FIFA president Gianni Infantino tõestas end taas võimeka kombinaatorina, sest sättis asjad nii, et soovitud stsenaariumi teostumiseks on kõik eeldused loodud. Talle omaselt on stsenaarium ebameeldiv – jalgpalli MM kihutab täie auruga Saudi Araabiasse.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada aastast 1930, kui Uruguay võõrustas läbi aegade esimest MM-i, mille nad ka võitsid. See sündmus muutis maailma spordi- ja jalgpalliajalugu, sest MM on veidi vähem kui sada aastat hiljem kõige võimsam, olulisem, rikkam ja mõjukam spordivõistlus.
Tegelikult mitte spordivõistlus, vaid kultuurisündmus. Ainulaadne, sest mitte ükski teine üritus ei suuda globaalset auditooriumi nii edukalt samale lainele häälestada. Just see on ka põhjus, miks jalgpalli MM-finaalturniiri korraldusõigus on muutunud üha ihaldatumaks. Altkäemaksu andmise ja võtmise kaudu on korraldajateks sattunud soliidse peo jaoks sobimatud riigid (2018 Venemaa, 2022 Katar).
2026 mängitakse Põhja-Ameerikas (USA, Kanada ja Mehhiko) ning 2030. aasta finaalturniiri osas oli tänaseni kaks kandidaati.
Esiteks romantiline ehk Uruguay, Argentina ja Paraguay ühispakkumine, et tähistada MM-i 100. sünnipäeva seal, kus kõik kunagi alguse sai. Teiseks pragmaatiline ehk Hispaania, Portugali ja Maroko ühispakkumine, mis tagab tasemel taristu (loe: FIFA-le suure sissetuleku) ja pakub mandriteülese narratiiviga võimalusi rääkida maailma rahust, jalgpalli ühendavast jõust jne.
Oluline on märkida, et pole midagi halba selles, kui FIFA seab oma tegevuses eesmärgiks suured sissetulekud, et need liikmesriikidele jagada ja seeläbi maailma jalgpalli edendada. See ongi nende funktsioon. Rikas FIFA ei ole halb per se. Aga rikkuse kogumine vastutustundetult, inimõiguste järgimist eirates, on vale.
Need olid ametlikud pakkumised. Tegelikult oli ka kolmas, mis seisnes Saudi Araabia, Egiptuse ja Kreeka kandidatuuris, kusjuures viimased kaks olid kaasa võetud moe pärast ja võistluse epitsenter oleks viimase aasta jooksul jalgpalli sadu miljoneid sisse pumbanud Saudi Araabia. Kui esimesed kaks olid romantiline ja pragmaatiline, siis selle kandidatuuri iseloomustamiseks passib sõna nahaalne.
Jalgpallimaailmas on aga avalik saladus, et just see nahaalne variant oli Gianni Infantino lemmikuks. Kunagine FIFA peasekretär Jerome Valcke kannab küll korruptsiooni tõttu eluaegset jalgpallis tegutsemise keeldu, aga tema 2013. aasta kuldne lause "liiga palju demokraatiat segab MM-i korraldamist" pole oma sära kaotanud, vaid ühtib endiselt FIFA kabinettides hõljuva mõtteviisiga.
Käimasoleva aasta esimeses pooles sai Infantinole selgeks, et oma lemmiku ehk Saudi Araabia juhitud kandidatuuri võidule viimine on väga keeruline, võib-olla isegi võimatu. Vastuseis oli liiga tugev. Saudid teatasid, et ei hakka ametlikku kandidatuuri esitama. Samas oli selge, et see on kõigest taktikaline taganemine ja siht – MM Saudi Araabias – püsib muutumatuna.
Täna sai selgeks, kuidas Infantino MM-i soovitud sadamasse tüürib. Nimelt eeldati seni vaikimisi, et kes kahest ametlikust kandidaadist 2030. aasta MM-ist ilma jääb, saab võõrustada neli aastat hiljem. FIFA (loe: Infantino) pani aga need kaks pakkumist kokku.
Lõuna-Ameerika riigid saavad võõrustada MM-i algust. Igaüks ühte kohtumist, kusjuures esimene toimuks 1930. aasta MM-i peastaadionil, Uruguay pealinnas Montevideos asuval Centenariol. MM-i ametlik korraldaja on aga Hispaania-Portugal-Maroko ühispakkumine, kes võõrustab ülejäänud 101 kohtumist. Infantino tabas säärase lahendusega mitu kärbest:
- romantikute hala vaigistub (vähemalt natuke), sest MM-i 100. sünnipäeva tähistatakse Centenariol,
- ärilisest vaatevinklist riskantne MM küsitava kvaliteediga taristuga Lõuna-Ameerikas jääb sisuliselt ära,
- Euroopa saab oma tahtmise ja on MM-i põhivõõrustaja; Euroopa ehk UEFA-ga heade suhete hoidmine on FIFA jaoks tähtis, et klubide MM häireteta käivituks,
- 2034. aasta MM on saadaval ning seda saavad taotleda ainult Aasia ja Okeaania riigid.
Just see neljas kärbes on Infantino jaoks eriti rammus ja maitsev. Nimelt näeb FIFA põhikiri ette, et ükski maailmajagu ei saa võõrustada kahte MM-i kaheksa aasta jooksul. Kuna 2026 on võõrustaja Põhja-Ameerika ning 2030 nii Lõuna-Ameerika, Euroopa kui ka Aafrika, siis jäävadki 2034. aasta jaoks vabaks ainult kaks maailmajagu.
Tegelikult üks, sest Okeaanias pole ainsatki riiki, mis omaks MM-i jaoks vajalikku taristut (Austraalia kuulub jalgpallis Aasiasse). Seega on 2034. aasta MM teel Aasiasse ning Saudi Araabial pole enam vaja otsida soovimatuid kaaslasi nagu Egiptus ja Kreeka, vaid nad saavad teha sedasama, mida Katar mullu. Korraldada üksinda särades ja uhkustades.
Kes on Saudi Araabia potentsiaalsed rivaalid? India, Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, Kagu-Aasia riigid üheskoos ning Austraalia (võib-olla koos Uus-Meremaaga, kellega võõrustati tänavust naiste MM-i). Igal mainitud võimalikul rivaalil on aga kitsaskohti.
India jalgpall on nõrk ja nad on viimasel ajal rääkinud huvist 2036. aasta suveolümpia vastu. Eelmisel kümnendil jalgpallis vallutusretke katsetanud Hiina huvi selle spordiala vastu on oluliselt vähenenud. Kagu-Aasia riikide ühispakkumine oleks sama nõrk nagu oli Lõuna-Ameerika oma äsja. Probleeme valmistavad nii taristu, turvalisus kui ka transport.
Jaapani ja Lõuna-Korea on tõsised kandidaadid nii eraldi kui ka üheskoos, aga kas nad põlevad soovist? Pole nii kindel. Austraalia on varemgi MM-finaalturniiri püüdnud ja tippsporti tohutult hindava ja armastava rahvana oleks kindlasti imeline toimumispaik, aga nad võõrustavad 2032. aastal suveolümpiat. Kas leitakse jaksu teisekski ponnistuseks?
Saudi Araabial aga muresid pole. Raha on neil lõputult. Tahe maksimaalne. Demokraatiaga kaasnevad probleemid (protestid, huvi- ja survegrupid) olematud. Enamgi veel, kuna FIFA teatas täna, et huvilised peavad esmase sooviavalduse edastama juba oktoobri lõpuks, on Saudi Araabial eelis. Nad on osa eeltööd juba 2030. aasta MM-i silmas pidades ära teinud.
Kokkuvõttes paistab, et 2034. aasta meeste MM-finaalturniir kihutab Infantino kombinatoorika tulemusel täie auruga Saudi Araabia suunas. Kõige reaalsem selle stsenaariumi vääraja on eelpool öeldut arvestades Austraalia.
Korraldusõigusele kandideerimise tingimustes on küll kirjas ka inimõiguste olukord, aga puudub otsene mehhanism, kuidas nende kehv olukord kandidatuuri välistaks. Reeglid on kirjutatud ja asjad sätitud nii, nagu Saudi Araabiale ja Infantinole sobib.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta