Jalgpalli MM toimib kõikjal ja alati. Teist selle sarnast pole olemas - jalgpalli MM on kõige mitmekesisem sündmus maailmas. 11 meest või naist on mõlemal poolel aktiivselt kaasatud, uute vahetusreeglitega isegi 17.  Osa võtavad kõik kontinendid. Finalist Argentina kaotas Aasia riigile Saudi Araabiale ning oleks äärepealt läinud lisaajale Austraaliaga. Tänu Marokole sai Aafrika (alternatiivina Araabia) esimest korda MM-i poolfinaali.

Maailm peab jalgpalliturniiril läbirääkimisi, kuidas ühiselt elada. Mäng ise annab erinevat kõneainet. Kas pall oli enne Jaapani võiduväravat Hispaania vastu väljas? Kas suluseisu saab mõõta digitaalselt, nagu tehnoloogia optimistid usuvad? Kas Palestiina lipp on poliitiline ja mida see ütleb? Kas One Love'i kaptenipael oli vajalik? Millise signaali see saadab, kui moslemist sportlased musitavad ja tantsivad võitude järel kogu maailma ees oma emaga? 

Üle kõige kirjutab MM lugusid siiski väljakul. Kõige dramaatilisem matš oli 1978. aasta finaali kordus Argentina ja Hollandi vahel. Lionel Messi luusis vagusi ringi, kuni selle sama geeniuse söödust läksid argentiinlased juhtima. Pärast seda valdas Argentina palli, aga kui Holland jättis viimaseks 20 minutiks Ajaxi kooli kõrvale ja hakkas sirgjooneliselt mängima, võttis mäng ootamatu pöörde.

Argentiinlased said tunda oma kirgliku ja rahvuslikult uhke stiili pahesid. Kartes 2:0 eduseisu mahamängimist, kaotasid nad kontrolli ja flirtisid punaste kaartidega. Kui nad poleks lisaajaks kontrolli taastanud, oleksid nad koju sõitnud. Aga lõpuks võitsid nad penaltiseerias.

Argentina kohtub finaalis Prantsusmaaga. Katar näeb Antoine Griezmanni ülestõusu. Ta võitis 2018. aastal MM-i, seejärel tema klubikarjäär vajus mutta. Hetkel juhib ta taaskord Prantsusmaa rünnakuid oma strateegiliste ja ülimalt täpsete söötudega ning ta tunneb lõbu ja austust oma tiimikaaslaste suhtes, kes väärivad teda pretensioonitult.

Suur osa sellest on 32 peatreeneri hulgast parimal pallivõluril - Didier Deschampsil. Deschampsist võib saada ajaloo esimene treener, kes on kaitsnud MM-i tiitlit. Suuri jalgpalliriike peaksid tüürima suurepärased jalgpallurid - või küpsed isiksused. Selliste talentide ohjamine sobib inimestele nagu Mario Zagallo või Franz Beckenbauer, kes nagu ka Deschamps, tulid maailmameistriks nii mängija kui treenerina. Kylian Mbappe suguse paranormaalse talendi integreerimiseks läheb tarvis nende meeste tarkust.

Meeskonnaspordis loeb "meie". See aga ei välista, et "mina" väljendab end vabalt, väga erinevatel viisidel. Luka Modric on endiselt, 37-aastasena, täiuslik poolkaitsja, sest ta hoiab oma meeskonnas tasakaalu. Wout Weghorst pööras oma lihtsa aga efektiivse stiiliga peaaegu pea peale, seejärel pani ta karistuslöögitrikiga maailma ahhetama. Kogu jalgpall ei ole dogma. Mäng, mis on juurdunud Euroopas, ei ole totalitaarne. Reeglid on kõigi jaoks samas, need reguleerivad koosolemist. Jalgpall on maailma atraktiivseim mäng.

Jalgpalli endaga pole midagi valesti. Aga inimesed, kes seda valitsevad, haldavad ja turustavad, rikuvad selle piiramatut rõõmu. Nad unustavad, et nad on vaid teenusepakkujad ühise hüve nimel.

Gianni Infantinole usaldatakse kõike. Mõned fännid usuvad, et tehnokraadid VAR-i tubades avaldavad mängule kahjulikku mõju, kui nad annavad penalteid või arvutavad millimeetrites, kas pall oli väljas või mitte. Selged eksimused nagu Frank Lampardi meie vastu löödud lugemata jäänud värav, tuleb korrigeerida. Aga AI (tehisintellekt) soovib eksimatut vilepartiid - see ei saa kunagi eksisteerida. Kui vea taga on inimene, nagu ka Wembley väraval, siis see on aktsepteeritavam kui tehnoloogiline aps.

Ükski õige MM ei möödu üllatuseta. Maroko laseb Kataris end oma fännidel kanda. Nende häältest on kuulda, miks jalgpall on inimeste sport. Ja see meeskond on kogu turniiri peale kõige distsiplineeritum, nad kasutavad oma ressursse ideaalselt. Selline teguviis põhineb heal treeneritööl.

Walid Regragui on suurepäraselt oma meeskonna pannud mängima nagu edukad eurooplased. Põhja-Aafrika jalgpall koosneb elementidest nagu Sacchi, Mourinho, Guardiola, 4-3-3, Premier League ja Rondo. Sama asi peab paika ka Tuneesiaga, kes alistas grupifaasi kolmandas mängus Prantsusmaa.

Araabia regioonil on jalgpallikultuur, mida saaks tugevdada MM-iga. Maroko on avaldanud turniiri korraldamissoovi viis korda, aga FIFA on neile korduvalt ei öelnud. FIFA viis turniiri hoopis Katari, kus jalgpall on poliitiline instrument. Raha valitseb maailma. FIFA ja UEFA juhid tõstavad liiga tihti individuaalse kasu ühisest hüvest kõrgemale. Sepp Blatteri FIFA presidendiks valimine aastal 1998 oli selliste asjade verstapost.

Euroopa institutsioonid peavad praegusel ajal olema kaitserežiimis. Eelmisel nädalal selgus, et Katar maksis altkäemaksu kõrgetele Euroopa Parlamendi saadikutele, kes vastutasuks maalisid parema pildi Katari suhtumises võõrtöölistesse. Eneseoptimeerimine pole aga enam päevakorras, vaid enesesäilitamine ja vastupidavus.

Järgmine suur meestejalgpalliturniir ehk EURO 2024 toimub demokraatlikus riigis, Saksamaal. Turniiril peab kaitsma Euroopa põhiväärtusi ehk vabadust, mitmekülgset rahvastikku ja võrdsust. Seda kõike tuleb teha seadusega kooskõlas. Need on jalgpalli väärtused.

Artikli avaldamisele aitasid kaasa Oliver Fritsch ja Zeit Online.