Järjekordne suur jalgpalliaasta on läbi saamas ning töö uue hooaja suunas juba hoolega käimas. Enne veel, kui aastanumber vahetub, tegi FC Flora intervjuu klubi presidendi Pelle Pohlakuga.
Klubi nõusolekul avaldame Flora kodulehel ilmunud intervjuu täismahus.
Hooaeg 2018 on läbi saanud, palju uut võrreldes mulluse aastaga. Kuidas Sa selle sündmusterohke aasta FC Flora jaoks kokku võtaksid?
Kui alustada esindusmeeskonnast, siis kolmas koht tabelis ei ole kahtlemata see, mis meid rahuldaks. Samas, kui hooajale tervikuna tagasi vaadata, siis nagu alati, oli nii pluss- kui ka miinusmärgiga asju. Positiivse poole pealt pean silmas näiteks fakti, et hoolimata peatreeneri, põhikeskkaitsja, meeskonna kapteni ja liiga parimast väravakütist ründaja lahkumisest olime lõpuni tiitlikonkurentsis. Samuti arenes meie mäng kevade jooksul kenasti ja enne suvist pausi olime heas hoos. Negatiivsest küljest tooksin välja meie tavalisest suurema ebastabiilsuse hooaja teise poole alguses ja Jürgeni (peatreener Jürgen Henni - toim.) poolt juba korduvalt välja toodud mängude lõpud. Viigistasime Premium liigas viis ja kaotasime ühe mängu eduseisust, ka karikavõistluste kaheksandikfinaali Levadia vastu kaotasime eduseisust ja Superkarikas lubasime neil kaheväravalisest kaotusseisust viigistada. Kokku kaheksa mängu, millest kuus said lõpplahenduse viimastel minutitel. Kaheksast mängust kuus toimusid ka otseste konkurentide vastu.
Positiivsete asjade all mainiksin ka meeskonna head komplekteeritust, sest just see andis meile võimaluse olla pildis hoolimata võtmepersoonide lahkumisest. Tahame võita läbi eestlastest mängijate arendamise ja täpselt samamoodi mõtleme ka treeneritest. Pikas perspektiivis on see ainus võimalus edukaks saamiseks ja sellisena püsimiseks. Hästi komplekteeritud olime aga eelkõige tänu sellele, et teadsime täpselt kes, millal ja kuhu lahkub ja kes teda siis asendama peab. Nii saab see olema ka tulevikus.
Naiskonna jaoks oli tegemist suurepärase aastaga – võideti klubi ajaloo esimene Eesti naiste meistritiitel ning sellele lisandusid ka Superkarika ja karikavõistluste võidud. See on mitmeaastase sihipärase töö tulemus ja omaette märkimisväärne saavutus.
Kui vaadata esindusvõistkondadest kaugemale, siis oli samuti edukas aasta: korrastame hoolega klubi noortetöö poolt ja tegeleme aktiivselt kogukonna kasvatamisega. Need on kaks asja, millele peab tuginema FC Flora sportlik tulevik ja üldine olemus. Ka fakt, et Joonas Tamm on teinud Norras hea hooaja ja Euroopa Liiga grupifaasi jõudmise kaudu koguni ajalugu, on märkimist väärt. Samuti Rauno Sappineni tubli mäng Hollandis. Tema kohta meile otse antud tagasiside on paremgi veel kui asi kõrvalt vaadates tundub.
Klubi organisatoorset poolt silmas pidades on hästi komplekteeritud ka kontor ja üha paremaks läheb asi noortetreenerite poole peal. Suur tänu kõigile selle hooaja ja aasta eest!
Kuidas edasi? Milliseid muutusi on uueks hooajaks oodata?
Kui pead silmas esindusmeeskonda, siis oleme järgmiseks hooajaks komplekteeritud. Jürgen Lorenz teatas, et lõpetab tippjalgpalli mängimise ja praeguse seisuga peaks välisklubidesse lahkuma kolm mängijat. Kõik see on konkreetselt juhitud ja edasisele arengule suunatud protsess. Mis Lorenzit puudutab, siis soovisime tema jätkamist. Tegemist on sihikindla ja tugeva iseloomuga mängija ja inimesega, aga kahjuks jäime tema klubisse toomisega paar aastat hiljaks ja nüüd ei ole teha midagi muud, kui austada Jürgeni otsust.
Talvine treeningmängude plaan sai lukku nädalaid tagasi ning samuti teame, kuidas esindusmeeskonda tänavu kimbutanud probleeme lahendada. Jürgen Henni peatreenerina jätkamise osas küsimusi ei ole ega ole olnudki, aga soovime anda talle töös senisest tugevema toe ja laiendada esindusmeeskonna treenerite tiimi.
Klubina jätkame kindlasti mõlema eespoolmainitud teemaga. Esiteks kogukonna kasvatamisega, mis peaks andma jätkuva mõju kodumängude publikunumbri kasvule, milles olime tänavu Eesti meistrid. Teiseks noortetöö tähtsustamisega. Samuti soovime parandada mängijate skautimist kasvatajaklubidest.
Kolme mängija järjekordne edasiliikumine on oluline nii klubi pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse, mängijate arengu kui ka järgmistele mängijatele võimaluse andmise seisukohalt.
Ega nendes juttudes midagi uut ei ole – samadele loogikatele tuginedes on FC Flora toiminud aastaid.
Kas selliste põhimõtete järgi tegutsemises ja soovis olla edukas vastuolu ei ole?
Pikas perspektiivis kindlasti mitte. Peame olema kogu aeg sedavõrd hästi komplekteeritud, tegema sedavõrd head noortetööd ja leidma teistest kasvatajaklubidest mängijaid nii täpselt, et kõnealuste põhimõtete mõju tulemustele oleks minimaalne. Tegelikult peaksime jõudma isegi sinnamaale, et sellised muutused teeksid meeskonna tugevamaks. Iga tiim vajab ju hooaegade vahel nii-öelda loomulikku verevahetust. Mõistagi peame hoidma keskkonna sellisena, et FC Florasse tahetakse tulla.
Ring saab täis siis, kui sammu edasi tegevate mängijate asemel tulevad koosseisu lisaks noorematele ka välismaalt naasvad kogenud pallurid. Ka see plaan on meil tegelikult konkreetselt paigas. Hooaega 2019 silmas pidades oleme juba öelnud Enar Jäägerile, et oleme temast peale vigastusest paranemist huvitatud.
Sama lugu on ka treeneritega. Peame toetama nende arengut, andma treeneritele võimaluse ja selle tekkimisel ka toe edasiliikumiseks, et oodata neid targemate ja kogenumatena klubisse tagasi. Ehkki treenerite karjääri planeerimine on palju keerulisem kui sama asi mängijatega.
Nimetasid eelnevalt ka majanduslikku jätkusuutlikkust. Kirjelda natuke lähemalt, mida selle all silmas pead?
Klubi jätkusuutlikkus on Eestis võimalik ainult kõikide tuluallikate hoolika ühendamisega. Klubis peavad liituma noortetöö tulud, omavalitsuse toetused ja riiklikud toetused sponsoritelt saadava raha ja sportliku edu pealt tekkivate tuludega. Jätkusuutlikkuse võtmeks on aga jalgpallurite mängijaõiguste eest saadava stabiilse tulu tekitamine. Oleme sellesse panustanud palju energiat. Kuigi praegu võib tunduda, et läbi mängijate plaanipärase välismaale viimise me vähendame oma konkurentsivõimet, siis tegelikult on vastupidi.
Oluline on ka kõikide tululiikide pidev rahaline kasv. Olen mitu korda seda välja öelnud ja ütlen veel korra, et oleme klubina väga ambitsioonikad. Isegi nii ambitsioonikad, et nende ambitsioonide realiseerimine nõuab pikemat ettevalmistustööd. Ambitsioonikas on ka eelarve maht, millega soovime majandada ja oleme teinud ning teeme edaspidi justnimelt neid asju, mis selle ambitsiooni realiseerimiseks vajalikud.
Suvel ostis Flora Nõmme Kaljust Henrik Pürgi ja Vlasi Sinjavski mängijaõigused. Viimase nelja aasta jooksul on Flora maksnud teistele Eesti klubidele nende mängijate õiguste eest ligi 300 000 eurot. Kas see on paratamatus või põhimõte?
Pigem põhimõte. Teistes klubides läbi löönud ja kindla kvaliteedini jõudnud mängijate õiguste eest tulebki maksta. Eestiski peab tekkima mängijate üleminekuturg. Premium liiga jätkusuutlikkuse jaoks on oluline, et raha liiguks mööda liigat ülevalt allapoole, suurtelt väikesemate suunas. Ja seda eriti oludes, kus mõne aasta jooksul saab Premium liiga täisprofessionaalseks liigaks. Nii hakkab see töötama kogu liigajalgpalli, nii väikesemate kui ka suuremate klubide huvides. Aga mõtleme ka nii, et tahamegi enda ridadesse saada kõiki Eesti parimaid ja perspektiivikamaid ja on normaalne, et see maksab.
Muidugi ei saa ega kavatse me maksta lihtsalt maksmise pärast, see ei oleks klubi enda jaoks jätkusuutlik lähenemine.
Paljusid huvitab kindlasti, mis saab Aleksandr Šapovalovist. Kui palju tahad või saad Sa temast rääkida?
Aleksandr on järgmiseks hooajaks valmistuma hakkava esindusmeeskonna nimekirjas. Samas ei näe me mõistliku ja loogilisena võtta ise sajaprotsendilist vastutust tema arengu eest, seetõttu viime Aleksandri tema 16-aastaseks saamisel pigem Eestist välja. Üldjuhul käitume teisiti, aga peame alati tunnetama, kui mõni muu tee võiks töötada paremini. See on just selline olukord.
Kas duublist on tulevaks hooajaks oodata veel esindusega liitumisi?
Jah, praeguse seisuga liitub duublist esindusega lisaks Šapovalovile veel vähemalt kaks mängijat.
Kui täiendustest veel rääkida – kas peale Michael Lilanderi on oodata veel liitumisi väljastpoolt klubi?
Hetkeseisuga on lepitud kokku veel ühe mängija liitumine Flora treeningutega ja kahe mängija jätkamine selgub eeldatavasti käesoleva nädala jooksul. Samas võivad asjad jalgpallis alati muutuda – pean silmas, et mõni liituja võib veel juurde tulla.
Muide, aasta tagasi umbes samal ajal arutasime Tristan Koskori Florasse toomist, aga ta oli Frank Liivaku järel teiseks valikuks ja kui Frank Floraga liitus, oli teema maas. Ütlen seda mitte kahetsedes, vaid nende jalgpallihuviliste rõõmuks, kellele meeldib selliseid asju kuulda. (naerab)
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta