt alustades esimene mängija, kes kordagi Pärnu JK-d ei esindanud: Vaher on küll Pärnust pärit, kuid veetis oma karjääri algusaja teise Pärnu võistkonna Centrali ridades ning võitis suure osa medalitest hoopis Tallinnas TKSK ja Levadia särgis.
Aktiivsetest Meistriliiga mängijatest leiame Kairi Himaneni värske lõpetamise järel kõige kõrgemalt 20. kohta hoidva Kelly Roseni, kes on olnud üks põhitegijaid kõigil FC Flora seitsmel järjestikusel tiitlihooajal. Florakatest on kõigil seitsmel kullahooajal kaasa teinud ka Mari Liis Lillemäe, Getter Saar ja tänavu karjäärile joone alla tõmmanud Maarja Saulep. Saulepi medalisaldo on sealjuures teistmoodi eriline: nimelt pole ta võitnud mitte ühtegi hõbedat ega pronksi, vaid ainult kuldasid!
Kui tabeli tippu jõudmiseks on vaja võita 15 kuldmedalit, on selge, et ka medalite üldarvud on meeste tabeliga võrreldes aukartustäratavad. Täiesti fenomenaalse karjääriga sai hakkama Heleri Saar, kes jõudis Eesti meistrivõistlustel esikolmikusse lausa 27 hooajal - esimest korda teismelise tüdrukuna hooajal 1994/95, viimast korda Saku Sportingus veteranina 2022. aastal. 24 Saare medalitest tulid sealjuures järjest! 24 medali raskuse all ägavad Varje Tugimi ja Elis Meetua kapid-riiulid. Kui meeste seas ei olnud keegi suutnud võita enam kui 14 medalit, siis neid naisi, kes on olnud medalikolmikus vähemalt 15 aastal, on suisa 16!
Enim medaleid ilma ainsa kullata on kirjas Mia Belle Trisnal (6 hõbedat, 2 pronksi) ja Maarit Koril (1 hõbe, 7 pronksi). Kadre Päri paistab silma sellega, et on medalitest võitnud ainult pronkse (7), ainult hõbedale on kõige rohkem kordi tulnud Ragne Hindrimäe (6).
Vähemalt ühe korra on Eesti meistrivõistlustel medalile tulnud 534 naist, kuldmedal on neist ette näidata 232-l.
Tabelis lehekülgede sirvimiseks vajuta tabeli ülemises paremas nurgas asuvaid nuppe!
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta