Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul ei anna Premium liiga esimese kaheksa vooru publikunumbrite langus otsest põhjust muretsemiseks, kuid vutiliit jälgib olukorda sellegipoolest tähelepanelikult.
- Sul on küsimus, mida tahaksid Aivar Pohlakult küsida? Midagi, mis on sind alati huvitanud, kuid pole olnud kohta, kus küsida? Või hoopis midagi aktuaalset? Saada oma küsimus raul@soccernet.ee ning võid saada oma vastuse!
Miks on Premium liiga publikunumbrid sel aastal eelmise hooajaga võrreldes küllaltki järsult langenud? Eelmisel aastal oli kaheksa esimese vooru keskmine ühe mängu publikuarv 313, tänavu 219. Kas on põhjust muretsemiseks?
Nagu enne hooaja algust korduvalt sai öeldud, ei olnud staadionikülastaja jaoks hea kalendri koostamine 2016. aastaks võimalik. See on ka hooaja alguse keskmise publikunumbri languse peamine põhjus. Kaks nädalasisest vooru oli tänavu peetud kiiremini, kui mullu esimese selliseni jõuti. Paraku ei jätnud EM-finaalturniir ja ka oluline uuendus, et meie tippklubid saaksid oma eurosarja kvalifikatsioonimängude paari vahele jääva nädalalõpu liigamängudest priiks, muid valikuid.
Samas näitavad ülekantavate mängude vaatajanumbrid jätkuvat kasvutendentsi ja eeldame, et ka staadionikülastajate hulk hakkab tõusma. 8. voor õigupoolest seda juba tegigi.
Põhjust muretsemiseks ei ole, aga jälgime sellegipoolest toimuvat hoolega. Klubide kogukonnatöö on alles noor ja kui aus olla, siis ega kõik sellega sajaprotsendilise pühendumusega kaasa tulnud ei olegi. Samas oleme kogukonnateemasid käsitlenud kõigi kolme tippliiga klubidega töötamisel ja enne hooaega sõnastatud täiendav tähelepanu Esiliigale on seal ka oma tulemuse andnud.
Kas mängud viidi murule õigel ajal või oleks tagantjärele tarkusena pidanud mõne vooru veel kunstmurul pidama?
Muruväljakutele oleme igal aastal läinud esimesel võimalusel. Muutunud on vaid suhtumine. Kui kuni viimase ajani tahtsid kõik võimalikult kiiresti ükskõik millisele murule, siis nüüd on kunstmurude kvaliteet oluliselt paranenud, nendega ollakse harjunud ja kriitika alla on langenud hoopis kevadised muruväljakud. Samas ei ole meil täna selliseid kunstmurustaadione, mis pakuksid pealtvaatajatele normaalseid kaasaelamistingimusi ja seetõttu on endiselt prioriteediks võimalikult kiire päris staadionidele kolimine.
Klubidel, kelle muru- ja kunstmurustaadion pakuvad pealtvaatajatele võrdväärseid tingimusi, on endiselt võimalus mängida 1. ja 4. ring kunstmurul ning 2. ja 3. murul. Tõenäoliselt saab selline olema ka meie liigajalgpalli tulevik, aga see eeldab kunstmuruväljakute ümberehitamist staadionideks. Loodame, et märtsiks 2017 on meil esimene selline Sportland Arena näol olemas.
On selge, et meie kliimas jääme pendeldama kunstmuru ja muru vahel ja isegi kui klimaatiliselt võiksime kaaluda täielikku üleminekut kunstmurudele, ei ole see mõistlik, sest rahvusvahelistes mängudes satume ikkagi pigem murule ja mängijad peavad olema harjunud mõlemaga. Samas on küllap õigus ka neil, kes ütlevad, et muruprobleemidest kõneldakse siis, kui mängust endast rääkida ei osata ja et ükskõik millisel väljakul mäng ka ei toimu, on võimalused mõlema jaoks võrdsed ja võidab see, kes suudab paremini ülesandele keskenduda ja oludega kohaneda.
Meie kliima ei võimalda pikka muruhooaega, aga oleme teinud ja teeme endast kõik oleneva, et mängud toimuksid võimalikult heades tingimustes. Teame, et meie jalgpallihuviline on harjunud rahvusvahelise telepildi kaudu nägema igal aastaajal kena rohelist muruväljakut ja see seab ka lati meie jaoks väga kõrgele.
Mida tänavune Premium liiga meile seni näidanud on?
Eelkõige sportliku taseme ühtlustumise jätkumist ja seda mitte tippklubide kehvemaks muutumise, vaid tavapäraste keskmike ja tagumise otsa klubide mängutaseme tõusmise kaudu. Kõikide meeskondade füüsis on teinud sammu edasi ja arenenud on mängu sisu. Võib julgelt öelda, et igal Premium liiga klubil on selgelt kirjeldatav ja märkimisväärsel tasemel treenerikäekiri ja viis, kuidas soovitakse liikuda edasi ja saada edukaks.
Märkimisväärne on ka fakt, et kaheksa klubi mõlgutasid hooaja eel ühel või teisel moel euromõtteid.
Paranenud on klubide organisatoorne tase ja kuigi see täna päriselt jalgpalliliitu ei rahulda, on just nii-öelda väiksemad Premium liiga klubid teinud selles vallas selge sammu edasi. Näiteks kui võrrelda tänast Paide Linnameeskonda, Tartu Tammekat või Pärnu Linnameeskonda viie aasta tagusega, siis on areng olnud suur ja võrrelda pole õigupoolest millegagi.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta