Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak selgitas pressikonverentsil, miks sai Eesti naiste koondise peatreeneriks Aleksandra Ševoldajeva, kes vahetab selles ametis välja Sirje Kapperi ja Anastassia Morkovkina.
"Esimese asjana tahaksin tänada viimasel kolmel aastal naiste koondise peatreeneritena töötanud Sirje Kapperit ja Nastja Morkovkinat. Nende roll oli väga oluline, sest kui nad võtsid A-koondise üle, siis enne seda oli 13-aastane periood, kus alates 2009. aastast olid valdavalt välistreenerid. Vahepeal oli [Indrek] Zelinski suhteliselt lühikest aega. Meie eesmärk on alati jõuda erinevates koondistes Eesti treenerite juurde, et toetada kasvavat treenerite põlvkonda ja luua teatavaid koolkondi," sõnas jalgpalliliidu president alustuseks.
Pohlak jätkas: "Nastja ja Sirje kõige tähtsam ülesanne oli see, et nad taastasid Eesti naiste jalgpalli hegemoonia Balti riikides ja kui ma õigesti mäletan kolme aasta tagust pressikonverentsi, siis Sirje kasutas lauset "me kõik oleme mingit pidi Aleksandra õpilased". Nüüd on maestro ise laua taga. Meil otseselt sellist plaani ei olnud, et ilmtingimata nii peaks minema - just nüüd ja praegu asendada senine duo Aleksandra Ševoldajevaga. Samas jalgpalliliit peab kogu aeg teadma, mis on järgmine käik. Kui Sirje ja Nastja alustasid, siis Aleksandra oli seotud tüdrukute U17 koondise ettevalmistusega EM-finaalturniiriks ja pikajaliselt seotud FC Flora peatreeneri kohustustega.
Erinevad asjaolud langesid selliselt kokku, et praegu tundus meile olevat sobiv hetk pakkuda Aleksandrale seda rolli. Eesmärgid, mida peab ühel või teisel moel alati välja ütlema, on mõistagi säilitada Balti hegemoonia, aga tõusta ka naiste Rahvuste liigas B-tasandile ja kinnistada meid ka seal. Selline tahe või soov oli ka sel aastal, aga see ei õnnestunud."
Lisaks märkis Pohlak, et Ševoldajeva on Floras teinud üheksa aasta jooksul väga head tööd. "Üldjuhul tekib treeneritel mingisugune väsimus või tekivad tagasilöögid pikemate perioodide jooksul. Huvitav on see, et üheksa aasta jooksul on naiskond läinud aasta-aastalt tugevamaks. Üheksandal aastal võideti esmakordselt naiste Balti liiga sisuliselt amatöörmängijatega profinaiskondade vastu. Hooaeg 2024 eristub ülejäänud aastatest, mille vältel on ta treenerina liikunud pidevalt nool ülespoole."
Pohlaku sõnul oli Ševoldajeva jõudmine Eesti naiste koondise juhendajaks asjade loogiline käik. Ta lisas, et Ševoldajeva oli ainus kandidaat ja jalgpalliliidul ei ole eelmistele peatreeneritele etteheiteid. "Ei peagi olema etteheiteid. Tahe on astuda järgmist sammu ja treenerite puhul on sageli niimoodi, et leping lõppeb ja kokku on lepitud mingi periood. Nendel treeneritel oli kaks perioodi. Praegu otsustasime astuda selle sammu.
Kui tegime U17 EM-i projekti ja määrasime Aleksandra selle koondise peatreeneriks, siis oli väga selge tahe, et kui ta mingil hetkel jõuab A-koondise treeneriks, siis oleks võimalikult hea ülevaade sellest, mis peale tuleb. Koondise põlvkonna vahetus on mõned aastad käinud ja läheb see siit edasi.
Kui räägime EM-finaalturniiri vanusest, mis oli 2006-2007 sündinud mängijad, aga sealt natuke ettepoole 2004-2007 on neli aastakäiku, kust tuleb peale väga selge täiesti uus põlvkond. Naiste jalgpallis ei ole neljast aastast kui põlvkonnast rääkida liiga pikk periood. Nad on praegu 17- kuni 20-aastased neiud. Ma julgeksin öelda, et Eesti naiste koondise lähitulevik saab toetuma sellele põlvkonnale. Sellist valikut ei ole varem naiste jalgpallis kunagi olnud. Selles põlvkonnas on rohkem kui varasemalt potentsiaali mängida välisklubides ja saada professionaalideks."
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta