Kuigi Eesti Jalgpalli Liit (EJL) pole seda veel avalikult kuulutanud, siis esmakordselt pärast hooaega 2019/20 pannakse tänavu pall käima naiste saalijalgpalli Meistriliigas. Võistkondi osaleb viis. Mõnede mängijate pettumuseks ei tohi "päris jalgpalli" Meistriliiga mängijad seekord saaliliigas kaasa teha.

EJL-i rahvajalgpalli osakonna juhataja ja saalijalgpalli tehniline juht Teet Allas kinnitas Soccernet.ee-le, et naiste saali Meistriliigasse registreerusid Lasnamäe Ajax, Aurora, Jõgeva, Keila ja Kohila. Algselt olid huvitatud kuus naiskonda, aga lõpliku positiivse otsuse langetasid need viis. Võistlussüsteem näeb ette, et kõik mängivad kõigiga kodus-võõrsil printsiibil läbi, play-off'e põhihooajale ei järgne.

Eelmistel aastatel said naised talvel mängida ainult saalijalgpalli Rahvaliigas. "Kui Rahvaliiga on paindlikum, siis Meistriliigas mängitakse päris saalijalgpalli reeglitega - seisva mänguajaga jne. Organiseerimise poolepealt proovime hoida standardi oluliselt kõrgemana kui Rahvaliigas. Mängitakse jalgpalliliidu määratud kohtunikega, saalid on natuke suuremad," rääkis Allas.

Samas tunnistas ta, et tänavuse hooaja organiseerimine ei tulnud välja ideaalselt: "Meistriliiga käivitamine on natuke veninud, saame seda järgmisel aastal parandada. Peame saama tulevikus asjad varem paika, et võistkondadel oleks piisavalt aega saaliaegu ette broneerida. Üritame parimat, aga kõik on nii võistkondade kui ka organisaatorite jaoks uus. Me küll alustasime Meistriliiga idee tutvustamist juba augustis, aga pärast septembrikuist dialoogkohtumist läks liiga kaua aega. Võistluste osakonnal on seoses liigahooaegade lõpetamistega väga suur surve peal ja palju teemasid - toimub igasuguseid muudatusi ja saalijalgpall tuleb omakorda peale. Ma täiesti mõistan, millest väikesed viivitused vahepeal tekivad."

Minevikus on naiste saalijalgpalli Meistriliigat mängitud kahel hooajal - 2018/19 ja 2019/20. Mõlemal korral krooniti viie võistkonna seast meistriks Pae United, kusjuures teisel hooajal võitis Pae kõik 12 mängu. Põltsamaa Motiiv sai mõlemal hooajal teise ja Nõmme Kalju kolmanda koha.

Küsimusele, miks viimasel neljal järjestikusel talvel naiste saali Meistriliigat ei toimunud, vastas Allas: "Sellist huvi ei olnud. Tahtsime saada kas või viis-kuus võistkonda, et saaksime hakata liigaga uuesti pihta. Kõigile sobis rohkem saali Rahvaliiga formaat, aga tasapisi on nende aastate jooksul huvi Meistriliiga vastu jälle tekkinud. Ju siis tuli natuke oodata, et nooremad neiud peale sirguksid. Nüüd on minu kui saalijalgpalli eestvedaja soov liigaga kiirelt alustada ja see uuesti käima saada."

"Kes teab, võib-olla saame aasta või kahe pärast moodustada Meistriliiga pinnalt esimese Eesti naiste saalikoondise," avaldas Allas lootust. "Meil ei ole mõtet täna naiste saalikoondist lihtsalt jalgpalluritest kokku klopsida, vaid see tekib saalijalgpallurite baasil."

Miks ei tohi Meistriliiga mängijad osaleda?

Eelmisel talvel saalijalgpalli Rahvaliigas finaali jõudnud ning tänavu Meistriliigasse mineva Keila JK naiskonna eestvedaja Gerli Israel avaldas nördimust, et hiljuti selgus, et "päris jalgpalli" Meistriliiga mängijatel ei lubata saaliliigas osaleda.

"See on päris inetu ja kurb, et Meistriliiga mängijatega nüüd niimoodi tehakse," ütles Israel. "Tuli välja, et ainuke erinevus saali Meistriliigal võrreldes saali Rahvaliigaga on natuke rangemad reeglid (näiteks seisev mänguaeg ja saali suurus), aga Meistriliiga mängijad ei tohi mängida kumbagi liigat. Kui ma küsisin, miks see on nii tehtud, siis mulle vastati, et Meistriliiga naiskondade treenerid olid dialoogkohtumisel arutades (mina sellel vestlusel ei osalenud) öelnud, et saaliliiga võiks olla noortele ja harrastajatele. Kui uuesti küsisin, et miks karistatakse Meistriliiga mängijaid - noortele ja harrastajatele on ju saali Rahvaliiga -, siis sain sama vastuse. Nüüd ongi seis selline, et Meistriliiga mängijad ei saa mängida, sest keegi kuskil ütles, et võiks olla nii."

"Saaliliigat mängida soovinud Meistriliiga mängijaid ei ole palju. Ma tean hetkel kolme ja eeldan, et paar tükki on veel. Minu naiskonnas oleks olnud kaks Meistriliiga mängijat: mina ise ja Tabasalust Heidi Melis," täpsustas Israel.

"Murujalgpallis" mängib 29-aastane Israel Viimsi JK eest. Ta on löönud tänavu 21 Meistriliiga kohtumisega neli väravat. Aastatest 2018-2021 on tal kirjas ka kümme naiste A-koondise mängu.

"Näiteks [saalihooaja 2019/20 parim väravakütt] Ljuba Maksimova on kindlasti parem mängija kui mina, aga tema on harrastaja, kes tohib saaliliigas mängida. Mina, kes ma käin üks kord nädalas Viimsis trennis ja mängin Meistriliigat, ei tohi," selgitas Israel oma pettumust. "Kes ütleb, kes on harrastaja ja kes ei ole?"

Allase sõnul otsustati sügisesel naiste Meistriliiga dialoogkohtumisel ühiselt, et Meistriliiga mängijatel saaliliigas osaleda ei lubata. Selline liigade lahushoidmise soov tuli naiskondade esindajatelt. Allas lisas: "Võib tekkida ka segadusi üleminekutega, kui Meistriliiga ja saaliliiga hooaegade algused ja lõpud lendavad teineteisele sisse. Et kes kuhu registreeritakse ja kus mängib. Ka meeste vutis ei ole Premium liiga mängijatel lubatud saaliliigas osaleda.

Võime lõputult vaielda või mõelda, kas me teeme midagi halvasti, et keelame naiste Meistriliigasse ülesantud mängijate osalemise. Võib-olla oleks võinud lubada mingi arvu? Aga praegu otsustati nii, ja juhul kui me lõikame sellega näppu, siis saame seda järgmisel aastal muuta. Pärast hooaega oleme kõvasti targemad, et kuidas mingeid asju veel paremini teha."