Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlak vastas Soccernet.ee palvel erinevatele A. Le Coq Arena väljaehitamisega seotud küsimustele. Heida pilk peale!

Teisipäeva hommikul tuli uudis, et valitsus eraldas 5 miljonit eurot A. Le Coq Arena väljaehitamiseks, millega peaks kaasnema ka 2018. aastal UEFA Superkarika võõrustamine. Kas ja kui palju toetab projekti oma eelarvest ka EJL? Kas investoreid on veel?
Valitsuse otsuse olulisem tähendus on õla alla panemine rahvusstaadioni lõplikule valmimisele ja võimalik mäng Superkarikale ja selle kaudu jalgpalliline vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine asja jaoks atraktiivne lisaboonus. Rõhutada tasub ka, et tegemist on projektijärgse valmidusega ehk siis me mitte ei laienda staadioni 15 000 istekohani, vaid ehitame ta valmis sellisena, nagu projekteeriti. On elementaarne, et kogu maailmas finantseerib rahvusstaadioni ehitust riik või omavalitsus.

Valitsusele esitatud eelarve hõlmab puuduva tribüünikorruse ehitamist, kogu hoone katmist vett mitteläbilaskva isolatsioonikihiga, põhjatribüüni katust, statsionaarset pealtvaatajate esimest korrust põhja- ja lõunatribüünile, lõunatribüüni esise fassaadhoone väljaehitamist, kuhu tulevad staadioni teenindavad ruumid. Samuti on eelarves ette nähtud vahendid olemasoleva hoone kapitaalremondiks.

Teisi investoreid ei ole, küll aga on paratamatu, et EJL peab ka omavahenditest töödesse investeerima, sest suuremate ettevõtmiste korral tuleb alati ette üht kui teist, millega ei osanud arvestada, aga mis tuleb ära teha. Nende mahtu esialgu prognoosida ei oska. Tooksin siinkohal eraldi välja ka peatselt algava Sportland Arena ümberehitamise 4500 pealtvaatajakohaga kunstmurustaadioniks, sest see pluss esindusstaadioni lõplik väljaehitamine tagavad meie ja Eesti jalgpalli jaoks tänases ja ka tulevases Euroopa jalgpalli võistlussüsteemis kõigi vajalike mängude läbiviimise. Pean silmas ka loodavat UEFA klubijalgpalli kolmandat tasandit, kus vähemalt üks Eesti klubi peaks saama võimaluse mängida kuni jõuludeni. Teeme alati kõik, mis võimalik, et ka detsembrikuised mängud toimuksid peaareenil, aga eriti jõulise küttesüsteemiga Sportland Arena annab võimaluse mängida äärmuslike ilmaolude korral seal. Sellest muuseas ka mahutavus - 4500 kohta annab võimaluse mängida Sportlandil kõikvõimalikke meile vajalikke võistlusi.

Ütlen ausalt, et mul on nende arengute üle hea meel, sest oleme suutnud olemasolevaid vahendeid hästi kasutada. Tõsi, see pole olnud lihtne.

A. Le Coq Arena mahutavus plaanitakse viia 15 000 inimeseni. Kuhu luuakse täiendavad istekohad - kas tribüünide paigutus tehakse täiesti ümber või luuakse staadionile veel lihtsalt kolmas tribüünitasand?
Midagi muuta pole vaja, sest arendame vaid staadioni algse projekti kohaselt edasi ja puuduv tribüünikorrus tuleb praeguse kõrgeima ja katuse vahele teise tribüünitasandi jätkuna. Samuti ehitatakse mõlemasse väljaku otsa statsionaarne esimene korrus. Seal kasutame praegu ajutisi tribüüne.

Eesti Päevalehe loos oli kirjas, et lisaks tribüünide suurendamisele on kavas ka võistlusi teenindavate ruumide rajamine. Mida see endast täpsemalt kujutab - kas staadioni otsatribüünide juures olevad asfaltpinnad jäävad tulevikus staadioni ruumide alla? Millised uued ruumid on kavas staadionile lisada?
Staadionit teenindavate ruumide teema puudutab väljaspool staadionit asuvat lõunatribüüni esist, kus praegu näha poolkaare kujuline fassaadhoone vundament. Muud asfaldiga kaetud alad jäävad nii, nagu nad on.

Fassaadhoone kaudu tekib uus sisenemissüsteem garderoobide blokki, samuti treeningmasinatega sisustatud treening- ja soojendusruum. Hoonesse on planeeritud ka kogu Eesti jalgpalli teenindava jalgpalli meditsiinikeskuse väljaehitamine, aga võimalik ka, et tõstame ta ümber põhjatribüüni alla ja toome fassaadhoonesse kõik meediaga seotud ruumid, et ajakirjanikel poleks vaja ümber staadioni joosta. Samuti muutub fassaadhoone ehitamisega teise korruse garderoobide paigutus. Juurde tekib ka kontoriruume.

Kas kavas on ka praeguse rohelise FC Flora värvides rohevalgete istmete muutmine rahvusstaadionile vastavalt rahvusvärvidesse?
Tõenäoline on, et uued toolid soetame valged või sinised ja valged, ent ca 9000 rohelise tooli väljavahetamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Küll aga kaotame ümberehituse käigus tribüünidelt tähekombinatsiooni FCF, mis pärit ajast, mil staadion kuulus klubile. Kas kirjutame midagi muud või tekitame lihtsalt kirju toolimustri, ei oska täna veel öelda.

Millal täpsemalt arendus valmima peaks? Varem on räägitud ka plaanist 2018. aasta MM-i eelseid treeningmänge Eestis pidada - kas selleks ajaks saab neid pidada juba uuel A. Le Coq Arenal? Kas ehitustööd sunnivad mingiks ajaks ka FC Flora või isegi Eesti koondise kodumängud mujale?
Ajaline graafik sõltub kõigepealt sellest, millisesse ajalõiku riik raha paigutab. Kui saame ehitusega alustada järgmisel kevadel, peaks asi aasta lõpuks valmis olema. Maksimalistina soovin, et kõik saaks valmis MM-valiktsükliks, mis algab septembris 2016, aga see ei pruugi olla võimalik.

Loodan, et ehitustegevust saab ühitada mängude läbiviimisega - tuletan meelde, et A-koondise valikmängude jaoks ei ole meil nõuetele vastavat alternatiivi ja sama olukord tekib siis, kui klubid eurosarjades vähegi edenevad.

2018. aasta maailmameistrivõistluste eelne aeg on kahtlemata põnev väljakutse. Oleme küll võimelised valmistama nii TNTK kui A. Le Coq Arena võistluseelseks laagripaigaks, aga pelgan, et linnakäras seda ükski koondis ette võtma ei hakka. Mingi võimalus võib tekkida läbi koondiste soovimatuse varakult Venemaale sõita ja Baltimaadest saavad Lillekülas olema kindlasti parimad tingimused.

Suurem võimalus meie jaoks on aga viimaseks turniirieelseks peatus- ja mängupaigaks olemiseks - läbi selle on eesmärgiks võõrustada ühte või kahte atraktiivset vastast. Mõnevõrra sõltume siin ka loosist, et millised koondised Sankt-Peterburgi alagrupimänge mängima satuvad.