Vähem kui 48 tunni pärast on MM-finaalturniiri esimene kohtumine lõppenud, aga veel neljapäeval kuulis mitmetelt jalgpallisõpradelt ebalevat ülestunnistust: nelja aasta tähtsaim võistlus on ukse ees, aga õiget MM-i tunnet sees pole ja kaasteelistel sama lugu. Miks see nii on?
Probleem on erakordne ja väärib lahkamist. Pähe torkas neli võimalikku teooriat.
Teooria nr 1 – MM toimub Kataris. 2014. aastal Saksamaa kaptenina maailmameistriks tulnud Philipp Lahm, kes töötab praegu 2024. aasta EM-finaalturniiri direktorina, kirjutas nädala alguses õigesti, et kui oli soov ja tahtmine korraldada MM Araabiamaades, olnuks Maroko ja Alžeeria palju paslikumad kohad kui olematu jalgpallipärandiga Katar.
Teated palgaliste võltsfännide korraldatud paraadidest panevad muidugi pead vangutama, ent vaevalt on see põhjus, miks MMi tunne peal ei ole. Jalgpallitunnet ei tekita ju MM-i korraldajariik. Võib-olla ainult siis, kui see tõesti ukse all juhtub olema, aga ka sel juhul mitte alati, sest eelmise MM-i Venemaal toimumine oli ju samuti eetiliselt väär ja tülgastav.
Teooria nr 2 – jalgpalli on liiga palju. Vähe on neid nädalaid, kui mõne Euroopa tippklubi treener ei kurda tiheda kalendri üle. Millegipärast ei ole need samad treenerid enamasti mitte mingil juhul nõus oma võtmemeestele mõnes mängus puhkust andma ja seeläbi koormust reguleerima. Aga see jutt las jääda mõneks teiseks korraks.
Igatahes on treenerite kurtmine muutnud popiks narratiivi, et jalgpalli on liiga palju. Tegelikult ei ole mängude arv viimase 10 aasta jooksul ülearu kasvanud. Koondiseaknaid on sama palju kui enne, Meistrite liiga on sama mahukas ning meistrivõistlused samuti. Kindlasti on Euroopa tipus tõusnud aga konkurents. Lihtsama kategooriaga kohtumiste hulk tippklubide jaoks kahaneb pidevalt, mis omakorda kihutab treenereid pea iga kord tipmised mehed lahingusse läkitama.
Tippmäng ei ole enam erakordne sündmus, sest näiteks Premier League’i suure kuuiku omavahelisi madinaid peetakse ühe hooaja jooksul 30 tükki. Euroopa parimad koondisedki kohtuvad omavahel tänu Rahvuste liigale märgatavalt sagedamini kui varem. Seega jalgpalli ennast rohkem ei ole, aga glamuurset jalgpalli küll.
Teooria nr 3 – MM toimub valel ajal. Varajane talv või hiline sügis tähendab, et Euroopas harjumuspäraseks saanud ühisvaatamisi vabas õhus näeb vähe. Samas näiteks Eesti vaatevinklist pole MM-il ilusa ilma ja valgete ööde näol tavapärast konkurenti. Küll aga peab turniiritabel alates 1. detsembrist leppima, et nooremad jalgpallisõbrad võivad neile eelistada jõulukalendrit.
Talvest suurem probleem on katkestusseis. Klubihooaja emotsioonid on pooleli, mitte settinud, nagu muidu kombeks. Kui meistrivõistlustel ja eurosarjas kuld ja kard jagatud, lükkub klubijalgpall finaalturniiri ajaks tagaplaanile, sest puudub aktiivne narratiiv. Praegu see nii ei ole, sest Euroopa tippklubide hooaeg kestab ja kõik on lahtine.
Kas Arsenal peab vastu? Kui võimas on Erling Braut Haaland hooaja teises pooles? Kas Lionel Messi lahkub PSG-st talvel ja kui lahkub, siis kuidas mõjutab see Meistrite liigat? Ons võrratu Napoli võimeline Itaalias laua puhtaks lööma? Aga kas ka Meistrite liigas? Kuidas laheneb tänavu El Clasico? Kõik need küsimused ootavad vastuseid ja segavad MM-ile keskendumist. Suvise finaalturniiri puhul oleksid aga kõik need küsimused laualt maas.
Teooria nr 4 – tunne ei peagi veel peal olema. Aga äkki on hoopis nii, et viimasel hetkel tekkiv tunne ongi uus normaalsus. Ei tasu ju ära unustada, et elutempo ongi kiirenenud. Me teeme peaaegu kõiki asju rutemini ja väiksema ettevalmistusajaga. Efektiivsemalt. Pole mingit põhjust, miks end MM-i lainele häälestamine peaks olema erand.
Ei ole ju keeruline osta laupäeva pärastlõunal kioskist Õhtulehe MM-i ajakiri ja seda sirvides endale tänavuse turniiri lähtepunktid selgeks teha. Koosseisude päheõppimine pole vajalik, olulised mängijad tõusevad esile võistluse käigus. Jääb ainult üle ajakirja vahelt leitav turniiritabel seinale kinnitada ning tuld!
MM-i tunnet tekitavad traditsioonilised vinjetid. Ennustusvõistlused sõprade ja kolleegidega, seinale kinnitatud turniiritabel, kohvipaksu pealt peetavad vaidlused võimalike soosikute üle, arutelud semudega võimalike ühisvaatamiste üle, uus pall ja uus maskott ning meenutused varasematest, sotsiaalmeediavoogu tekkinud videod eelmiste MMide olulistest momentidest, meenutused lapsepõlves vaadatud MM-idest, kui rohi rohelisem ja taevas sinisem. Nende jaoks pole hilja.
Siinkirjutaja on veendunud, et teooria nr 1 tõele ei vasta. Teoorias nr 2 on tõetera sees, aga mitte põhjusel, mida tippklubide treenerid rõhutada soovivad. Teooria nr 3 on vägagi pädev, aga teooria nr 4 võib olla pädevamgi.
Samas on selge, et talvine võistlus skandaalse mainega Kataris esitab MM-ile väljakutse. Ent senist olümpiamängude ja jalgpalli finaalturniiride ehk maailma olulisemate spordivõistluste ajalugu meenutades, siis pole veel kordagi juhtunud (ka mitte Sotšis 2014 või Pekingis 2022), et ažiotaaž korraldaja ja korralduse ümber varjutaks võistluse.
Arusaadavalt ja põhjendatult on kõik mänguvälised aspektid tänavusel MM-il eriti terava luubi all, aga vähetõenäoline, et MM-i tunne jalgpallisõpradesse kohale ei jõua. Rivistus, hümnid, vile ja mäng on võimsad päästikud.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta