Aivar Pohlaku sõnul on võimalik, et kui Kiviõli Irbis lõpetab Esiliiga hooaja parima iseseisva klubina, võib Premium liiga koosseis jääda uueks hooajaks samaks.

• Sul on küsimus, mida tahaksid Aivar Pohlakult küsida? Midagi, mis on sind alati huvitanud, kuid pole olnud kohta, kus küsida? Või hoopis midagi aktuaalset? Saada oma küsimus raul@soccernet.ee ning võid saada oma vastuse!

Konstantin Vassiljev väitis hiljutises intervjuus, et Eesti liiga tase on nõrgem kui 10 või 15 aastat tagasi. Mida sellisest väitest arvate? (küsimus lugejalt Mart J)
Arvan, et Vassiljevil lihtsalt puudub otsene side Eesti liigaga ja ta ei taju täpselt olukorda. Eesti Premium liiga on kindlasti nii ühtlasem kui ka tugevam, kui kunagi varem. Paraku liiguvad edasi ka enamik teisi liigasid, mistõttu ei ole liigataseme tõus automaatselt euroedu toonud, kuigi esimesed märgid sellest on pigem nähtavad.

Liiga taseme tõusu väidet ei tohiks olla kuigi keeruline tõestada. Mõelge kasvõi sellele, kui paljud koondislased naasid käimasolevaks hooajaks kodumaale ja kui paljud neist siin üldisest mängutasemest selgelt eristuvad. Samuti tasuks hinnata, kas koduliiga mängijate kaasamine koondisesse on viimase tasemele mõjunud pigem hästi või halvasti. Kolmanda argumendina kasutan Eesti ja Soome klubide hooajaeelseid sõprusmänge, kus Sillamäe Kalev mängis viiki HJK ja Mariehamni IFK-ga, FC Flora ja Nõmme Kalju võitsid FC Lahtit ja FC Levadia viigistas nii Seinäjoen JK-ga kui Helsingi IFK-ga. Ainsa kaotuse sai FC Flora Rovaniemen Palloseuralt, aga seda koondise mängupausi ajal rohkesti duubelmeeskonna mängijaid kasutades.

Rahvusvaheline profijalgpallureid ühendav organisatsioon FIFPro nõuab Euroopa Komisjonilt jalgpalli üleminekuturu täielikku ümberkorraldamist - muuhulgas tahetakse kaotada näiteks üleminekutasud. Kuidas nendele nõudmistele Eesti vaatevinklist vaadata? (küsimus lugejalt Mart J)
Asja taustast nii palju, et seoses Euroopa klubide võistluse kolmanda tasandi loomisega kõne all olnud UEFA strateegilisel kohtumisel Maltal arutati ühe teemana ka tollele samale mängijate assotsiatsioonile koha andmist UEFA Täitevkomitees ja oskan kõnealust avaldust näha kui survet Täitevkomitee koha saamisele. Analoogselt lahenes ju ka aastaid tagasi üleval olnud n.ö. G14 küsimus - Euroopa klubisid ühendava ECA esindaja või isegi esindajate jõudmine UEFA Täitevkomiteesse on tänaseks sisuliselt otsustatud.

Maailm toimib tänapäeval paljuski kahjuks väga primitiivselt ja võideldakse kitsaste huvide, mitte üldise ülesande eest.

Nii nagu omaaegne Bosmani juhtum, vähendaks ka üleminekuturu kaotamine globaalse jalgpallisüsteemi solidaarsusprintsiibil toimimist või koguni hävitakse selle täiesti ja kõik muutuks veelgi enam lühikestest tähendustest sõltuvamaks ja rahakesksemaks, mis ei ole hea ei Eesti ega ühelegi muule jalgpallile. Samuti väheneks sportlik konkurents.

Eesti jalgpallurite ühendus FIFPro liikmete sekka ei kuulu. Kas Eestis on kunagi jalgpallurite ühingu või millegi taolise loomist kaalutud või isegi tehtud? Kui ei, siis miks? Kas Eesti jalgpall võiks millalgi selle tasemeni jõuda? Näiteks Soomes on vastav ühendus olemas juba üle 20 aasta. (küsimus lugejalt Mart J)
Vastav organisatsioon on Eestis 2015. aastal loodud ja meie oludes saab ta võtta üle seni EJL-i pädevuses olnud mängijaid kaitsvate mehhanismide korraldamise. Meie õblukesel profijalgpallurite turul nimetatud organisatsiooni tegevuse jaoks suurt põldu loomulikult ei ole.
Lisaks näeme Eesti jalgpalli arengut pigem klubide ja mängijate koostöös, kus esimesed mängivad võtmerolli teiste arengu ja karjääri planeerimisel. FC Flora näiteks tegutseb juba mitmendat aastat nii ja meil on Karol Metsa näol ka esimene positiivne näide olemas.

Kui Kiviõli Irbis peaks Esiliiga iseseisvate klubide arvestuses võitma, kas oleks reaalne, et nad saaksid uueks hooajaks ka Premium liiga litsentsi? Kui Irbis tagaks pääsu Premium liigasse, aga litsentsinõudeid ei täidaks, siis kes täidaks vabaksjäänud koha kõrgliigas?
Fakt on, et EJL-i litsentsikomisjon vaatab kõiki Irbisega seotud asjaolusid järgmisel hooajal väga tähelepanelikult. Ilmselt on ka jalgpallisõbrad saanud aru, et hooajal 2015 kulus meil Irbise hooaja lõpuni "elus hoidmisele" rohkesti energiat, mille üheks osaks oli läbirääkimiste pidamine klubi ja nende peatoetaja vahel, kus lisaks muule eksisteerib pehmelt väljenduses ka teatav usalduskriis. Ütlen kohe ära, et Premium liigas me sellisel olukorral tekkida lasta ei saa. Samas olen varem öelnud, et esimest korda näeme survet ja tahet altpoolt, liitumaks Esiliiga B-ga, mis tähendab, et organisatsiooniliselt probleemsematel klubidel ei pruugi järgmiseks hooajaks Esiliiga või Esiliiga B litsentsi saamine enam kuigi lihtsalt minna. Kordan üle, et kõik see on normaalne ja loomulik areng ja tahame alati anda klubidele võimaluse kasvada koos jalgpalliga. Samas eksisteerib selge piir, millest üle me ei lähe. Irbise, Puuma ja Ararati mängudele mitteilmumise fakt asub kindlasti teisel pool seda piiri.

Juhul, kui keegi Premium liigasse sportlike kriteeriumide järgi kvalifitseerunud klubidest ei saa liigalitsentsi, siis saab õiguse litsentsi taotlemiseks meistrivõistluste üldises paremusjärjestuses kõige kõrgemalt paiknev, kuid sportlike kriteeriumide järgi Premium liiga kohta mitteomav klubi. Lihtsas keeles tähendab see, et kui Premium liiga klubi kaotas üleminekumängud, läheb sellisel juhul koht temale; kui ei kaotanud, siis liigas viimaseks jäänud klubile.