Aivar Pohlaku sõnul reageerib EJL Eesti U-21 koondise madalseisule muudatustega - A-koondis ja U-21 koondis viiakse üksteisele metoodiliselt lähemale.

• Sul on küsimus, mida tahaksid Aivar Pohlakult küsida? Midagi, mis on sind alati huvitanud, kuid pole olnud kohta, kus küsida? Või hoopis midagi aktuaalset? Saada oma küsimus raul@soccernet.ee ning võid saada oma vastuse!

Laupäeval sai selgeks, et Eesti meister on sel hooajal FC Flora. Mis on florakate edu põhjuseks? Miks ei suutnud Levadia ja Kalju, kel on justkui nimede poolest tugevamad meeskonnad, tänavu florakatele tabelis vastu saada?
Liigitaksin põhjuseid ajas ja hetkes ehk siis pikemas ja lühemas perspektiivis mõjuvateks.

Ajas toiminud peapõhjus oli mõistagi Floras ette võetud strateegiamuutus, kui otsustasime hakata arendama mängijaid ja mängu ja seadsime selle kõrgemale jalgpallurite motiveerimisest ja neist maksimumi väljapigistamisest. Kusjuures see otsus sai tehtud 2009. aasta suvel ja kuigi otsusele järgnesid tiitlid hooaegadel 2010 ja 2011, ei toiminud asi päris nii, nagu olime kirjeldanud ja oleksime soovinud ja aastal 2013 pidime minema teisele ringile ja astuma veel pikema sammu tagasi. Otsuse põhjuseks oli klubi ambitsioonikus, soov areneda Euroopa keskmikklubi tasemele ja veendumus, et see on võimalik ainult nii - omades kindlat klubifilosoofiat ja toetudes selles keskkonnas kasvanud mängijate arendamisele.

Hetkes toiminud põhjustena mainiksin peakonkurentide ebaõnnestunud hooaega ja Flora tegevusi hooaja käigus, millele ka Norbert Hurt on viidanud.

Küllap mõjus Flora kasuks kaudselt ka fakt, et eespool kirjeldatud asjaolud langesid kokku loomuliku põlvkondade vahetusega Eesti jalgpallis.

Norbert Hurt viis sel hooajal FC Flora üle mitme aasta Eesti meistriks, sealjuures ei ole florakad ilmselt paberil sugugi kõige tugevam meeskond. Kas võib juba praegu väita, et Hurda näol on tegemist ka ühe Magnus Pehrssoni tõenäolise mantlipärijaga? Millised on tema tugevused ja nõrkused, kui võtta neid klubitreeneri ja koondisetreeneri seisukohalt?
Norbert Hurdast kui koondise treenerist on täna vara rääkida.

Viimasel aastal oleme kõnelenud palju mängijate karjääri planeerimisest ja täpselt samamoodi peame planeerima treeneri karjääri, et see kulgeks optimaalselt, ilma liiga järskude hüpeteta üles, mis looduse loogika järele toovad kaasa ka kukkumisi, millest tõusmine ei pruugi olla võimalik. Euroopa jalgpalli tase on sedavõrd kõrge ja siin toimiv konkurents meeletu, mis tähendab, et tõeliseks läbilöömiseks vajab treener nüanssideni paikapandud metoodikat, suurt autoriteeti ja palju kogemusi. Kusjuures koondise treenerile ei ole võimalik anda aega, tema käsutuses on alati riigi ja rahva parimad ja ta peab nendega tegema maksimaalse tulemuse. Ja koondise juures on mingitel hetkedel autoriteet metoodikast olulisem.

Ka praegune FC Flora edulugu kinnitab, et aja andmine ei ole lihtne isegi Eestis ja klubitreeneri tasandil ja sellele tuli kulutada päris palju energiat, aga kohe päris kindlasti on just klubikeskkond see, kus treener saab edasi liikuda ja kus teda on võimalik selles toetada. Norbertit kui klubitreenerit ja Norbertit kui koondisetreenerit ma täna võrrelda ei taha ja ei oskagi ja see on loomulik, sest ta astub ikkagi samme alles esimese verstaposti juures ja ees on veel palju kohti, kus tuleb valida õige siht ja suund.

Samuti olen täna seisukohal, et Norbertist eelmine ja Tarmo Rüütlist järgmine treenerite põlvkond vajab samuti oma võimalust. Kuidas ja mil moel, seda peab näitama aeg.

Lisaks on Eesti jalgpalli jaoks ülioluline, et teised klubid leiaksid oma tee, sest ainult nii suudame kasvatada mängijaid, kellele saab tulevikus toetuma meie rahvuskoondise edu ja siin peavad FC Flora ja Norbert toimima motiveerijatena, sest tiitlit tahavad ju kõik.

Eesti kõige vanem noortekoondis, Martin Reimi juhendatav U-21 koondis on valiksarja mänginud ülimalt kehvasti, olles viie mängu järel kogunud vaid ühe punkti ning sedagi 0:0 koduviigist San Marinoga. Ka ülejäänud mängudes on Sinisärkidel värav löömata. Milles on põhjused?
Alustuseks märgin ära, et meie U-21 koondis mängib paljuski ühe tsükli võrra nooremas koosseisus, aga see oleks liiga lihtne vabandus, sest eespool kõneldud FC Flora tegi just nende mängijatega tulemuse.

Umbes kaks nädalat tagasi istusime kolmekesi Martin Reimi ja Janno Kivisillaga ja arutasime olukorda U-21 koondises. Kohtumisele olid eelnenud arutelud samal teemal liidu kontoris. Konkreetsete murekohtadena kirjeldasime ära kasvava metoodilise lõhe A- ja U-21 koondise vahel ja U-21 koondise põhituumiku moodustavate FC Flora mängijate (0:5 kaotusmängus Rootsi vastu 7 meest algkoosseisus) teistsuguse mängukäsitluse, kusjuures tahan rõhutada, et otsisime probleemi, mitte süüdlaseid.

Loomulikult kaasnesid aruteludega ka otsused - Martin Reim kaastakse A-koondise tegemistesse eesmärgiga viia U-21 koondis A-koondisega sarnase lähenemise ja metoodika alla ja U-21 koondise treenerite tiimi täiendatakse FC Flora abitreener Jürgen Henniga.