2018. aasta MM-il debüteerinud ja ka finaalmatšis kasutust leidnud videokohtunik ehk VAR pole tänavu Kataris töötanud kaugeltki laitmatult. Neljapäeva õhtul lunastas VAR aga indulgentsi, sest oma seni kõige kaalukama otsusega tehti täpselt seda, milleks ta ellu kutsuti – seadis kriitilises olukorras jalule õigluse.
Kas Cristiano Ronaldo kasuks mängus Ghanaga määratud penalti puhul oleks VAR pidanud sekkuma ja ütlema väljakukohtunikule: vaata üle, paistab vale otsusena? Jah, oleks küll. Kas Lionel Messi kasuks mängus Poolaga määratud penalti oli asjakohane? Ei olnud, VAR poleks pidanud sekkuma.
Kas Portugalile mängus Uruguaiga antud penalti oli asja eest? Ei, ei olnud. Seal pani esmalt pange VAR, kes peakohtuniku üldse olukorda üle vaatama kutsus. Ja siis ka peakohtunik, kes lasi end VAR-il ära veenda. Väiksemaid eksimusi on olnud teisigi ja see häirib, sest Meistrite liigas ja Euroopa koondisejalgpallis töötab VAR palju sujuvamalt ja ootuspärasemalt.
Põhjus on arusaadav – Meistrite liigat korraldav UEFA töötab VAR-iga läbi terve hooaja, FIFA-l aga peale MM-finaalturniiride nende enda poolt korraldatavad võistlused puuduvad. Neil pole lihtsalt käepärast ühtegi võistlusprotsessi, mille käigus VAR paika timmida, ühtlustada ja siis seda pidevalt täiustada.
Lisame siia asjaolu, et MM-il tegutsevad kohtunikud kõigist maailmajagudest, mis tähendab harjumuste ja praktikate kirevust, ning on üpris loogiline, miks tänavusel MM-il pole VAR toiminud kaugeltki nii hästi kui oleme viimase paari hooaja jooksul harjunud nägema Meistrite liigas.
Siinkirjutaja külastas novembri alguses UEFA peakorterit Nyonis, kus avanes võimalus tutvuda Euroopa jalgpalliliidu tööprotsessidega. Teiste seas tegi ettekande kohtunike osakonna boss Roberto Rosetti. 2008. aasta EM-finaali vilistanud itaallane oli silmnähtavalt rõõmus, kui ütlesin talle, et sel hooajal kommenteeritud 11 Meistrite liiga mängu jooksul polnud ainsatki olukorda, kus VARi otsus oleks mind üllatanud, vaid Euroopas on VAR suudetud teha arusaadavaks ja ootuspäraseks.
FIFA-l eelpool kirjeldatud põhjustel see võimalik pole olnud. Lisaks kammitsevad neid maailma-organisatsiooni eripärad – kõik saavad aru, et Euroopa ja Lõuna-Ameerika kohtunike tase on iganädalase praktika tõttu muust maailmast kaugelt parem, aga MM tähendab terve maailma meistrivõistlusi ja seal peavad võimaluse saama ka Aafrika ja Aasia kohtunikud.
Ning kui need saavad ka hakkama suuremate eksimustega, eeldavad vastavate maailmajagude jalkabossid, et FIFA nende parimaid kohtunikke toetab, mitte kõrvale ei lükka. Seega proovitakse seal, kus võimalik, kohtunike kahtlastele otsustele läbi sõrmede vaadata. Euroopas ja Lõuna-Ameerikas on tase kõrgem, standardid selgemad, konkurents teravam.
See kõik selgitab, miks VAR pole Kataris toiminud nii ladusalt kui oleme harjunud. Muuseas, omajagu kriitikat saanud suluseisude VAR-iga fikseerimise kohta pole samas põhjust midagi kobiseda. Suluseis on faktiline hinnang ning kasutades nutikat palli, mis fikseerib väga täpselt ära sööduhetke, on FIFA selles vallas saavutanud täpsuse, millele keegi vastu ei saa.
Osad ludiidid loodavad veel vastupidisele arengule, aga maailma jalgpallijuhtimises valitsevaid meeleolusid ja hoiakuid jälgides on VAR-i osas ainult üks võimalik järeldus: VAR on tulnud tippjalgpalli selleks, et jääda. Ning neljapäeva õhtu tõestas perfektselt ära, miks see on väga hea, sest ilma VAR-ita sündinuks tohutu suur ebaõiglus.
Jaapani 2:1 võiduvärav Hispaania vastu oli piiripealne olukord. Kas pall läks enne tsenderdust üle otsajoone või mitte? Tuletame meelde, et jalgpallireeglite järgi peavad selleks, et pall oleks audis, ületama joone ka palli need osad, mis joonega kontaktis pole. Lesotho abikohtuniku Souro Phatsoane otsus väljakul oli, et pall käis enne audis.
Arvestades, et tema ja palli vahele jäid väravapostid, väravavõrk ja väravavaht Unai Simon, siis näha abikohtunik olukorda ei saanud, vaid ta pidi sisetunde järgi arvama. Isegi ilma segavate asjaoludega oleks inimsilma jaoks olnud väga keeruline mitmekümne meetri kauguselt kindlalt öelda, kas kriimuke pallist oli väljakul või mitte.
For all those saying Japan’s goal was out… pic.twitter.com/oqDildOvGI — Erfan / عرفان (@Eri1806) December 1, 2022
VAR tõestas, et oli. Jaapani värav luges ja nad on alagrupi võitjana 1/8-finaalis. Kui VAR-i poleks olnud, jäänuks värav sündimata ning ilmselt juhtunuks, et Saksamaa asemel pakiks praegu kohvreid Jaapan. Too värav oli igasuguse kahtluseta VAR-i senise MM-i kõige kaalukam otsus, mis tõestas ammendavalt, et põhimõtteliselt on tegu jalgpalli jaoks vajaliku ja hea asjaga.
Jaapani võit Hispaania üle ja edasipääs 1/8-finaali on Nipponimaa jalgpalli jaoks ajalooliselt ülioluline sündmus. Täpselt nagu Saksamaa jaoks teist MM-i järjest alagruppi toppama jäämine. Nende sündmuste tagajärgi saame hinnata paarikümne aasta pärast, aga neil mõlemal on potentsiaal kujuneda pöördehetkeks. Ilma VAR-ita neid sündmusi poleks.
Jah, VAR-i tuleb timmida. Mida rohkem kuulab FIFA selles osas UEFA-t, seda parem. Aga on teada, et nad eriti ei kuula, sest uhkus ei luba ja teised maailmajaod hakkavad urisema kah. Ent VAR-i abil õigesti fikseeritud Jaapani värava puhul on ikkagi paslik kõik koos laulda (entusiastlikul viisil):
"VAR on võimas! VAR on hea!
Ilma VAR-ita elada ei saa!"
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta