Jaapan, teisisõnu tõusva päikese maa, on alates esimesest korrast ehk 1998. aastast käinud kohal igal MM-finaalturniiril. Nende kordadega on välja joonistunud aga üks huvitav muster. Milline?

• Sakslaste aiast kostub klähvimist küll - on see näljane lambakoer või lihtsalt mängutujus taksike?
• Kümme aastat troonilt. Prestiižita Hispaania ihaldab maailma valitsejaks tõusmist
• Taas maailmameistritega madistav Costa Rica proovib oma legendid väärikalt pensionile saata

Nimelt on iga teine suurturniir läinud Sinistel Samuraidel samamoodi. 1998. aastal jäädi kolme kuiva kaotusega alagrupis edasipääsuta. Neli aastat hiljem jõuti ühe korraldajamaana kaheksandikfinaali, et siis 2006. aastal jälle grupifaasis pidama jääda. 2010. aastal näidati vingeid esitusi, kuid tee kaheksa parema hulka pani penaltiseeria abil lukku Paraguay. 2014. ja 2018. aastatel ... muster sai vist enam-vähem selgeks.

Sarnaselt 2002. aasta minimaalsele kaotusele Türgi vastu ja 2010. aasta eelmainitud penaltiseeriale jäi ka 2018. aastal jaapanlaste edasipääs vägagi napilt vormistamata. Alagrupimängudelt, millest näis tulevat nelja väga võrdse meeskonna heitlus, mindigi napilt edasi teisena, kui kogutud saagiks jäi neli punkti.

Kaheksandikfinaalis oldi hilisema kolmanda koha meeskonna Belgia vastu veel 25 minutit enne mängu lõppu 2:0 ees, kuid ennast kogunud belglased pöörasid raske seisu ümber ning murdsid jaapanlaste südamed viimase ehk neljanda üleminuti värava abil. Mõru pill, aga nii mängijad kui ka fännid neelasid selle väärikalt alla, koristades enda järel näiteks terve staadioni ära.

Japan lost last night football match against Belgium.
But Japanese fans stayed even after the heartbreaking defeat and involved in cleaning the ground...
Such an inspiring moment...
World deserves you.... #BelgiumvsJapan #JapaneseFans#Inspiring pic.twitter.com/7F5iKAy4qZ — Mahesh Mahakumarage (@MaheMahakumara) July 3, 2018

Kadalipp, mis läbiti edukalt

Enne uut proovi pääsemaks 2022. aasta MM-finaalturniirile võtsid Sinised Samuraid pärast 20 aasta pikkust pausi 2019. aasta suvel osa ka Copa Americast. Kõnealune võistlus läks neil aia taha, kui kolme kohtumisega teeniti kaotus ja kaks viigipunkti, millega jäädi alagrupis kolmandaks. Kuigi turniiri mängiti valdavalt alla 23-aastaste mängijatega, sai peatreener Hajime Moriyasu korralikult kriitikat. Edasisega tõestas ta siiski, et tulemust suudetakse teha küll.

Esimeses kvalifikatsiooniraundis 2019. aasta sügisel võeti mängudest Myanmari, Mongoolia, Tadžikistani ja Kõrgõzstaniga maksimumpunktid. Tõele au andes polnud ühestki kõnealusest riigist aga Jaapanile erilist konkurenti, sest kaheksa mänguga tehti puhas töö ning väravate vahe oli lõpuks koguni 46:2.

Järgmises kavalifikatsiooniringis osutati jaapanlastele juba rohkem vastupanu, kui konkurentideks olid Omaan, Hiina, Saudi Araabia, Austraalia ja Vietnam. Täisedust polnud enam juttu ning ka alagrupi võit jäi tulemata. Sellegipoolest olid teenitud 22 silma ja teine tabelirida Saudi Araabia järel piisavad, et kindlustada otsepääs seitsmendale järjestikusele MM-finaalturniirile.

Möödunud suvel oldi aga edukad EAFF-1 turniiril (ida pool asuvatele Aasia riikidele korraldatav võistlus, mille Jaapan on kokku võitnud kahel korral), kus koguti korraldajamaana seitse punkti, millega tagati esimene koht Lõuna-Korea, Hiina ja Hong Kongi ees. Kuigi MM-finaalturniiri tasemest on antud võistlus kaugel, annab mõned kuud tagasi saavutatu Jaapani-sugusele koondisele Katari tarbeks kindlasti vajaliku lisasüsti.

Ambitsiooni jagub. Kas ootused vastavad ka reaalsusele?

Alates 2021. aasta septembri algusest on Jaapan pidanud 19 kohtumist, millest võidetud on 12, viigistatud kolm ning kaotatud neli kohtumist. Alistatud riikide nimekirja lähevad muuhulgas nii USA, Paraguay, Lõuna-Korea kui ka Austraalia (kahel korral valiksarjas).

Kaotused võeti vastu MM-il osalevatelt koondistelt ehk Brasiilialt, Saudi Araabialt ja Tuneesialt, aga ka Omaanilt. Viigistatud matšide alla lähevad kohtumised Vietnami, Hiina ja Ecuadoriga. Nendest mängudest toimusid kolm tükki (Saudi Araabia, Omaan ja Vietnam) valiksarjas.

Sellest mustrist vaatab tervikuna vastu suhteliselt hea ja arvestatav vorm. Siiski on näha ka väikest heitlikkust selle näol, et alates märtsikuust on Jaapan suutnud võita ainult ühel korral kaks kohtumist järjest. Selline vormikõver pole jällegi vahetult enne MM-finaalturniiri eriti kiiduväärt, kuivõrd alagrupis tuleb järjest pidada kolm olulist mängu, kus iga eksimus võib saatuslikuks saada.

Peatreener Hajime Moriyasu sõnade järgi on peamine eesmärk kõvasti tööd teha ning algaval finaalturniiril ajalugu ümber kirjutada. "Meie eesmärk on jõuda veerandfinaali, kuid võtame iga mängu nii nagu tavaliselt. Eesmärk on analüüsida põhjalikult vastaseid ja kasutada enda tugevusi. Ma tahan, et meil oleks hea ettevalmistus ja annaksime endast kõik, mis meil pakkuda on," sõnas ta.

Meeskonna staar - Takumi Minamino

Endine Liverpooli mängumees ning praegu AS Monacot esindav Minamino tegi koondise eest debüüdi 2015. aastal, olles nüüdseks kirja saanud 43 kohtumist ja 17 väravat. Valikturniiri jooksul oli 27-aastase mehe vormikõver varieeruv, sest kuigi kvalifikatsioonivooru teises pooles ei suutnud ta eriliselt särada, oli Minamino enne seda siiski seitsmes järjestikuses valikmängus värava löönud.

Hangitud kogemused Austriast, Inglismaalt kui ka Prantsusmaalt annavad aga lootust, et Minaminol on nii mõndagi põnevat Jaapani poolehoidjatele pakkuda. Eelmisel finaalturniiril ründaja ei osalenud, seega on tema jaoks tegu esmakordse etteastega maailma suurimal jalgpallilaval.

Silm peale - Kaoru Mitoma

Natukene vähem kui aasta eest Jaapani koondises debüteerinud Mitoma lõi kevadel koondiseukse jalaga lahti ning pole enam tagasi vaadanud. Ääremängija praegune statistika on üheksa kohtumist ja viis väravat.

Mullu suvel Brighton & Hove Albioniga liitunud 25-aastane Mitoma käis seejärel üheks hooajaks laenul Belgias ning piisavalt head minekut näidanuna teenis sellel aastal võimaluse ka Inglismaal. Seal on tema näitajad hetkeseisuga 11 mängu ja 2 väravat. Mitoma on näidanud, et suudab olla kodumaa esindusele vajalik relv ning millal veel head hoogu jätkata, kui mitte algaval MM-finaalturniiril?

Suurim mure - kui saatuslikuks saab resultatiivse Kyogo Furuhashi väljajätmine?

Šotimaa hiiu Celticu ridades on hetkel neli Jaapani kodakondset, kuid ainult Daizen Maeda sõidab neist koondisega kaasa. Ülejäänud kolm meest ehk Yosuke Ideguchi, Reo Hatate ja Kyogo Furuhashi elavad kaasa kodudest. Tõsi, Ideguchi pole koondist juba 2019. aastast saadik esindanud, seega oli selline käik loogiline. Kuid kahe viimase mehe väljajätmine on üllatavam. Eriti Kyogo Furuhashi puhul, kes on sellel hooajal olnud suurepärases hoos, olles kõmmutanud 17 mänguga 9 väravat.

Koondise peatreeneril Hajime Moriyasul, kes on Furuhashi väljajätmise tõttu kõva kriitikat teeninud, oli asjast oma nägemus. "Valisin oma abilistega välja mängijad, kes on meeskonnaga samal laineharjal ning kes on võimelised oma individuaalsed oskused meeskonna jaoks parimal võimalikul moel maksma panema. Kõigil oli oma arvamus ja nendega tuli arvestada. Nimekirja kitsendamine oli tohutu ülesanne, kuid olen oma valikutega rahul."

Jaapaniga MM-ile sõitvast koondisest on ainult Frankfurdi Eintrachti poolkaitsja Daichi Kamada olnud käimasoleval hooajal Furuhashist resultatiivsem. Kataris toimuvast kõrvalejäämine tähendab, et pallur pole oma senise karjääri jooksul veel koondiste tasandil suurturniirist osa võtta saanud. Rahvusesinduse debüüdi tegi mees 2019. aasta lõpus ning on selle ajaga kirja saanud 16 mängu ja 3 väravat.

Meeskona peatreener - Hajime Moriyasu

Pärast 2018. aasta MM-finaalturniiri koondise juhendamise üle võtnud Moriyasu oli tolleks ajaks võitnud juba kolmel korral Sanfrecce Hiroshima juhendajana kodumaa kõrgliiga ning alustanud aasta varem U-23 vanuseklassi noortekoondise juures treeneritööd. Viimast tegi ta paralleelselt A-koondise juhendamisega kolm aastat, keskendudes nüüd ainult MM-finaalturniirile sõitvale meeskonnale.

Tema senisteks saavutusteks nelja aasta jooksul on 2019. aasta talvel Aasia karikal teenitud teine koht ning käimasoleval aastal eelmainitud EAFF E-1 karika võitmine. Saab näha, mida suudab Moriyasu oma teisel MM-finaalturniiril, kuid nüüd juba peatreeneriametis.

Mikk Hendrik Kelder: "Jaapanile on sattunud finaalturniiri üks keerulisemaid alagruppe. Hispaania ja Saksamaa kuuluvad maailma kõige võimekamate koondiste sekka ning ka Costa Rica on näidanud, et üllatusvõimelisusest neil puudu ei ole. Sinised Samuraid on vägagi sümpaatne meeskond, kelle jaoks jätkub usutavasti siiski nende seniste MM-finaalturniiride seeria ehk taas on käes kord jääda alagruppi pidama."

Mängud alagrupis:

K, 23. novembril kell 15.00 vs Saksamaa (Khalifa staadion)
P, 27. novembril kell 12.00 vs Costa Rica (Ahmed bin Ali staadion)
N, 1. detsembril kell 21.00 vs Hispaania (Khalifa staadion)

Kinnitatud koosseis:

Väravavahid: Eiji Kawashima (Strasbourg), Shuichi Gonda (Shimizu S-Pulse), Daniel Schmidt (Sint-Truiden).

Kaitsjad: Miki Yamane (Kawasaki Frontale), Shogo Taniguchi (Kawasaki Frontale), Yuto Nagatomo (FC Tokyo), Takehiro Tomiyasu (Arsenal), Hiroki Sakai (Urawa Red Diamonds), Ko Itakura (Mönchengladbachi Borussia), Maya Yoshida (Schalke), Hiroki Ito (Stuttgart).

Poolkaitsjad: Wataru Endo (Stuttgart), Gaku Shibasaki (Leganes), Takumi Minamino (Monaco), Hidemasa Morita (Sporting CP), Daichi Kamada (Frankfurdi Eintracht), Ao Tanaka (Fortuna Düsseldorf), Ritsu Doan (Freiburg), Yuki Soma (Nagoya Grampus).

Ründajad: Daizen Maeda (Celtic), Takefusa Kubo (Real Sociedad), Ayase Ueda (Cercle Brugge), Takuma Asano (VfL Bochum), Junya Ito (Reims), Kaoru Mitoma (Brighton), Shuto Machino (Shonan Bellmare).