Uuel aastal tervitab Euroopa naiste jalgpall uut võistlussarja, mis kannab eestipäraselt nime UEFA naiste Euroopa karikas (UEFA Women's Europa Cup). Sari loob kokku vaid 13 uut eurokohta, ent annab turvavõrgu 31 Meistrite liiga osalejale. Teistest eurosarjadest erinevalt lõppeb turniir aga kahemängulise finaaliga.

Naiste jalgpalli jaoks on hooaeg 2025/26 eriline, sest Meistrite liiga saab uue kuue ja väiksema õe. Kui tšempionite sarja põhiturniir hakkab toimuma 18 klubi osalusel (varem 16), kes mängivad ühes suures paremusjärjestuses (nagu mehed) kokku kuus mängu, siis naiste Euroopa karikas saab toimuma play-off-mudeli järgi. See tähendab, et kahele esimesele ringile järgnevad kaheksandik-, veerand- ja poolfinaalid ning turniir tipneb kahemängulise kodus-võõrsil printsiibil peetava finaaliga. 

Suures osas saab turniir koosnema neist tiimidest, keda Meistrite liigas edu ei saada - kokku pudiseb noorema õe juurde mängima 31 klubi (osalejaid kokku 44). Nende kõrval saavad oma võimaluse 13 n-ö iseseisvat tulijat: pronksmedalistid riikidest kohtadelt 8-13 ja hõbemedalistid kohtadelt 18-24. Viimaste seas on eeldatavasti ka Soome, samal ajal kui ei Eesti, Läti ega Leedu teist eurokohta saamas pole. 

• Loe ka: Naised saavad Meistrite liiga kõrvale teise eurosarja

Säärane süsteem on kindlasti alustuseks testversiooniks, sest naiste jalgpall ja selle areng on riigiti väga erinevatel astmetel. Nii on just Meistrite liiga puhul üheks potentsiaalseks libastumiskohaks koefitsienditabeli järgi vastaste määramine (kokku 6, kolmest tugevusgrupist), ka võib uute osalejate kaasamine tuua sisse vahesid kvaliteedis, mis viivad ühepoolsete vastasseisudeni.

Küll aga on olnud aastate jooksul näha, kuidas teinekord juba kvalifikatsioonifaasis surmagruppe tervitav naiste Meistrite liiga on igatsenud turvavõrku. Näiteks käimasoleval hooajal läksid suurklubid Juventus (Itaalia 2.) ja Frankfurdi Eintracht (Saksamaa 3.) kokku juba esimeses eelringis, mis tähendas esimesele ülivarajast väljalangemist mulluse grupifaasi jõudmise järel. Üle-eelmisel hooajal tabas seesugune saatus Real Madridi ja Manchester Cityt. Uue süsteemi järgi alustavad seesugused suurklubid minimaalselt 2. kvalifikatsiooniringist, kust on võimalik naiste Euroopa karikasse langeda. Eesti alustab aga 1. eelringist, millel turvavõrk puudub täielikult.