Noorenduskuuri läbi viinud Vaprus soovib ka algaval hooajal olla tippudele pinnuks silmas
Viimased kaks hooaega naiste Meistriliigas esimesena medaliteta jäänud ehk neljandal kohal lõpetanud Pärnu Vaprus on läbinud talvise üleminekuperioodi jooksul verevahetuse ning püüab püsida tippmängus ka algaval aastal.
Alates 1994. aastast oli Pärnus naiste jalgpalli valitsejaks Pärnu Jalgpalliklubi ehk PJK, kel õnnestus võita rekordilised 13 Eesti meistritiitlit, millest viimane oli 2017. aastal, 6 karikavõistlust, 7 superkarikat ning 5 saalikarikat. Samuti oldi hooajal 2013/14 naiste Meistrite liigas 32 parima naiskonna hulgas. Eesti kõrgliigas oldi kaotuseta 2012. aasta septembrist 2018. aasta maini. 2020. aasta alguses lõppes PJK naiskonna eksistents Eesti jalgpallis.
PJK viimasel kuldsel aastal ehk 2017. alustas Rahvaliiga teekonda nende linnanaaber Vaprus, kel õnnestus kohe esimesel aastal kuldmedal võita, millele järgnes sama värvi medal ka järgmisel hooajal. PJK-st ühinesid Vaprusega Kristina Bannikova, Marve Bessmertnõi, Elizaveta Rutkovskaja, Laura Usta ja Maarja Virula. 2019. aastal mängiti Teises liigas, kus teeniti hõbemedalid ning aasta hiljem jõuti juba tippseltskonda ehk Meistriliigasse, kus kahel järjestikusel hooajal jäädi neljandaks. Möödunud aastal tuldi karikavõistlustel hõbemedalitele, kui finaalis jäädi alla Florale.
Talve jooksul on naiskonnas toimunud suuremat sorti verevahetus. Naiskonnast on lahkunud või isiklikel põhjustel pausi teinud poolkaitsja Eneli Kutter, kel on ette näidata 60 kohtumist A-koondise eest, ründajad Kristel Lepik ja Laura Voll ning keskkaitsja Linda Vaikla. "Usun, et see pole meie jaoks probleem, sest sama head noored tulevad peale ning täidavad lahkunud mängijate koha," rääkis Vapruse naiskonna peatreener Anastasija Štšerbatšenia Soccernet.ee-le.
Ta lisas: "Hetkel on meil plaan mängida oma mängijatega ning kedagi muudest naiskondadest juurde ei too."
Naiskonda kimbutasid ettevalmistusel samad mured, mis meeskonda
"Alustasime hooaja ettevalmistusega 5. jaanuaril. Esimesel nädalal tegime kolm korda, pärast juba neli korda nädalas trenni. Kava koosnes ühest jõusaali- ning kolmest pallitrennist. Sarnaselt meeskonnale möllas ka meil koroonaviirus, aga suurim mure oli jäätunud kunstmuruväljak, mis takistas normaalselt õues treenimist ligi kaks kuud. Pidime kahel korral Viljandisse sõitma, et sealses hallis harjutada," nentis Štšerbatšenia, kellega nõustus naiskonna alustala Kristina Bannikova.
Talve jooksul pandi rõhku uue formatsiooni lihvimisele. "Oleme terve ettevalmistusperioodi uut asetust harjutanud. Samuti keskendusime palju ründemängule," sõnas Vapruse peatreener.
Taliturniiril keskenduti noormängijate sulandumisele esindusnaiskonda
"Halliturniir oli meie noorte jaoks väga hea proovikivi – andsin teadlikult paljudele noormängijatele mänguaega ning sain seeläbi näha, kes on esindusnaiskonna jaoks valmis, kes veel mitte. Saime neid noori kasutada erinevatel positsioonidel, mis tuleb neile liigahooaega silmas pidades kasuks, sest võistlusmängudes ei saa enam midagi katsetada, vaid siis tuleb juba mängida," ütles Vapruse loots.
Bannikoval on hea meel näha naiskonnas mängijaid, kelle treener on ta juba noortesüsteemist alates olnud. "Esindusega on liitunud noored, kellega on väga huvitav mängida. Mõnega on eriti tore väljakut jagama hakata, sest olin ise nende esimene treener, kui nad alles oma esimesi jalgpallurisamme tegema hakkasid. Näiteks Jane Mirjam, Mariette Leheroo, Arnika Ojala," tundis Bannikova uhkust.
Uus peatreener, uus käekiri
Möödunud aastal otsustas praegune peatreener, kes tollal oli veel Vapruse ründaja ja on kahel korral valitud Valgevene parimaks palluriks, putsad varna riputada ning jalgpallist puhata, kuid väljateenitud puhkus ei veninud väga pikaks.
"Mõtlesin juba ammu mängijakarjääri lõpetamisele, sest vana põlvetrauma ei lasknud enam maksimaalselt treenida ega mängida. Pärast karjääri lõppu sain natukene aega puhata ning siis tuli pakkumine juhendada Vapruse naiskonda, mille ma vastu võtsin. Arvan, et mind ei visatud tundmatus kohas vette, sest mängimise kõrvalt sain ka tüdrukute treener olla. Võtan hetkel rahulikult, suhtleme oma naiskonnaga palju, et kõik mõistaksid, millist mängumudelit me kasutada plaanime," lausus Štšerbatšenia.
Ta lisas: "Treenerina soovin, et mu võistkond mängiks palliga ning oleks rünnakul efektiivne, sest ma olin terve mängijakarjääri ju ründaja."
Peatreenerile on toeks varem mängiva treenerina toimetanud Bannikova, kes on kogenud mängija, tal on hea klapp võistkonnaga ning annab endast väljakul alati maksimumi. Bannikova leiab, et uuel peatreeneril on oma käekiri ja mänguplaan, mis erineb varasemast ning millega harjumine vajab aega.
Eesmärk on jätkata esinelikus
"Algavaks hooajaks oleme naiskonda lisanud mitmeid noormängijaid klubi oma noortesüsteemist ning treeneritel saab olema huvitav väljakutse noorenduskuuri läbi viia nii, et naiskond suudaks sportlikult esineda vähemalt sama hästi, kui kahel viimasel hooajal. Kindlasti on tasemevahe noorteliigade ja naiste meistriliiga vahel väga suur ning anname endale aru, et liigatasemega harjumine võtab oma aja, kuid toetame oma treenereid ja naiskonda igati," lausus Vapruse tegevjuht Karl Palatu, kes märkis, et naiskonnal on klubi poolt sarnased treeningtingimused, mis meeskonnal.
Naiskonna peatreener leiab, et esialgu tuleb aidata noortel harjuda Meistriliiga koormuste ja kiirustega, kuid samal ajal üritada igast mängust punkte võita. Bannikova loodab aga, et sellise koosseisuga suudetakse lõpetada esikolmikus. "Eesmärk on kindlasti naiskonnaga medalile mängida, kuid kõige suurem eesmärk on mul isiklikult tervena püsida ja olla kasulik nii Vapruse naiskonnale kui Eesti koondisele."
Kes on tänavusel hooajal favoriit? "Arvan, et Flora, Saku ja Kalev moodustavad tugeva kolmiku, kes konkureerivad esikohale. Mängisime kõikide nende naiskondadega Taliturniiril ning kõiki neid võib lugeda meie peamisteks konkurentideks.
Minu jaoks on huvitav ka, kui nooremad võistkonnad üles tulevad. Näiteks Tabasalu on väga huvitav punt, kus on väga head noored. Äkki paari aasta pärast on nemad meie peamised konkurendid," pakkus Štšerbatšenia.
Pärnu JK Vaprus
Peatreener: Anastasija Štšerbatšenia
Abitreener: Ruslan Mironov
Füsioterapeut: Leila Illisson
Kapten: Laura Usta
Eelarve: 80 000 eurot (esindusnaiskond)
Koduväljak: Pärnu Rannastaadion / Pärnu Rehepapi kunstmuruväljak
Naiskonna värvid: kollane ja must
Koduleht: vaprus.ee
Esimene mäng (ühtlasi esimene Soccernet.ee telemäng): 31. märtsil kell 19.00 vs. Tallinna FC Flora (Pärnu Rehepapi kunstmuruväljakul)
Mitteametlik koosseis:
Väravavahid: Maarja Virula, Jaanika Järve, Leni Schutte.
Kaitsjad: Marve Bessmertnõi, Arnika Ojala, Trinity Õismets, Melissa Pert, Janne Roosme, Merle Viidebaum.
Poolkaitsjad: Kristina Bannikova, Ragne Gromov, Oksana Kholod, Galina Kuusik, Elizaveta Rutkovskaja, Marie Saar, Teele Vespere, Liisa Ratas, Olga Kurman, Mariette Leheroo, Laura Usta.
Ründajad: Jane Mirjam, Karina-Mirtel Dervojed.
Hooajaeelsed mängud:
26.02. Tallinna FC Flora II (EL) – Pärnu JK Vaprus 1:3 (Gromov, Bannikova, Mirjam)
06.03. Pärnu JK Vaprus – Tallinna JK Kalev (ML) 1:6 (Gromov)
12.03. Saku Sporting (ML) – Pärnu JK Vaprus 2:2 (Gromov, Saar)
Võit; viik; kaotus.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta