Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak käis külas Õhtulehe taskuhäälingus "Kolmas poolaeg" ja rääkis, et kuigi avalikkuse silmis võib ta olla isikukultuslik persoon, siis ise ta end sellisena ei taju.

Saadet vedanud Kaarel Täll tõi välja, et kõlab müstilisena, kuidas Pohlakut alati üksmeelsena presidendiks valitakse. "Need on läbi käidud asjad. Seal ei ole midagi sellist, mis oleks kuskilt otsast üllatus. Kujutad sa ette, et UEFA-s valitakse president enamasti tagasi aplausiga, isegi ei hääletata? Küsimus ei ole vormis, vaid sisus. Kui liikmed usaldavad ja tunnevad, et nad on dialoogis ja kogukonna osa - nendega arvestatakse ja suheldakse -, siis on selline tagajärg paratamatu."

Ma ise küll ei taha nii mõelda, aga saab mõelda ka nii, et järelikult on see signaal, et asjad on hästi. Praegu üritatakse viia koondiste kehvade tulemuste teema üle jalgpalliliidu presidendi personaalküsimuseks. Jalgpalli sees ei ole sellist kõlapinda praktiliselt üldse, pigem on asjad hästi. Ei ole nii, et ma Saaremaa tagaotsas magan hommikust õhtuni ja laon pasjanssi. Ma ei räägi isegi telefonikõnedest, vaid ainuüksi koosolekute tundide hulk on sel nädalal üle 40. Ülejäänud aeg kuulub telefonikõnedele," loetles Pohlak, kes lisas, et jätkuvalt valmistab ta jalgpalliliitu ette ka ajastuks, mil tema enam president ei ole.

"Väga selgelt ei valmista ma jalgpalliliitu ette nii, et see oleks pärast minu nägu, vaid selleks, et see saaks pärast toimida uuena ja teistsugusena. Kujutage ette, et ma täna olen, aga homme ei ole ja minu asemel on keegi teine. Klubid ei lase neid protsesse enam muuta. Meie visioon, millega me tuleme algusest peale, on ehitada üles jätkusuutlik jalgpallisüsteem, mis põhineb tugevatel klubidel. See on ülisuur ambitsioon. Selleks, et üldse seda asja reaalselt ellu viia, kulus väga palju aega. Kui mind homme ei oleks, siis käivitatud mehhanisme muuta pole võimalik. Siis tuleb kõik ära lammutada. Nabanöör on jalgpalliliit ja see ei saagi teistmoodi olla. Meie ühiskonnas puuduvad klubide toimimiseks naturaalsed mehhanismid."

Ta jätkas: "Kui mind kahtlustada selles, et tahan säilitada enda mõju igaveseks, siis tähendab see, et mul peaks olema isikukultuslik mõõde. Kas mina ise loon seda? Ma olen dialoogide inimene, kes on väga huvitatud kuulamisest. Isegi fännid, kel on alguses väga väline pilt, siis tulevad kohtumisele ja ütlevad pärast, et "ohhoo, sa kuulad ju päris hästi!" Mina ei tunne ennast kuskilt kultusliku persoonina. Mina olen selline inimene, et kui toas on sitajunn maas, siis võtan ja viskan selle aknast välja, mitte ei lase teistel seda ära koristada."

Kui teemaks tulid Eesti Jalgpalli Liidu liikmesklubid, mille seas on mitu Flora või Kuressaarega seotud klubi, kes kõik saavad Pohlaku poolt hääletada, oli tal vastus olemas: "Ma olengi ülimalt aktiivne. Neid klubisid, millega ma seotud olen, oli 10-20 aastat tagasi oluliselt rohkem. Ühelt poolt see ongi selle aktiivsuse tagajärg. Mis konkreetselt Florasid puudutab, siis minu arust litsentseeritakse viis erinevat Flora organisatsiooni. Tippklubid enamasti koosnevadki kahest osast - klubi ja kool. Mis ma siis pean tegema, kui üks inimene on nii aktiivne olnud? Need on väga lihtsad vastused."

Saatejuhi küsimusele, kas Pohlak kõrvaltvaatajana tunnetaks kokkumängu hõngu, vastas ta: "Jah, kahtlemata peab paika, nii on."

Lisaks mainis EJL-i president ära, et jätkuvalt on ta FC Floraga seotud vaid Sport & Net Grupp OÜ kaudu, kust ta ka palka saab. "Minu töö on mängijatega arenguvestluste pidamine. Me seome jalgpalluri karjääri ära tema persooniga ja läbi selle otsime kitsamaid kohti, mida laiemaks teha. Taustal kasutame ka päris profipsühholoogi teenuseid. Palgamaksja on Florale kuuluv ettevõte. See on ainus töö, mis mulle seoses Floraga alles on jäänud. Eile helistas üks koondislane ja meil oli õhtul üks poolteisetunnine improviseeritud vestlus. Viis, kuidas ta tänas, oli päris hea ja soe tunne," ütles Pohlak.

Pohlak tunnetab, et seal on teatavad huvide konfliktid, aga need ei tähenda tema sõnul otseselt midagi. "Tegelikult on huvide konfliktid igal pool. Lõpuks ei sõltu mitte miski sellest, kuidas neid ära peita õnnestub, vaid sellest, kuidas inimene selles olukorras käitub. Minu jaoks on absoluutselt põhimõtteline, et ma ei tohi kunagi enda positsiooni isiklikuks hüvanguks ära kasutada. Ma peaksin ennast viimaseks idioodiks, kui ma nii käituksin. Ma ütlen ka mängijatele, et minu huvi on see, et teil oleks võimalikult keeruline. Tugi peab olema, aga sa pead elu keerdkäikudes karastuma, ise endale positsiooni kätte võitma ja selle väljakul realiseerima."

"Mängijad on seda ju elus väga tihti kogenud, et ma olen natuurilt inimene, kes konflikti ei karda. Nemad näevad selgelt, et sellel pole mitte mingisuguseid tagajärgi mitte kuskil. Ma ütlen Kuno Tehvale (Kuno Tehva on Nõmme Kalju president - toim) kogu aeg näkku, mida ma temast kui inimesest arvan. Samal ajal on Nõmme Kaljut klubina täpselt samamoodi toetatud võrdsetel alustel kõigi teistega. Kuna ühtpidi on Flora mulle nii lähedal, siis pean seda teistpidi endast kaugemal hoidma. Ma pean neis olukordades hästi toime tulema ja ma arvan, et ma tulen," oli Pohlak enesekindel.

Pohlak kinnitas, et tema veel ei tea, kes on Eesti koondise järgmine peatreener. "Alati valmistatakse juhatusele ette ka see alternatiiv, et jätkatakse ka senise peatreeneriga. See on elementaarne. Alati on mingisugused plussid kuskil. Ja siis taustal kirjeldatakse ära ettevalmistavad variandid ja võimalused. Turul on alati teatav kogus vabu treenereid, kellega sa saad arvestada. Nende hulgast saab selekteerida välja veel mõned atraktiivsed kandidaadid. Umbes selline see protsess välja näeb. Mina võin arvata, kes on järgmine peatreener, aga ma ei tea. Mina näiteks praegu selles protsessis, kus valmistatakse juhatusele ette presentatsioon, ei osale. Oleks rumal, kui ma osaleks."

Ta andis Karel Voolaidi [senisele] ametiajale ka oma hinnangu: "Plusside poolele saab panna selle, et käib absoluutne ja ilmselge põlvkondade vahetus. Teatavate persoonide, kelleta me täna Eesti koondist ette ei kujuta, selle kinnistamine. Ma nimetan nelja nime: [Karl Jakob] Heina teab igaüks, [Vladislav] Kreida, [Rauno] Sappinen ja [Märten] Kuusk. Igas liinis on uus liider ja see on hindamatu väärtus. Kareli enda ja ka minu seisukoht on, et koondis pigem ei mänginud oma taset välja. Mingitpidi on tagantjärele hoiak selline, et kas meil ikka oli reaalne panna eesmärgiks grupi võit. Jõudsime täna järeldusele, et kui selle tõenäosusprotsent oli 10, siis oleksime pidanud ikka selle eesmärgiks võtma."