Esiliigas 2020. aastal 8. kohaga lõpetanud, aga liigakohta üleminekumängudel edukalt kaitsnud Pärnu Jalgpalliklubi eesmärk on mullusest parem tulemus. Seda püütakse, nagu neile kombeks, oma kasvandikele toetudes.
Eesti jalgpallile rohkelt koondislasi - näiteks Raio Piiroja, Sergei Hohlov-Simson, Indrek Zelinski, Marek Lemsalu, Sergei Terehhov, Taavi Rähn ja Sergei Zenjov - kasvatanud Pärnu JK vahemikus 2003-2013 Eesti meeste meistrivõistlustel ei osalenud. 2014. aastal liituti neljanda liiga lõunapiirkonnaga, kust kerkiti 2018. aastaks Esiliiga B-sse. Seal tasemel palliti kaks hooaega, kuniks mullu jõuti tagasi Esiliigasse, kus viimati mängiti 1998. aastal.
Hilisema võitja Pärnu Vaprusega võideldi välja kolm viiki, aga esimese kolme ringiga teenitud 31 punkti tähendasid ikkagi, et liigakohta tuli kaitsta mängudes 7.-10. kohale. Seal võttis Pärnu JK kolm võitu, millega tagati tabelis kaheksas koht ja välditi otse Esiliiga B-sse pudenemist. Üleminekumängudel saadi Tabasalu JK-st kahe mängu kokkuvõttes kindlalt 8:2 jagu.
Seega ootab Pärnu JK-d tänavu teist aastat järjest Esiliiga, kus erinevalt mullusest ollakse maakonna ainsad esindajad, sest Pärnu Vaprus tõusis kõrgemale ja Vändra Vaprus pudenes allapoole. Esindusmeeskonna taseme põhjal Eesti 16 tugevama jalgpalliklubi (Esiliigas mängib ka neli Premium liiga klubide duublit) sekka kuuluva Pärnu JK jaoks on juhatuse liikme Aivar Kuninga sõnul küll põhiline noortetöö, aga see ei tähenda, et Esiliigas ambitsioonid puuduksid.
"Esindusmeeskond on komplekteeritud valdavas enamuses meie oma KTM-idest. Pärnu Linnameeskonna lõpetamisest saadik (suvepealinna klubisid koondanud projekt lõpetas tegevuse 2016. aastal – O. J.) oleme edasi liikunud oma poistega.
Nagu spordis ikka, siis mängime tulemuse peale. Kui ma ütleks, et me ei taha Esiliigat võita ja Premium liigasse tõusta, siis küsiksid poisid minult, et miks me üldse seda asja teeme. Ambitsioonid on Pärnu Jalgpalliklubil kahtlemata olemas. Aga kunas me sihtideni jõuame…? Ükskord jõuame," räägib Kuningas.
Et linna esindusvõistkonnaks on hetkel Vaprus, ei muuda Kuninga hinnangul olematuks Pärnu JK-s tehtud tööd. "Pärnu jalgpall seisab püsti Pärnu Jalgpalliklubi poolt tehtud töö peal. Vapruse tegijad on ikkagi PJK kasvatatud mängijad. Nende kandvaks jõuks on mängijad, kes läksid meilt ära siis, kui Linnameeskond laiali läks.
Meie tegime samal ajal otsuse kasvada orgaaniliselt. Mõned aastakäigud on lünklikud, sest olnut olematuks ei tee (Kuninga sõnul loovutati positsioone aastate eest, kui erinevalt linnarivaalidest ei pööratud piisavalt tähelepanu tööle lasteaedades – O. J.). Liigume edasi samm-sammult ja mingid märgid on päris lubavad," sõnab Kuningas.
Iga jalgpalliklubi eesmärk on võit järgmises mängus ja edukas hooaeg. Aga kui vaadata laiemat pilti ning veidi jalgpallifilosofeerida, siis kuhu Pärnu JK end nii Pärnu kui ka Eesti jalgpallimaastikul paigutab?
"Argipäeva toimingutes selle küsimuse peale igapäevaselt ju tegelikult ei mõtle, aga mingi eesmärk, kuhu püüelda, on alati olemas olnud. Meie missiooniks on kvaliteet. PJK on läbi aegade suutnud leida ja kasvatada mängijaid Eesti koondisele ning me siiralt usume, et see on meie missioon ka edaspidi," lausub Kuningas.
Nimetatud missiooni täitmine kätkeb endas kindlasti ka esindusmeeskonnaga võimalikult kõrgete sportlike tulemuste püüdmist. Pärnu JK alustas treeningutega uuel aastal. Talviste oludega on kimpus oldud igal pool, kus sisehalli kasutamise võimalus puudub. Pärnu pole erand, tõdeb meeskonna peatreener Igor Prins.
"Tänavu oli seis eriti hull, sest külmade saabudes läks välja jäässe. Trenni tuli teha väga libedates oludes. Siis, kui valitsesid kõige suuremad külmad, oli väljak nii jääs, et tuletasin meelde, kuidas minu mängija-aegadel talviti lume sees mürades trenni tehti. Viisin poisid ka lume sisse ja mängisime hoopis seal. Selline see tänavune talv on olnud," räägib Prins.
Kui treeninguid pärssisid külmad ilmad, siis treeningmängudest on üle käinud koroonaviirusereha. Praeguseks on Pärnu JK saanud pidada vaid kaks kohtumist (2:4 kaotus Tabasalu JK-le ja 2:2 viik Vändra Vaprusega), duell FCI Levadia U21 meeskonnaga jäi viimaste koroona-isolatsiooni tõttu ära. Eeloleval nädalavahetusel kohtub Pärnu JK veel Tartu JK Welcoga. "Saame kolm mängu õnneks kätte. Tuleb olukorraga kohaneda. Kurta pole midagi, küll saavad asjad tehtud," märgib Prins.
Pärnu JK treeningtempo näeb reeglina ette viis harjutuskorda nädalas, millele võib lisanduda mäng. Amatöörjalgpallurite jaoks on see nõudlik rütm. "Mõned mehed on töö või pereürituste tõttu vahepeal puudu, aga midagi ette heita ma kellelegi või võistkonnale tervikuna ei saa. Nii palju kui võimalik, on kõik trennis kohal. Eks meeskond ole säärase rütmiga ka harjunud, sest töötasime nii ka eelmisel kolmel aastal," sõnab 2018. aasta hooajast alates Pärnu JK-d juhendav Prins.
Peatreeneri vast suurim talvine mure polnud seotud jäätunud väljaku või ärajäänud treeningmängude, vaid 2021. aasta Esiliiga graafikuga. Nimelt oli jalgpalliliidu koostatud esialgses kalendris Pärnu JK 18 võõrsil-mängust koguni 10 määratud argipäevadele, mis tähendavad amatöörmeeskonna jaoks automaatselt koosseisuprobleeme.
Eriti nüüd, kui iga võõrsil-mäng tähendab pikemat bussisõitu (eelmisel hooajal kuulusid Esiliigasse ka Pärnu Vaprus ja Vändra Vaprus, kellele polnud vaja kaugele külla sõita). "Nõmme Unitedil ja FC Flora U21-l oli nädalasiseseid kohtumisi ainult 3-4, aga meil 10. Vaidlesime jalgpalliliiduga ja õnneks tõsteti kolm võõrsil-mängu nädalavahetustele ümber. Ülejäänud seitse on aga tööl käivatele meestele ikkagi probleemsed," nendib Prins.
Prinsi juhendamisel Eesti meistriks tulnud Melts tagasi Pärnus
Pärnu JK koosseis on kahe hooaja vahel muutunud vähe. Lahkus Ukraina poolkaitsja Bogdan Kušnarenko, lisandusid mullu eelkõige duubelrivistust esindanud väravavaht Johannes Gevlja, poolkaitsjad Silver Õismets ja Eke Tormis Pikk ning kõrgliigakogemustega ründav poolkaitsja Tanel Melts, kes on Prinsi jaoks vana tuttav.
2012. aasta alguses siirdus Melts Pärnu Linnameeskonnast Prinsi juhendatud Nõmme Kaljusse, mis võitis tol hooajal klubi ajaloo esimese Eesti meistritiitli. Meltsi roll Kaljus oli tähtis, tema arvele kogunes 30 mängu, neist 20 põhikoosseisus.
2013. aasta mais läksid aga Meltsi ja Prinsi suhted sassi ning hooaja teise poole mängis ta Kalju duubelrivistuses. 2014 ja 2015 kuulus Melts FC Infoneti ridadesse, kust siirdus 2016. aastaks taas Pärnu Linnameeskonda. Sealt lahkus ta keset hooaega ja mängis järgnevad aastad Norra madalamates liigades. Nüüd on aga Melts tagasi oma kasvatajaklubi Pärnu JK ridades.
"Tanel on end taas Pärnus sisse sättinud ja täis tahtmist meid aidata. Mõlemas senises treeningmängus on ta kaasa teinud 90 minutit ning näidanud ilmekalt, et tema kogemused kuluvad meile väga ära. Keskväljal suudab ta asju ikka dirigeerida. Väga hea täiendus," kiidab Prins ning märgib, et 2013. aastal Kaljus ilmnenud erimeelsused on ammu unustatud.
Esimeses treeningmängus tegi Pärnu JK ridades kaasa ka mullu Vändra Vaprust esindanud Kristen Kähr. "Tal oli sügisel meniskioperatsioon, millest ta on nüüdseks taastunud. Kähril oli mõte ikka Esiliigas proovida, aga arutasime temaga olukorda ja lõpuks jäi nii, et ta jätkab ikkagi [Esiliiga B-sse kuuluvas] Vändras."
Mullune põhiväravavaht Kaupo Koort pole kummaski treeningmängus puurisuul seisnud, sest taastub peapõrutusest, aga peaks hooajaks valmis olema. Ukraina poolkaitsja Petro Namuilik käis põlveoperatsioonil ja on paremal juhul võimeline platsile naasma juba märtsi lõpus. Lahtine on kogenud ründaja Risto Kauniste olukord. "Ta veel mõtleb, võtab hooajaks hoogu," märgib Prins.
Tabasalu vastu avapoolaja väravas seisnud 47-aastane endine Eesti koondise väravavaht Toomas Tohver liitub Pärnu JK-ga küll, aga mitte mängija, vaid spordidirektorina.
Esiliiga selgeks favoriidiks peab Prins mullu Premium liigas mänginud Tallinna Kalevit. "Nemad hakkavad kõrgliigasse tagasi tõusma, seal pole kahtlustki," sõnab Prins ja toob Kalevi kõvemate rivaalidena välja mullu teise ja kolmanda koha pälvinud Maardu Linnameeskonna ja Nõmme Unitedi.
"Juba eelmisel aastal oli Esiliiga hästi ühtlane. Kõigiga saab mängida, näiteks kõrgliigasse tõusnud Pärnu Vaprus meist jagu ei saanudki, vaid tegime nendega kolm viiki. Suutsime kõigiga pusida. Arvan, et mullusega võrreldes ei läinud ei kergemaks ega raskemaks. Tuleb taas ühtlane Esiliiga."
Pärnu JK eesmärgiks seab Prins mullusega võrreldes parema hooaja. "Saime püsimajäämisega hakkama, aga napilt. Poistega on räägitud, et tänavu võiks meile jõukohane olla tugev keskmik. Tippudega võidelda on keeruline, aga tahame olla kohal, kus ei peaks hooaja lõpus üleminekumängudele mõtlema," lausub Prins.
Juhatuse liige Kuningas seab kõrgemaid sihte. "Eelmisel aastal tundus nii mulle kui ka klubi juhtkonnale, et kaotasime palju punkte kogenematusest, eriti just hooaja alguses. Suvel meeskonnaga liitunud ukrainlased andsid palju juurde, Petro Namuilik domineeris pea igat kohtumist. Seega tänavune eesmärk võiks olla kui mitte just Premium liiga üleminekumängudele, siis kolme sekka jõudmine. Seda võiks sihtida küll!"
Hooaega alustab Pärnu Jalgpalliklubi 7. märtsil, kui võõrustatakse FC Elvat.
Pärnu JK
Peatreener: Igor Prins
Abitreener: Gert Olesk
Väravavahtide treener: Veiko Põldemaa
Füsioterapeut: Kelly Linnas
Kapten: Jevgeni Novikov
EJL-i stipendiaadid: Mirko Mardiste, Jako Kanter, Kein Makovei, Tamro Kovalevski, Kaupo Koort, Joonas Sild
Eelarve: klubil 300 000, esindusmeeskonna oma eraldi välja tuua keeruline
Duubelvõistkond: Pärnu Jalgpalliklubi II (III liiga lääne tsoon)
Koduväljakud: Pärnu Rannastaadion ja Pärnu kunstmurustaadion
Meeskonna värvid: valge ja sinine
Koduleht: www.parnujk.ee
Esimene mäng: 7. märtsil kell 13.00 vs. FC Elva (Pärnu kunstmurustaadionil)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 1. aprill kell 19.00 vs. Maardu Linnameeskond (Maardu kunstmuruväljakul)
Mitteametlik koosseis:
Väravavahid: Johannes Gevlja, Kermo Hunt, Kaupo Koort.
Kaitsjad: Hevar Aas, Daniel Barinov, Jako Kanter, Reimo Madissoo, Mirko Mardiste, Veiko Vespere, Nazar Vizdrik.
Poolkaitsjad: Tarmo Kovalevski, Igor Mohhov, Jevgeni Novikov, Risto Pärnat, Joonas Sild, Oliver Vaabel, Karmo Valk, Petro Namuilik, Tanel Melts, Silver Õismets, Eke Tormis Pikk.
Ründajad: Risto Kauniste, Chris Makovei, Kein Makovei.
Talvised koosseisumuudatused:
Sisse:
Tanel Melts (poolkaitsja, naasis Norra madalamatest liigadest)
Johannes Gevlja (väravavaht, duubelrivistusest)
Silver Õismets (poolkaitsja duubelrivistusest)
Eke Tormis Pikk (poolkaitsja duubelrivistusest)
Välja:
Bogdan Kušnarenko (Ukraina poolkaitsja)
Hooajaeelsed mängud:
07.02. Pärnu JK – Tabasalu JK (ELB) 2:4 (Sild, Makovei)
20.02. Pärnu JK – Vändra JK Vaprus (ELB) 2:2 (Pert, Simanis)
27.02. Tartu JK Welco (EL) – Pärnu JK
Viik; kaotus.
EL - Esiliiga; ELB - Esiliiga B.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta