Konstantin Vassiljev mängib 4. juunil võõrsil Šveitsi vastu ja lõpetab sellega koondisekarjääri. Tegu on Vassiljevi 158. maavõistlusega, mis teeb temast Eesti rekordinternatsionaali (hetkel paikneb ta 157 mänguga ühel pulgal Martin Reimiga).

• Koondise nimekiri! Häberli kaasas Vassiljevi, Henn 16-aastase Kristali
• Konstantin Vassiljev otsustas koondisekarjääri lõpetada!
• Koondisekarjääri lõpetav Vassiljev: viimased sündmused minu ümber seda otsust ei mõjutanud
• Viimast korda Eestit juhendav Häberli: ettevalmistus on lühike ja vastane väga tugev
• Henn Vassiljevi lõpetamisest: sellist mängijat meil tulemas pole, peame mõtlema teistele käikudele

158-le võib veel lisanduda nii-öelda lahkumismäng, aga viimaste näidete põhjal ei pruugi, sest rahvusvaheline kalender ei kipu jätma võimalusi nende pidamiseks. Tuletagem meelde, et Enar Jäägeri, Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi lahkumismänguks oli šõukohtumine Soome legendidega.

Olemuslikku vahet, kas Vassiljevi lõppsaldo on Reimist väiksem, Reimiga võrdne või Reimist suurem, tegelikult pole. Tegu on omajagu juhuslikkust kätkeva sümboolse tagajärjega, mis ei pane paika, kumb neist kahest on Eesti jalgpalli jaoks vägevam või tähtsam. Mõlemad on väga vägevad ja väga tähtsad.

Vassiljevi põhjendused, miks ta koondisega lõpparve teeb, on täiesti loogilised. Erinevalt viiest eelmisest FC Floras mängitud aastast on ta tänavu olnud vigastustega pidevalt hädas. Ning järgmise EM-i ajal (oleme ausad, MM-pääsme püüdmine on Eesti jaoks utoopiline) oleks Vassiljev juba 43-aastane.

Isiklikult olen täiesti veendunud, et Vassiljevi öeldu, et Õhtulehele antud intervjuu ja sellele järgnenud sündmused tema otsust ei mõjutanud, peab 100% paika. Vassiljev on läbi karjääri näidanud, et on paksu naha ja külma kõhuga sportlane. Teda mänguväliste asjadega verest välja ei löö.

Vassiljevi roll Eesti jalgpalliloos on väga kandev. Mängulises mõttes defineerib ta tervet ajastut, sest 2008-2024 ehk 16 ja poole aasta jooksul on Eesti jalgpallikoondise plaanid ja lootused olnud paljuski seotud just temaga, mis tunnistab ja tunnustab Vassiljevi unikaalset talenti.

Viis erinevat peatreenerit, absoluutne usaldus

Kui Jelle Goes ja Viggo Jensen kasutasid teda episoodiliselt, siis Tarmo Rüütli tõusmine Eesti koondise peatreeneriks muutis Vassiljevi meeskonna keskseks mängijaks. EM-i play-off'i jõudmine 2011. aastal oli kõigi asjaosaliste teene ja ühine pingutus, aga iga võistkond vajab mängulist liidrit, kelleks oli just Vassiljev.

Võiduvärav võõrsil Serbiale, viigivärav kodus Serbiale, viigi- ja võiduväravad võõrsil Põhja-Iirimaale. Need on Eesti jalgpallikoondise ajaloo kõige võimsamad ja olulisemad tabamused, millest tekkinud ekstaas ja niimoodi-pole-vaja-vanakuradit-ennastki-karta-tunne on täpselt meeles ka 13 aastat hiljem.

Kõik Rüütlile järgnenud peatreenerid on Vassiljevit usaldanud. Magnus Pehrssoni ehitas üles temast lähtuva süsteemi ja nimetas Vassiljevit "võtmemängijaks". Tõsi, lõpuks oli just Vassiljev peamine võti, mis lõpetas rootslase ametiaja. Tippspordis juhtub, et kaks inimest ei klapi. Lahkuma pidi vähemolulisem. Ehk siis peatreener Pehrsson.

Järgmised peatreenerid Martin Reim ja Karel Voolaid kutsusid mõlemad Vassiljevi koondisesse alati, kui too oli terve ja valmis. Pingile mängujuhti ei jäetud, sest teist jalgpallurit, kes suutnuks pakkuda ründefaasis sama ootamatuid ja loovaid lahendusi, Eestil lihtsalt polnud. Pole siiani, nagu märkis täna uus juhendaja Jürgen Henn.

Kui Thomas Häberli asus Eesti koondise peatreeneriks, oli Vassiljev juba 36-aastane. Aga šveitslane teab omast käest, et vanus on kõigest number. Oma viimased väravad Šveitsi kõrgliigas lõi Häberli 35-aastasena. Peatreener võttis kasutusele süsteemi, mille üks nüansse oli Vassiljevi trumpide esiletõstmine.

2021 õnnestus see igati hästi ja 2022 täitsa hästi. 2023 kiskusid asjad kiiva, eriti sügisel. Ebaõnnestunud etteasteid möönis ka kapten ise. Oodatud sõelmäng Poolaga jäi vigastuse tõttu vahele, aga kui Vassiljev viis päeva hiljem Soome vastu 1:2 kaotusseisus lõpuminutiteks platsile tuli, siis selle ühe söödu rünnaku algatamiseks, mille andmiseks tal võimalus tekkis, lahendas Vassiljev ära täpselt ja kindlalt. Vassiljev on pikalt tõestanud, et ütlus "vorm on ajutine, aga klass igavene" pole pelk sõnakõlks.

Kas Kostja-ajastu või Vassiljevi-ajastu?

Viis erineva tausta ja tõekspidamistega Eesti koondise peatreenerit, kellest igaüks kasutas erinevat taktikalist asetust. Aga nad kõik väärtustasid ja hindasid Vassiljevi ainulaadset oskuste pagasit. 16 ja poole aasta jooksul. See on Eesti jalgpalli jaoks unikaalne sportlik fenomen.

Kahjuks on viimase pooleteist aasta jooksul aset leidnud arvestatavat osa Eesti jalgpalliüldsusest pahandanud sündmused. Esmalt foto Valeri Karpiniga. Siis Vassiljevi ebamäärased ütlused pärast seda. Hiljuti intervjuu Õhtulehele, mis kruttis pinge olukorda, kus päevakorras oli Vassiljevi koondisest eemaldamine.

Kõik need intsidendid on praegu veel liiga värsked, et anda lõplikke hinnanguid tagajärgede kohta. Sportlik pärand on kirjas protokollides ja mälestustel on kombeks mitte kustuda. Aga tunded võivad muidugi muutuda.

Kui mõtted on settinud, siis ilmselt moodustub kollektiivne arvamus, mis paneb paika, kas 4. juunil (igikestva sini-must-valge 140. sünnipäev!) Luzernis lõppevat ajastut hakatakse nimetama Kostja-ajastuks või Vassiljevi-ajastuks. Aga ajastu see on ja seda ajastut defineerib Eesti jalgpalli ainulaadne aare Konstantin Vassiljev.