Üle-eelmisel nädalal avaldatud Premium liiga 2021. aasta kalendrist selgub, et 180 kohtumisest 43-st teevad otseülekande ERR-i telekanalid (ETV2 ja ETV+). See on Eesti jalgpalli jaoks väga vägev relv, tõestab laskesuusatamise koondise peatreener Indrek Tobreluts.
Hakatuseks statistikat möödunud nädalavahetuse ETV õhtuste spordisaadete kohta. Termin "valge kase vaheaeg" on kogenumale spordisõbrale tuttav ning kehastab paremini kui miski muu olukorda, kus haaratakse initsiatiiv (loe: stopper), ning asutakse jäädvustama andmeid, mida ametlikest kanalitest ei leia (enamasti põhjusel, et need huvitavad kas mitte kedagi või väga väikest nišši).
ETV õhtuste spordisaadete sisu jaotus spordialade kaupa liigitub "valge kase vaheaeg" kategooriasse, sest oluline on, mitmenda koha Ott Tänak sai, mitte see, mitu sekundit seda õhtul ETV-s näidati. Aga vahel on huvitav tegeleda ka ebaolulisega ning nii saigi 22.-24. jaanuari spordisaateid vaadatud stopperiga, eesmärgiks välja selgitada laskesuusatamise osakaal.
Nii reedel, laupäeval kui ka pühapäeval oli Anterselva MK-etapp spordisaates uudiseks number kaks, esimeseks oli igal õhtul (arusaadavalt) Monte Carlo ralli. Reedel lahutas saatejuhi esimest ja viimast sõna 475 sekundit, millest laskesuusatamine pälvis endale 100 ehk 21%. Laupäeval oli terve spordisaate pikkus 863 sekundit, millest laskesuusatamisele kuulus 118 sekundit ehk 14%.
Pühapäeval oli aga laskesuusatamisel eriti hea päev. Spordisaate 1170 sekundist kuulus Anterselva MK-etapile 308. Lisaks oli saates Eesti talisportlaste käimasolevat MK-hooaega käsitlev 152-sekundiline lugu, millest eksklusiivselt kuulus laskesuusatamisele 34 sekundit, aga sellele saab veel liita läbivalt kuvatud edetabeli esikohal olemisest tuleneva boonuse. Jätame selle boonuse praegu siiski kõrvale ja tõdeme, et pühapäevasest spordisaatest kuulus laskesuusatamisele 29%.
Nädalavahetust kokku võttes oli ETV spordisaadete pikkus 2508 sekundit, millest laskesuusatamisele kuulus 560 ehk 22%. See on enam kui viiendik (loe: väga palju)!
Jah, Monte Carlo ralli sai veel rohkem tähelepanu, aga Tänak võitleb MM-tiitlile. Eesti laskesuusatajate tulemused on maailma tipust kaugel. Rene Zahkna teenis reedel 38. kohaga meeste selle hooaja esimesed MK-punktid ja teatesõitudes esineti tagasihoidlikult. 20 naiskonna seas sai Eesti 16. ja 24 meeskonna seas 17. koha, jäädes vastavalt viimase veerandi ja kolmandiku sisse.
Kiiruisutaja Marten Liiv, kes võitis laupäeval MK-etapil B-divisjoni 500 m võistluse ja püstitas pühapäeval samal distantsil juba A-divisjonis võisteldes 35,123-ga Eesti rekordi, pälvis laupäeval eetriaega 26 ja pühapäeval 11 sekundit. Tol nädalavahetusel Eesti talisportlastest selgelt kõige säravama tulemuse teinud kiiruisutaja 37 sekundit moodustasid nende kahe päeva spordisaadete kogumahust 1,8%...
Spordisaate eetriaeg pole toimetulekutoetus, vaid ajakirjandus
Sohk ja karjuv ebaõiglus? Jah, kui ETV spordisaate eetriaeg oleks toimetulekutoetus, mida jagatakse seaduses kehtestatud mahus ja kõigile ühtedel alustel. Aga ta ei ole seda. ETV spordisaade on ajakirjandus, mida täidetakse meediumi omapärast lähtuvate põhimõtete järgi läbi toimetuse kollektiivse professionaalse äranägemise.
Kuna ETV näitab laskesuusatamise MK-sarjast otseülekandeid, mis on ka menukad (eelmisel hooajal ületati mõnel korral 100 000 televaataja piir, mis on Eesti spordis erakordne), siis on ka täiesti loogiline, et nad seda oma spordisaadetes põhjalikult kajastavad. Lisaks on neil kasutada eksklusiivne pildimaterjal.
Eesti spordiväljal leidub üllatavalt palju inimesi, kelle meelest peaks ETV spordisaade meenutama Põhja-Korea televisiooni, kus diktor vuristab ülistaval toonil ette koduvabariigi sportlaste saavutusi nii palju kui võimalik, et igaüks ikka oma kolm sekundit tähelepanu kätte saaks. Need on inimesed, kes ei saanud aru, mille poolest Tujurikkuja laul "Olla eestlane on halb (Kannatame ära!)" naljakas oli.
Kolleegid ETV-st saavadki päris sageli sõidelda, et miks on eetris nii palju seda ja üldse mitte toda. Muidugi lähevad neil, nagu kõigil sporditoimetustel, aegajalt asjad veidi nihu. Näiteks Liivi saavutused jäid nädalavahetusel liialt varju. Seda kompenseeriti esmaspäeval, kui Eesti parimast kiiruisutajast tehti enam kui kahe minuti pikkune lugu.
Samas ei tasu otsida vandenõusid sealt, kus neid pole. Põhjused, miks ETV spordisaated näevad välja sellised, nagu nad näevad (pigem vähem teemasid, aga pikemad käsitlused; eelis võistlustel, mille kohta on kasutada kvaliteetne videomaterjal), on ajakirjanduslikud. Ent sama selge on asjaolu, et ETV eeter on võimas relv spordialale, kes sinna pääseb.
Laskesuusatajatel puudusid tulemused ja saavutused, aga rahvahääletus pandi kinni!
Hiilgavalt tõestab seda 2020. spordiaasta parimate hääletus, kus laskesuusatajad teenisid ebaloogiliselt kõrgeid kohti. Eelmise hooaja MK-sarja kokkuvõttes olid Eesti sportlaste kohad järgmised: Regina Oja 54., Johanna Talihärm 72., Grete Gaim 77., Rene Zahkna 88., Kalev Ermits 89. MM-il oli parimaks tulemuseks Oja 30. koht, teatesõitudes esikümnesse ei jõutud.
Aga rahvahääletuse võitis laskesuusatamiskoondise peatreener Indrek Tobreluts! Ta edestas iluuisutamise EM-il 7. koha saanud Eva-Lotta Kiibuse treenerit Anna Levandit. Läti võrkpallikoondise vastu ootusi EM-finaalturniirile viinud Avo Keel ja maailma 23. reketi Anett Kontaveidi treener Nigel Sears esikolmikusse ei mahtunud.
Absurd? Muidugi! Aga miks Tobreluts võitis? Sest ta on talviti nädalast nädalasse ning ka muul ajal üpris sageli ETV pildis. "Aga Oja ja Zahkna 2. koht Pokljuka MK-etapi paarissegateatesõidus," hüüab hääl. Oleme ausad, vägeva emotsiooni pakkunud võistlus oli ju kõigest üks sähvatus reavõistlusel, mitte õnnestumine tiitlivõistlusel, kuhu kõik vormiteraviku sihtinud ja suurelt panustanud.
Kui Heiki Nabi jõuab kreeka-rooma maadluse Oslo GP-etapil finaali, mis on Oja ja Zahkna 2. kohaga vägagi võrreldav tulemus, siis tema ega treener seda aasta sportlase valimisel argumendina kasutada ei saa. Aga laskesuusatamine saab, sest näiteks käesoleval talvel on neil 70 võistlust ETV otse-eetris.
Premium liiga 43 kohtumist jäävad laskesuusatamisele küll selgelt alla, sest (loetelu pole ammendav):
- laskesuusatamise MK on rahvusvaheline võistlus, kus osalevad ühe konkurentsirohkem talispordiala maailma tipud, aga Premium liiga on Euroopa üks nõrgemaid kõrgliigasid,
- jalgpalli ülekannete arv on selgelt väiksem,
- ETV põhikanalil jalgpalli meistriliigat pole, ülekanded on ETV2-s ja ETV+-is,
- suvisel nädalavahetusel leiab keskmine Eesti inimene oluliselt tõenäolisemalt enda mingi muu tegevuse, kui telekast spordi vaatamine,
- kui lasketiir on spordivõõra inimese jaoks põnev ja atraktiivne sündmus, siis nurgalöök ei ole.
Kõige otsem tee mõõduka spordisõbra südamesse käib ETV otse-eetri kaudu
Aga ikkagi on Premium liigal käes väga võimas relv, millele ükski teine kodune pallimänguliiga isegi lähedale ei küüni. Tobrelutsu esikoht aasta sportlase treenerite valimisel näitab, et kõige otsem tee mõõduka spordisõbra südamesse – ja just selle sihtgrupi tabamine on võtmetähtsusega, sest fänn vaatab niikuinii ja spordieiraja ei vaata mitte mingi valemiga – käib ETV otse-eetri kaudu.
Ning kui oled seal otse-eetris, satud teleloogikast tulenevalt ka oluliselt suurema sageduse ja tõenäosusega uudistesse. "Muidugi on ETV kõikvõimas. Kui nad ütleksid, millist ajakava ja võistluspaika tuleb kasutada, et meie võistlused otse-eetrisse jõuaksid, siis küll me teeksime seda, mis vaja," märkis üks Eesti spordiametnik hiljuti, kui seda teemat lahkasime.
Nagu öeldud, ETV ülekanded on Premium liiga jaoks väga vägev relv. Aga kas see on ka oskuslikult enda kasuks ära kasutatud? Selle teadasaamiseks oleks vaja mingi saavutust (näiteks eurosarja alagrupiturniirile jõudmine), millega siis mingil konkursil osaleda.
Kuna aasta sportlase hääletus on võistkonnaalade jaoks hääletamissüsteemi ja individuaalalade üha ägeneva ringkaitse tingimustes aina lootusetum üritus, siis parem parameeter oleks ilmselt telereiting. Kui FC Flora end tänavu suvel eurosarjas alagruppi mängiks, siis kas saadaks mõne kohtumisega kätte sama reiting nagu keskmine laskesuusaetapp? Kui jah, oleks ilmselt põhjust rahuloluks.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta