Balti turniiri võitu tuli oodata 83 aastat ning see valmistas palju rõõmu nii mängijatele kui ka rahvusmeeskonna toetajatele, aga Eesti koondise 2021. aasta tähtsaim maamärk polnud Läti ja Leedu selja taha jätmine, vaid täieliku muutuse läbi teinud mänguline kreedo.
Väikeriigi koondise saatus halastamatus rahvusvahelises jalgpallis on reeglina kannatades oma võimaluse ootamine. Näiteid, kus väikesel riigil õnnestub end pika perioodi vältel tugeva ja domineeriva jõuna kehtestada, on väga vähe. Markantseim Euroopas on neist ilmselt eelmise MM-i finaalis mänginud Horvaatia.
Island ja Sloveenia, keda Eestis armastatakse esile tõsta, liigituvad ikkagi samuti kannatlikeks ära oodanuteks, kes särasid korraks, aga pudenesid sealt õige ruttu oma tavapärasele tasemele.
Zlatko Zahovici talendi toel kvalifitseerus Sloveenia 2000. ja 2002. aasta finaalturniiridele, aga seejärel on neid lõppvõistlusel nähtud vaid korra (2010). Rahvuste liiga esimesel hooajal (2018) jäid nad sarnaselt Eestile C-divisjoni alagrupis viimaseks. Tänavuses MM-valiksarjas suudeti enda alagrupis edestada vaid Maltat ja Küprost.
Island investeeris jalgpallihallidesse ja noortetreenerite harimisse, mille toel saadi eelmise kümnendi keskpaigaks kokku löögirusikas, mille toel pääses veel 2010. aastal FIFA edetabelis 112. kohal paiknenud väikeriik 2016. aasta EM-ile, kus serveeriti suurüllatus, kui 1/8-finaalis mängiti üle Inglismaa. Island jõudis ka 2018. aasta MM-ile, aga viimatises valikgrupis teeniti 10 mängust vaid kaks võitu ja edestati ainult Liechtensteini.
Ei Sloveenia ega Island ole teinud mingit suur viga või valearvestust, vaid tippu jõudnud väikeriikide sealt pudenemine on igati loogiline protsess, mida on võimalik väärata ainult ülitugeva kultuurkihi ja imelise koolkonnaga. Horvaatial on need olemas. Aga nendegi rahvaarv on 4 miljonit, mis on Sloveenia omast kaks korda suurem.
Mida on võimalik taotleda jalgpalli taseme mõttes tugevaimas maailmajaos paikneval Eestil, kelle jalgpallikultuur õhuke ja habras, koolkond alles oma nägu otsiv ning rahvaarv Horvaatia omast kolm korda väiksem? Aasta alguses ametisse asunud peatreener Thomas Häberli tõestas, et erinevalt vahepeal tekkinud lootusetusest pole endale augu kaevamiseks labidat vaja haarata.
Eesti meeskond on šveitslase juhendamisel muutunud taas üksuseks, kellelt saab heal päeval loota rõõmustavat tulemust ka lahingus, kus vastaseks paberi peal selgelt tugevam meeskond. Mängupilt on ilus ja lüüakse väravaid (2021 meenutas meeldivalt sageli, kui vägeva emotsiooni tekitab Eesti koondise löödud (juht)värav!), mis on muutnud meeskonna ilme seninägematult ründavaks.
Olukorda, kus Eesti meeskonna loominguline, mitmekesine ja sihikindel ründemäng on vastase jaoks suurem peavalu kui vapper, organiseeritud ja kirglik kaitsemäng, ju naljalt ei mäleta. Praegu see nii on. Ja kui nüüd meie tavapärane tugevam külg ehk kaitse kah veel mõne pügala jagu kangemaks muutuks, siis võiks hakata unistama.
Enne novembris võõrsil Belgia ja Tšehhiga peetud MM-valikmänge kirjutasin: "Häberli senine suurim võit Eesti koondise eesotsas pole Balti karikas või 2:0 Valgevene üle, vaid meeskonda istutatud vapper ja agressiivne jalgpalliline kreedo, mille toel on taastunud publiku usk Eesti meeskonna suutlikkusse pakkuda heal päeval rõõmustavaid tulemusi. Või kui selle jaoks jaksu pole, siis vähemalt väärikaid esitusi."
Kohtumised Brüsselis ja Prahas kinnitasid öeldu paika pidavust, sest kuigi vastu tuli võtta 1:3 ja 0:2 kaotused, ei tulnud kumbki neist kannatades ja kaitses passides, vaid mõlemas matšis mängis Eesti viis kuud varem EM-il veerandfinaali jõudnud meeskonna vastu jalgpalli. Vastane mängis paremini, aga Eesti mängis samuti.
Maailma edetabeli liidrile Belgiale löödi värav, mis tegi seisuks 1:2 ja tekitas King Badouini staadionile mõningase ärevuse, sest võiduta jäämise puhul tulnuks võõrustajatel edasi lükata lõpuvile järele planeeritud pidu, millega kavatseti tähistada MM-ile kvalifitseerumist. Sääraste ärevuste tekitamine ei taga iseenesest midagi, aga on vältimatu eeldus, et millalgi järele teha Islandi või Sloveenia vägiteod.
Balti turniiri võiduga õiendati ära üks pikalt hinge ja uhkust kraapinud sügelus, aga suureks saavutuseks see ei liigutu. Võistlusel osalenud kolme koondise keskmine koht tolle hetke FIFA edetabelis oli 129.
Tähtsaim lõppevast aastast kaasa võetav teadmine on Eesti koondise jaoks ikkagi see vapper ja agressiivne kreedo pluss vahva ründemäng pluss rõõmu pakkunud väravad. Selle komplektiga on tunneli lõpus asetsev tuluke taas põlema süüdatud.
Esmaspäeval kirjutas Ott Järvela Eesti klubijalgpalli 2021. aasta tähtsaimast maamärgist, homme ja ülehomme on tähelepanu all maailma klubi- ja koondisejalgpalli tänavused tähtsündmused.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta