Põhja-Aafrika jalgpallilegend Mohamed Aboutrika tähistas kolmapäeval 40. sünnipäeva, tema endine koduklubi Al Ahly võidab laupäeval suure tõenäosusega Meistrite liiga ja Egiptuse fännid võivad pärast viis aastat kestnud pausi taas staadionitele tulla, aga asjad pole kunagi nii lihtsad, kui nad esmapilgul tunduvad.
Laupäeval viis aastat tagasi lahkus Mohamed Aboutrika väljakult väsinult, kuid naeratades. Pikad, aeglased sammud. Viimane kummardus Al Ahly fännidele. 35 000 inimese seisvad ovatsioonid. Kuidas teisiti tõmmata joon alla karjäärile, mille jooksul oled oma klubil aidanud seitsmel hooajal tulla riigi meistriks, võitnud Egiptusega kolm Aafrika rahvaste karikat ja nimetatud ühel korral kontinendi parimaks mängijaks? Kui oled teise poolaja üheksandal minutil löönud värava, mis toob Al Ahlyle kahe minuti pärast klubi kaheksanda Meistrite liiga tiitli?
Mõned numbrid kaovad infokülluse virvarri. Isegi tulemused tuhmuvad, kuni alles jäävad ainult võitjad. Aga mõned numbrid ei unune kunagi. Osman Ahmed Osmani staadion Kairos rõkkas, kui Aboutrika tõmbas karikatseremoonial selga särgi numbriga 72. Tähtsaimaga Egiptuse jalgpalli ajaloos.
Piisab paarist videost, et mõista, miks Aboutrika hüüdnimi on "Aafrika Zidane". Pikakasvuline ja elegantne, hiilgava tehnikaga. Seletamatu võimega olla kõigi kaasmängijate poolt austatud. Üks põlvkonnas. Nagu ikka, on transtsendentsete mängijate puhul mõningaid neist räägitud lugusid keeruline tõestada. Näiteks seda, et kui Aboutrika esimene klubi Tersana talle lepingut pakkus, lükkas mees selle väidetavalt tagasi, sest Tersana esimees ei suutnud Aboutrikale põhjendada, miks väärib tema ühest teisest samal ajal katsetel käinud mängijast suuremat palka. Aboutrika allkiri ilmus paberile alles siis, kui klubi nõustus mõlemale maksma sama palju.
Teised asjad on ajalooraamatutes mustvalgemalt kirjas ja annavad mõista, milline mõju on filosoofiakraadiga Aboutrikal olnud väljaspool jalgpalli. Näiteks see, et ta osales aastate jooksul ilma tasuta kümnetes telereklaamides, pöörates inimeste tähelepanu näljale, vaesusele ja rasketele haigustele. Näiteks see, et ta oli Egiptuse tervishoiuministeeriumi veredoonorluskampaania peamine eestvedaja, või see, et tema raha eest ehitati Kairosse vähihaigetele lastele mõeldud haigla. Või see, et 2008. aasta Aafrika rahvuste karikal skoorides avaldas ta alussärgil olnud sõnumiga toetust Gaza sektoris elavatele inimestele. See, et 2013. aastal Egiptuse koondisega Ghanasse MM-valikmängule sõites annetas Aboutrika suure summa, et Tafos saaks lõpuni ehitada pooleli olnud mošee. Ükski lugu, ükski summa, ükski number pole aga nii tähtis kui 72.
2012. aasta 1. veebruaril sõitis Al Ahly külla Põhja-Egiptuse sadamalinna Port Saidi meeskonnale Al Masry. Täpselt aasta varem olid Ahly ultrafännid - Ahlawy - matnud põlise rivaali Zamaleki toetajatega sõjakirve ning tulnud ühiselt tänavatele, et nõuda 30 aastat Egiptust raudses haardes hoidnud Hosni Mubaraki tagasiastumist. Autokraadi valitsusajal olid keelatud opositsiooniparteid ja ametiühingud, jalgpallifännid olid aga aastakümneid Kairo rahvusstaadionil valitsust sarjanud ja võimudega vastuollu sattunud. Neil olid kogemused, rahvas vajas liidreid. Al Ahly must kotkas sai üheks revolutsiooni sümboliks, tuhandetest kümned ja seejärel sajad tuhanded. Egiptus usub tänaselgi päeval, et Port Saidi katastroof oli kukutatud valitsuse kättemaks.
Al Ahlyle ootamatut kaotust tähendanud lõpuvile järel tormasid sajad inimesed Port Saidi väljakule ning ründasid Ahly pallureid ning poolehoidjaid rusikate, kurikate ning nugadega. "Nad tulid sprintides," meenutas Ahly paremkaitsja Ahmed Fathi hiljem. "Ma tundsin õhust, et nad vihkavad mind, teisi mängijaid. Kõik jooksid." Fathil ja teistel Ahly palluritel õnnestus riietusruumi jõuda. Paanikas Ahlawy üritas staadionilt põgeneda, kuid korraldajad olid staadionivalgustuse välja lülitanud, politsei väravad lukustanud ning vaatas kaost pealt. Tol õhtul pussitati ja trambiti surnuks 72 Ahlawy liiget. See ei olnud huligaanitsemine. See oli massimõrv. Ja Aboutrika oli selle keskmes.
"Kas te teate seda lugu?" küsis toona Egiptuse koondise peatreeneriks olnud ameeriklane Bob Bradley tema ametiajast vändatud dokumentaalfilmis. "Aboutrika põlvitas murul, käte vahel vigastatud poolehoidja, kes ütles: "Kapten, ma olen alati tahtnud teiega kohtuda..." ja siis ta suri." Aboutrika, nähtust ahastatud, lõpetas järgmisel päeval karjääri, aga oli hiljem nõus ohvrite austamiseks hooaja lõpuni mängima. Ta tegi seda ka aasta hiljem, juhtides Al Ahly teise järjestikuse Meistrite liiga võiduni.
Kui gambialasest peakohtunik Bakary Gassama andis 21 kuud pärast Port Saidi katastroofi toimunud Meistrite liiga finaalile lõpuvile, tormasid Aboutrika juurde nii Ahly mängijad kui piirdeaedadest üle roninud fännid. Isegi neid ohjama pidanud politseinikke tõmbas soov keskväljamaestrot oma käega katsuda. Kui tihti ikka juhtub, et sa saad seista rahvuskangelase kõrval? Egiptuse suurima ajalehe Ahram ("Püramiidid") toonane peatoimetaja Hatem Maher tõdes, et Aboutrika on riigi kõige populaarsem inimene. Isegi Zamaleki toetajad pigistasid Egiptusel kolm kontinendi meistritiitlit võita aitanud Aboutrika koha pealt silma kinni. "Ta tegi õnnelikuks kogu riigi, seega ei unusta me teda kunagi," ohkas Zamaleki ultrarühmituse White Knights üks liidreid.
***
Kuigi sajad tuhanded saudid käivad igal aastal Egiptuses puhkamas ja sajad tuhanded egiptlased Saudi Araabias tööl, pole kahe riigi omavahelised suhted Araabia kevade ja Port Saidi katastroofi järel olnud just eriliselt südamlikud. Saudide poolt toetatud Abdel Fattah el-Sisi lubas pärast Egiptuse presidendiks saamist 2013. aastal naaberriigile tagastada kaks Punases meres asuvat saart, aga protsess kippus venima; samuti ei leitud ühist keelt Süüria küsimuses ning tagatipuks keeras oluliselt rikkam Saudi Araabia mõneks ajaks kinni nii oma õli- kui rahakraanid. Kuidas kahe suurriigi suhteid ikka siluda kui mitte läbi jalgpalli?
Möödunud aasta lõpus avaldas Saudi Araabia spordiminister Turki Al Sheikh toetust Al Ahly, Egiptuse mõjuvõimsaima klubi, presidendiks kandideerinud Mahmoud Al Khateebile ja kui viimane osutuski valituks, nimetati Al Sheikh 2017. aasta viimasel päeval Egiptuse hiiu aupresidendiks. Järgmise paari kuu jooksul pumpas ta klubisse pea 15 miljonit USA dollarit. See käik üllatas paljusid. Egiptuse jalgpall ja majandus üldisemalt on revolutsiooni kaevatud august välja roninud aeglaselt, kindlasti mitte selliselt, et üks saudi miljardär peaks nii kõrge profiiliga investeeringu tegema vaid ärilistele põhjustele toetudes. Põhja-Aafrika meedia spekuleeris, et kroonprintsi Mohammed bin Salmani lähikondlane lootis heade jalgpallitulemuste abil Egiptuse rahva arvamust saudidest ja nende poliitikast parandada.
Ahlys jäi Turki Al Sheikhi ajastu üürikeseks. Mais leidis klubi, et Al Sheikh üritas Ahly mängijaid odava raha eest saudi klubidele sokutada, kirstunaelaks sai see, et Ahly lepingupakkumise tagasi lükanud argentiinlasest treener Ramon Diaz sai hoopis Saudi Araabia kõrgliigaklubi Al Ittihadi juhendajaks. Egiptlased nägid ka selles Turki kurja kätt ja mees sunniti tagasi astuma. Tähelepanuväärseima edevusprojektina jäi soiku jutt Ahly uuest 60 000 inimest mahutama pidanud staadionist, mille oleks ehitanud kuulus firma Populous ja mis oleks Al Sheikhi sõnul valmimise järel kuulunud maailma kümne kvaliteetseima staadioni sekka. Aga saudide projekt ei olnud selle väikese tagasilöögiga lõppenud.
Juunis ostis Turki Al Sheikh kommiraha eest neli aastat varem Egiptuse kõrgliigasse tõusnud klubi Alassiouty Sport. Al Sheikh kolis Alassiouty päevapealt 400 kilomeetri kaugusele Kairosse, andis klubile rahvusvahelise nime Pyramids FC ja USA võistkondadest inspireeritud logo ning avas rahakotirauad sellise jõuga, millesarnast poldud Aafrikas kunagi nähtud. Esimese nädalaga kulutas Al Sheikh üle 30 miljoni USA dollari. Lisaks sellele, et kiirelt sõlmiti lepingud Brasiilia MM-koondise vaateväljas olnud Rodriguinho ja Kenoga, tõi ta klubisse veel 16 uut mängijat; klubi telekanalis Pyramids TV said sõna rahvusvahelised staarid John Terry, Roberto Carlos, Robbie Keane ja Ronaldinho, kelle piltidega reklaamid kaunistasid suvel ka New Yorgi Times Square'i hoonete seinu.
Sellega oli Egiptuse valitsus aga eksinud.
***
Pärast sõjaväelist riigipööret, mis tõi Abdel Fattah el-Sisi 2013. aastal Egiptuse presidenditoolile, on riigi valitsus ultrafännide kogunemised keelustanud. El-Sisi käsul sildistati rühmitused terroriorganisatsioonideks, kuigi nii Ahlway kui White Knightsi ridadesse kuulub väga erinevate poliitiliste vaadete ja tõekspidamistega inimesi. Mohamed Aboutrika, Ahlway üks suurimaid toetajaid, kes keeldus Port Saidi järel sõjaväeliidri Mohamed Hussein Tantawi kätt surumast, langes samuti musta nimekirja.
Oma mängijakarjääri jooksul keeldus Aboutrika kõigist Euroopa klubide pakkumistest, otsustades jääda Egiptusesse, et jätkata oma humanitaartööd ja aidata noorema põlvkonna mängijaid. Aafrika praegune suurim staar Mohamed Salah ei ole kunagi Al Ahlys mänginud, kuid peab Aboutrikat sellele vaatamata oma mentoriks. Aboutrika ühendas üksteist kirega vihkavad Al Ahly ja Zamaleki fännid, traditsioonilise islamistina austasid ja toetasid teda ka selgelt ilmalikumate vaadetega inimesed. Seda enam on irooniline, et viimased kolm aastat on Egiptuse rahvuskangelane pidanud elama Kataris.
Laupäeval läheb Al Ahly Aafrika Meistrite liiga teisele finaalmängule vastu 3:1 eduseisus, triumf tähendaks neile esimest pärast 2013. aastat. Kiirelt kerkinud Püramiididest on sama kiirelt alles jäänud vaid särav logo ja kevadel lõppevad lepingud. Mohamed Salah teeb mere taga jätkuvalt suuri tegusid. Aga Egiptuse valitsuse umbusaldus riigi jalgpallifännide vastu on pärast Turki Al Sheikhiga juhtunut taas kasvanud ning kui rahvamees Mohamed Aboutrika peatselt kodumaale naasta ei saa, on revolutsioonikotkas tribüünidel varsti taas pead tõstmas.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta