Oma tegevusaja parima ettevalmistuse teinud Tammeka sihib ajaloolist medalit
Mullu naiste Meistriliigas 20. juubeliaastat pidanud Tartu JK Tammeka lõpetas hooaja viiendana. Tänavu sihivad nad korraliku ettevalmistuse ja tugevate täienduste abil ajaloolist medalikohta.
Koos Tartu Annemõisa jalgpallihalli tulekuga avanes Tammeka naistel esmakordselt võimalus teha talvist ettevalmistust korralikes tingimustes. Peatreener Sirje Roops usub, et naiskond pole oma ajaloos kunagi olnud hooajaks nii valmis, kui sel aastal.
"Ettevalmistus on kulgenud väga hästi. Arvestades seda, et saime esimest korda treenida sisetingimustes - Tartus polnud varem jalgpallihalli ja meil polnud võimalust Viljandi halli kasutada -, siis võib öelda, et sellele hooajale oleme teinud klubi ajaloo parima ettevalmistuse," rääkis Roops Soccernet.ee-le.
Kuigi tingimused olid tänavu paremad, siis trennide ülesehitus jäi enamjaolt samaks. "Eks enne üritasime ka võimalikult palju palliga teha, aga välitingimustes libedal platsil treenides ei saanud tempot nii kõrgeks ajada kui praegu. Ja eelmise aastaga võrreldes lisasime ühe trenni juurde - varem oli neli trenni, nüüd on viis," sõnas Roops.
Ka naiskonna kapten Rahel Repkin kiidab tänavuse hooaja eel valitsenud tingimusi, nimetades neid suurepärasteks. "Esimest korda saime suures osas treenida sisehallis, mis andis meile väga palju juurde. Kui muidu oleme harjunud lumise ja jäise kunstmuruväljakuga, siis sel aastal pidime sellega minimaalselt kokku puutuma," sõnas 24-aastane kaitsja.
Detsember oli tartlannade jaoks puhkusekuu, võistkondlike trennidega alustasid nad 9. jaanuaril. Jõutrenne teevad nad nädalas kaks korda - üks neist on koos võistkonnaga, teine muutub sõltuvalt nädalaplaanist ning on enamasti kombineeritud pallitrennidega. Koormust on tõstetud järk-järgult, kuid tippvormist on mängijad veel kaugel.
"Me pole kindlasti sellises seisus, et oleksime avamänguks Flora vastu tippvormis. Hooaeg on siiski maraton - tähtis pole see, kuidas sa alustad, vaid kuidas lõpetad. Parima vormi oleme sihtinud hooaja keskele, esimesed mängud on justkui nagu osa ettevalmistusest," rääkis 30-aastane peatreener.
Repkin lisas: "Tundub, et kõik mängijad on uueks hooajaks valmis, tahtmist täis. Kindlasti on veel pikk maa minna, kuid hooaeg on maraton, mitte sprint. Kolm taliturniiri mängu olid heaks ettevalmistuseks, tõid välja meie tugevad ja nõrgad kohad ning õppisime nendest palju."
Kui füüsiline tippvorm jõuab Taaralinna pärale hooaja keskpaigaks, siis punktimängude eel on pandud tugevat rõhku taktikalisele poolele - nii treeningmängudes kui trennides. Roops andis aru, et kuigi strateegia on paigas, tuleb seda aasta jooksul tõenäoliselt korrigeerida.
Eesmärk on pronks, edu valemiks kindel kaitse
Tammeka jaoks algab naiste Meistriliigas 21. hooaeg. Pikkade aastate jooksul on nende laeks olnud 2015. aastal saavutatud neljas koht, tänavu tahavad nad tõusta korruse võrra kõrgemale. "Ennustan, et esikolmik on sel hooajal Flora, Saku Sporting ja Tammeka - selles järjekorras," rääkis Roops.
Repkin jäi oma ennustuses tagasihoidlikumaks, kuid teatas, et naiskonna eesmärk on lõpetada medalikohal. "Julgen arvata, et esikolmik tuleb enamjaolt sarnane eelmise hooajaga (Mullu võitis Tallinna Flora, teine oli Saku Sporting ja kolmas Tallinna Kalev - M. S.), kuid kellelgi on kindlasti üllatus varuks. Meie suurim eesmärk ja unistus on sekkuda medalimängu ning anda endast kõik selleni jõudmiseks," sõnas kapten.
Repkin peab oma võistkonna suurimateks konkurentideks mullu neid edestanud satse. Roops aga ainult JK Tabasalut: "Tabasaluga on meil olnud tulised duellid juba ajast, mil mõlema naiskonna tuumikud mängisid alles noorteklassides. Sealt maalt on see jäänud ning püsib ka naiste Meistriliigas. Seega jah, Tabasalu ja Tammeka on omavahel suurimad konkurendid."
Peatreener usub, et medalikoha saavutamise juures on edu valemiks kindel kaitse. "Trennis oleme palju rõhku pannud kaitsele. Meil on sel hooajal kõrged eesmärgid ning neid saame täita ainult siis, kui taga hoiame asjad korras. Nagu taliturniir näitas, siis suudame ise palju väravaid lüüa (Tammeka lõi Pärnu Vaprusele kaheksa, Põlva Lootosele kuus ja Viimsile kaks värvat - M. S.). Seega keskendume sellele, et suudaksime võimalikult vähe endale lasta."
Alates eelmise hooaja keskpaigast on Tammeka keskendunud palliga mängule. Mullu oli probleeme üleminekuga rünnakult kaitsesse. Roopsi sõnul on nad selles vallas arenenud, aga ta tõdes, et 100 % pole nad seda mure seljatanud - taliturniiril lõppesid säärased olukorrad tihti vastaste väravatega. Samas on ta rahul naiskonna efektiivse ründemänguga.
"Mängupilt on seni olnud täitsa okei. Võib öelda, et see on olnud selline, mida ootasime, võib-olla isegi parem. Näiteks esimesest kahest mängust ei osanud oodata nii palju väravaid, aga see on ainult boonus. Viimsi vastu esinesid samad mured, mis meid kummitasid ka eelmisel aastal ehk reageerisime üleminekutel aeglaselt ja meile löödi seetõttu ära. Pärast mängu tegime vajalikud korrektuurid ja oleme 31. märtsiks paremini valmis," selgitas Roops.
Koosseis on naiskonna ajaloo kvaliteetseim
"Usun, et koosseis on komplekteeritud ja oleme sellega väga rahul," sõnas Roops ja jätkas. "Julgen väita, et meie tiimisisene konkurents on 21. hooajale peale minnes suurim, mis kunagi olnud. Kõik peavad oma koha eest võitlema, kellegi mänguaeg või positsioon pole kindel."
Suur osa kvaliteedi tõusul on kahe hooaja vahel klubiga liitunud mängijatel. Tammeka laenas Sakust väravavaht Keiti Kruusmanni ja Florast poolkaitsja Valeria Liigi, lisaks tõid nad enda ridadesse mullu Helsingi Palloseuras mänginud Liisa Merisalu ning Kalevi duublist Karoly Kasuki. Treener usub, et naiskond saab Kruusmannilt, Liigilt ja Merisalult õppida palju.
"Liisa tuleb teiselt poolt piiri, tema juures on näha Soome kasvatust ning teatud situatsioonides käitub ta teistmoodi. See kvaliteet annab treeningutele juurde ja meie noortel ründajatel - näiteks 2005. aastal sündinud Kirkeliis Lillemetsal - on temalt palju õppida," rääkis Roops.
Ta jätkas: "Ja Keiti annab meile hästi palju juurde, sest meie väravavahid on väga noored (Lisette Teder sündis 2005, Hanna Pihu 2007, Heliisa Aasa 2006 - M. S.). Lisaks on tal A-koondise kogemust ja ta on suureks eeskujuks meie noortele puurivahtidele, kuigi noh, ta ise on ka väga noor - sündinud 2003. Valeria tõi meile Flora-kultuuri. Tal on Eesti mõistes väga hea tehnika ning see on miski, mida nooremad saavad talt õppida."
Sarnasest optimismist pakatab ka Repkin, lisaks teeb talle rõõmu fakt, et koosseisu tuumik on sisuliselt jäänud samaks. "Meie võistkond on võrreldes eelmise aastaga jäänud suures osas samaks, mis on ütlemata positiivne. Meie selle hooaja liitujad on kindlapeale väga head täiendused. Nad on lisanud kvaliteeti, kogemust ja hästi võistkonda vastu võetud ning sisse elanud. Nad on juba hooajaeelsetes mängudes näidanud end positiivsetest külgedest," kiitis Repkin.
Algava hooaja eel lahkus Tammekast neli mängijat: jalgpallist otsustasid pausi teha Hanna Haljasorg ja Carmen Tiivel. Kaisa Kamenik lõpetas karjääri ja Wanda Prost liitus suurema mänguaja nimel Põlva FC Lootosega.
Lisaks muutustele koosseisus laienes ka Tammeka treeneritetiim - duubelnaiskonna peatreener Kaivo Sang tegutseb nüüd lisaks esinduses abitreenerina.
Taaralinna esinaiskonna laatsaret on hooaja eel sisuliselt olematu - vigastatud on ainult üks mängija. "Kõik, kes eelmise hooaja lõpus olid vigased, on nüüd tagasi. Viimases U19 koondise mängus päkavigastuse saanud Lillemets ja mullu põlvevigastuse saanud Carola Erik on täies mahus trennis tagasi. Põlveoperatsioonist taastuv Pihu on ainus, kes hetkel on eemal," rääkis Roops.
Särgioksjon tõi korraliku sponsortulu
Tammeka naiskonna eelmise hooaja eelarve oli 40 000 eurot. Tänavu on see rohkem kui poole suurem - 65 000 eurot. Rahakoti kasvus mängis tähtsat rolli veebruaris väljakuulutatud oksjon, kus potentsiaalsed toetajad said osta mängusärgi peale reklaami. Kokku teeniti selle ettevõtmisega 5801 eurot. "See on Eesti naiste jalgpallis väga suur summa. Projekt oli unikaalne ja väga huvitav," sõnas klubi tegevjuht Kristjan Tiirik.
Kuigi eelarve kasvas märgiliselt, siis Tiiriku sõnul peab naiskond hakkama saama minimaalsete vahenditega. "Nii nagu ikka, oli eelarvet kokku saada keeruline. Meie naiskond üritab toime tulla minimaalsete vahenditega, aga naiste jalgpall on tõusuteel ja loodame, et see muutub toetajate jaoks atraktiivsemaks - see muudaks võimalused ka paremaks,” rääkis Tiirik.
Naiskonna staar - Renate-Ly Mehevets
Tammeka naiskonna tähtmängija tiitli saab endale 24-aastane Renate-Ly Mehevets. Põlvast tuule tiibadesse saanud poolkaitsja on karjääri jooksul esindanud lisaks Lootosele ja Tammekale ka Belgia kõrgliigaklubi Charleroi Sportingut.
Mullu keset hooaega välismaalt Tammekasse naasnud Mehevets käis kodumaises kõrgliigas platsil 13 mängus, väravaid kogunes selle ajaga 11. A-koondist on ta esindanud 15 korral.
Kellel silm peal hoida? Carola Erik
Tammeka on üldjoontes noor võistkond. Algava hooaja eeldatavasse algkoosseisu kuulub kaheksa mängijat, kes lähevad mängudele vastu maksimaalselt 19-aastasena. Tegusid tasub oodata näiteks klubi mulluselt parimalt väravakütilt, 16-aastaselt Aleksandra Kellilt (varem oli perenimi Orlova) ja 17-aastaselt ääreründajalt Kirkeliis Lillemetsalt, aga peatreener Roops ootab enim avanemist 16-aastaselt Carola Erikult.
Valgas sündinud Erik mängis eelmisel hooajal Meistriliigas kõigest 14 mängu, sest sai vigastada. Tema saldole jäi üks värav. "Ta ei jõudnud veel korralikult alustadagi, kui juba pidi vigastuse tõttu lõpetama," võttis poolkaitsja olukorra kokku treener Roops. Selle hooaja eel tegi kuuel korral noortekoondiseid esindanud mängija ettevalmistuse kaasa, vigastusest on ta taastunud.
Tartu JK Tammeka
Peatreener: Sirje Roops
Abitreener / väravavahtide treener: Kevin Krünvald
2. Abitreener: Kaivo Sang
Füsioterapeut: Hannagret Luks
Kapten: Rahel Repkin
Eelarve: 65 000 eurot
Duubelvõistkond: Tartu JK Tammeka II (Esiliiga)
Koduväljak: Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak
Naiskonna värvid: sinine ja valge
Koduleht: jktammeka.ee
Esimene mäng (ühtlasi Soccernet.ee telemäng): 31. märtsil kell 19.00 vs. Tallinna FC Flora (Sportland Arenal)
Koosseis:
Väravavahid: Keiti Kruusmann, Lisette Teder, Hanna Pihu, Heliisa Aasa.
Kaitsjad: Rahel Repkin, Eva-Maria Niit, Annegret Kala, Kreete Õun, Carmen Kaidi Jõeleht, Katriin Rodi, Grete Kraus, Kirke Tšikanov.
Poolkaitsjad: Renate-Ly Mehevets, Carola Erik, Anna-Martha Reino, Aleksandra Kelli, Anna Maria Mets, Valeria Liik.
Ründajad: Liisa Merisalu, Kirkeliis Lillemets, Marie Kiivit, Hanna Rästa, Karoly Kasuk.
Eeldatav algkoosseis:
Hooajaeelsed mängud:
05.03. Tartu JK Tammeka - Pärnu JK Vaprus (ML) 8:2 (Niit, Merisalu 4, Liik, Lillemets, Rodi)
12.03. Põlva FC Lootos (ML) – Tartu JK Tammeka 1:6 (Reino, Merisalu 2, Laas ov., Mehevets 2)
19.03. Tartu JK Tammeka – Viimsi JK (ML) 2:2 (Merisalu, Rästa)
Võit; viik.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta