Meistrite liiga alagrupiturniiri viies voor kukutas konkurentsist mitu ennast väljavalituks pidanud klubi, mis tõestab taaskord, et jätkuvalt hingitseva Superliiga idee soovitav sportliku printsiibi hülgamine oleks ebaaus ja ebaõiglane. Lisaks ohustaks Superliiga Euroopa julgeolekut ja rõõmustaks Kremlit.
18. aprillil 2021 teatasid Euroopa Superliiga asutamisest 12 klubi: Madridi Real, FC Barcelona, Madridi Atletico, Milano Inter, AC Milan, Torino Juventus, Chelsea, Arsenal, Manchester United, Manchester City, Liverpool ja Tottenham Hotspur. Meistrite liiga kevadistes sõelmängudes, kus osalevad selle hooaja Euroopa 16 tugevaimat, osaleb sellest seltskonnast maksimaalselt seitse, aga võib-olla kõigest viis klubi.
Manchester United ja Arsenal toimetavad Euroopa liigas juba hooaja algusest saadik ja sinna pudenes ka FC Barcelona. Atletico ja Juventus võivad kevadistest euromängudest sootuks kõrvale jääda ning peavad alagrupiturniiri viimase vooruga tõestama, et nende koht on Euroopa tugevuselt teise klubivõistluse 1/16-finaalis.
AC Milan ja Tottenham Hotspur on praeguse seisuga küll edasipääsus kinni, aga kui nad uuel nädalal kaotavad (Milan võõrustab Red Bull Salzburgi ja Tottenham läheb külla Marseille Olympique’ile), siis pole ka neil Meistrite liiga otsustavasse faasi asja. Kokkuvõte: Superliiga seltskonna sportlikud tulemused on kõike muud kui super.
Club Brügge imeline start (neli võitu ilma endale ainsatki väravat lubamata), Napoli esituses nähtav võrratult intensiivne jalka, FC Porto treenerite ja mängijate rõõmustamine edasipääsu üle lennuki pardal teise mängu ülekannet vaadates, Euroopa liiga võitja Frankfurti Eintrachti seikluslik teekond. Superliiga nägemuses kõigele sellele kohta pole, sest need asjad juhtuvad mitteväljavalitutega.
Euroopa jalgpallis (ja ka teistel võistkondlikel pallimängualadel v a korvpalli Euroliiga) poolteist sajandit tagasi idanema hakanud ja järgneva aja jooksul sügavalt juurdunud põhimõte, et staatus (näiteks pääse eurosarja) tuleb välja võidelda esitustega väljakul, on Superliiga ideele võõras. Euroopa jalgpalli alusväärtused on löögi all.
Kuus Inglismaa esindajat, mõlemad Milano klubid ja Atletico ütlesid Superliigast üpris kiiresti lahti. Eriti just Inglismaal tõi plaan kaasa fännide raevuka reaktsiooni. Lisaks ka toonase peaministri Boris Johnsoni ähvarduse rünnata separatistlikke jalgpalliklubisid seadusandliku pommiga. Aga Real, Barcelona ja Juventus jäid Superliiga ideele truuks ja loodavad siiani, et plaan teostub.
Tänavune Meistrite liiga tõestab ilmekalt, et ka kõige suuremad ja vägevamad jalgpalliklubid on lihtsurelikud. Kui asjad ei klapi, siis saadakse tappa ja langetakse konkurentsist välja nii vara, et neil endil on jube piinlik. Superliigaga taotletakse aga surematust ehk olukorda, kus kaotustel pole laiemaid tagajärgi.
Superliiga idee autor on Reali president Florentino Perez, kes pidi asuma liiga presidendi positsioonile. Hiljutisel Reali üldkogul võttis ta taaskord sõna Superliiga õigustuseks. "UEFA paisutab tähtsusetute meeskondade vahel peetavate mängude arvu. See ainult kiirendab Euroopa jalgpalli allakäiku," sõnas Perez.
5 out of the 12 founding members of the proposed 'Super League' will be playing Europa League football (at best) for the rest of this season pic.twitter.com/VNmYfuQuRv — FootballJOE (@FootballJOE) October 26, 2022
Superliiga-kõlbulikust Atleticost nii kodus kui ka võõrsil jagu saanud Belgia tipp Club Brügge on Perezi meelest tähtsusetu. Nagu ka Juventusel nii kodus kui ka võõrsil naha kuumaks kütnud Portugali edukaim klubi Lissaboni Benfica. Muidugi on tähtsusetud ka näiteks Hollandi, Ukraina, Skandinaavia ja Türgi tippklubid.
Sel samal üldkogul proovis Perez ka Superliiga ideed maskeerida. „Superliiga ei oleks suletud võistlus, vaid 25% kohtadest oleksid vabalt saadaval,“ sõnas Reali juht. Lihtne arvutus ütleb, et 75% klubidest oleksid vankumatult paigas sõltumata sellest, mis on nende tulemus kodustel meistrivõistlustel.
Real, Barcelona ja Juventus on Superliiga juriidlise keha kaudu kaevanud UEFA Euroopa kohtusse, süüdistades jalgpalliühendust monopoolse seisundi kuritarvitamises klubide arvelt. Superliiga tahab, et nad saaksid korraldada oma võistlust ilma, et seal osalejad saaksid langeda mingite UEFA sanktsioonide alla.
UEFA teatas ju kohe, kui 12 klubi Superliiga ideega välja tulid, et iga mängija ja/või klubi, kes sel võistlusel osaleb, kaotab koheselt õiguse kaasa kõigil UEFA egiidi all peetavatel võistlustel. See hõlmaks näiteks ka koondisejalgpalli, mis tippmängijate jaoks rahanduslikus mõttes pigem vähe-, aga emotsionaalses plaanis ülimalt oluline osa ametist.
Kui kolm separatistlikku klubi saavutaksid kohtus võidu, tähendaks see praeguse solidaarsusel põhineva Euroopa jalgpallisüsteemi lõppu. Arusaadavalt poleks UEFA-l võimalik enam samaväärsena käigus hoida keskmistele ja väiksematele jalgpalliriikidele ja -klubidele olulisi võistlusi (nt Konverentsiliiga) ja toetussummasid (nt eurosarjade auhinnarahad ja koondisekompensatsioon).
Euroopa kohus peaks praeguste teadete kohaselt jõudma otsusele detsembris ning kindlasti loetakse otsust suure huviga mitte ainult UEFA peakorteris Nyonis, vaid ka mujal. Pooleteise sajandi jooksul üles ehitatud jalgpalli ökosüsteem on Euroopa üks suuremaid kultuuriväärtusi, mida imetletakse (ja ka kadestatakse) üle maailma.
For the second straight year, Benfica have eliminated one of the three remaining members of the European Super League from the Champions League.
2021: Barcelona
2022: Juventus — Zach Lowy (@ZachLowy) October 25, 2022
Maailma parimat jalgpalli mängitakse Londonis, Milanos, Manchesteris, Madridis, Pariisis, Münchenis, Napolis, Liverpoolis, Lissabonis, Barcelonas, Lyonis. Praegu toimuvad kõik need matšid ühises süsteemis. Superliiga tähendaks kodusõda (2021 kevadel läks ka avalikuks mässuks, kui fännid tänavatele tulid), mis rebiks terviku tükkideks ja muudaks nõrgemaks.
Jalgpallimaailma sees sobiks see näiteks FIFA-le, kelle jaoks on UEFA võim ja jõud ebameeldiv. See tähendaks veel rohkem MM-finaalturniire ja muid edevaid võistlusi Katari-sugustes riikides. Euroopa jalgpalliterviku lagunemine sobiks näiteks ka USA profiliigale MLS, FIFA planeeritavale Aafrika Meistrite liigale ja Pärsia lahe naftariikidele, kel oleks sel puhul hõlpsam oma rikkusega jalgpalli sekkuda.
Seda tahavad nad teha väga. Näideteks Pariis Saint-Germain, Manchester City ja kolme nädala pärast Kataris algav MM-finaalturniir. Aga ka teadmine, et Saudi-Araabia on kokku pannud plaani 2030. aasta MM-i enda juurde meelitamiseks. Plaan seisneb koostöös Egiptuse ja Kreekaga ning tõmbenumbrina reklaamitakse kolme mandri kontseptsiooni (Saudi-Araabia Aasiast, Egiptus Aafrikast ja Kreeka Euroopast).
Aga jalgpalli mõju ei piirdu üksnes mängijate, klubide ja võistlustega. Euroopa argielu on tihedalt jalgpalliga läbi põimunud. Ükski teine kultuurivaldkond ei ole end nii võimsalt ja ühtlaselt üle maailmajao laotanud. Superliiga tekitaks pettumust, viha, nõutust ja umbusaldust.
Väga pikka aega paigas olnud struktuuride hävitamine kommertseesmärgil kindlasti ei suurendaks Euroopa sidusust, vaid lõhuks seda. Umbusaldusest ussitatud Euroopa tuleb ju kasuks kõigile tema vastastele ja vaenlastele, näiteks Venemaale ja Hiinale.
Miks praegu Superliigast rääkida? Sest nagu Perezi septembrikuine sõnavõtt ja mõned teisedki fragmendid (Superliiga nimetas ametisse tegevjuhi, kes andis ESPN-ile bravuurika intervjuu; Daily Mirror kirjutab, et Superliiga proovib enda rüppe meelitada Glasgow kaks suurklubi ja Amsterdami Ajaxi) viitavad, on teema taas pildile tõstnud. Ilmselt Euroopa kohtu protsessi otsustavasse faasi jõudmise tõttu.
Rahalistes raskustes Barcelona soovis tänavu suvel UEFA-lt garantiikirja tulevaste Meistrite liiga teletulude osas, aga ei said vastuseks kindla eituse, sest neile meenutati – pole ju kuidagi tagatud, et te sinna kvalifitseerute. Superliigaga soovivad Barcelona, Juventus ja Real säärase ausa põhimõtte eemaldada.
Et kolmel kahest Meistrite liiga alagrupiturniir ebaõnnestus, teeb siinkirjutajale suurt rõõmu. Ei midagi isiklikku jalgpallurite või treenerite isiklike ambitsioonide, töö ega oskuste suhtes. Küll aga rõõm Euroopa jalgpalli lammutada ihkavate ja Euroopa julgeolekut ohustavate institutsioonide altmineku suhtes. Paras, Juventus, paras, Barcelona.
Juventus knocked out of the Champions League in 5 successive seasons by Ajax, Lyon, Porto, Villarreal & Benfica. Five clubs not deemed "glamorous" enough for the European Super League by one of its key cheerleaders - Juve chairman Andrea Agnelli. Sometimes football can be funny. — Colin Millar (@Millar_Colin) October 25, 2022
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta