Tänavu talvel end välismaal proovile panna otsustanud Eesti koondise keskkaitsja Eva-Maria Niit on poole aastaga kogenud Poola kõrgliigaklubis Konini Medykis kõike, mis kaasneb liigast väljakukkumise äärel olekuga. Aga nagu ta ise ütleb: pinge on miski, millega sportlane peabki toime tulema.

Niit liitus eelmisel kümnendil neli korda Poola meistriks kroonitud Medykiga jaanuaris. Klubi oli siis tabelis tosina naiskonna konkurentsis eelviimasel real ja lootis kerkima hakata, kuid nii pole läinud. Hooaja lõpuni jääb üksainus voor ja ehkki viimaseks vajunud Medyki püsimajäämislootus on veel elus, pole nende saatus enam nende enda kätes.

Pärast Poola kolimist rääkis Niit Soccernet.ee-le, et uutmoodi treeningutega harjumine võtab aega. Nüüdseks on ta uute nõudmistega kohanenud. Ja isegi poola keel ei ole enam kaugeltki hull!

"Alguses lükkasin pulsi ja koormused täiesti lakke. Aga ma tulin siis ka puhkuse pealt. Nüüd olen tempo, intensiivsuse ja mängukiirusega harjunud. Pluss meil on olnud mõned koondiseaknad ka ja iga aknaga on hea oma füüsilist tugevust veel ülespoole seada," ütleb Niit, vesteldes Soccernet.ee-ga enne Eesti koondise kodust EM-valikmängu Albaania vastu, mis peetakse reedel.

"Üks asi on füüsiline pingutus - kuidas hoida füüsilise intensiivsuse pealt kvaliteeti ja mängukiirust. Kui sul mängijad kõrval jooksevad ... mitte just kaks korda kiiremini, aga tempo on kiirem, siis sinu otsused ja sinu palliga tegevused, kõik sellised asjad peavad ka sellega vastavuses käima. See oli asi, milles tuli väga palju mul endal individuaalselt juurde panna," rõhutab ta.

Ja see kurikuulus poola keel? "On suus!" naerab Niit ja täpsustab siis kohe, "okei, mitte päris, aga just sain komplimendi, et kuule, Eva, päris hästi juba räägid! Platsil kasutan. Ja endal on huvi, et tahaks õppida ja proovida. Üleüldse eluga harjumine ... ma olen pigem inimene, kellel on lihtne kohaneda. Saan üksi hakkama, ei ole probleemi. Ja väga lihtne oli suhteid luua, võistkond võttis mind hästi vastu. Kultuuri mõttes on Poola ju ka Eestiga suhteliselt sarnane. Mul ei olnud päris sellist teadmatust, et ma läheksin kuskile, kus kõik on täielikult uus. Keskkond, kuhu minna, oli mugav."

Võitlus ellujäämise nimel pole kerge

On ta niisiis saanud Poolast selle, mida ta sealt otsima läks? "Alati jääb see, et natuke tahaks veel midagi. Tahaks piire kombata. Kuna võistkond on praegu tabeli põhjas, siis tulevikus tahaks kindlasti ülespoole pürgida, nii individuaalselt kui ka võistkondlikult. Kindlasti ei taha latti jätta sinna, kus ta praegu on," kinnitab Niit.

Ta ei salga, et Medyki pikka aega kestnud võitlus püsimajäämise nimel loob klubis kaunis pingelise õhkkonna. "Kui väga aus olla, siis on keeruline. Pinge tuleb väljastpoolt klubi, klubist, võistkonnast, treeneritelt. Ja lisaks see, mille sa ise endale peale paned. Seda kõike on väga-väga palju. Aga sportlasena on ka loogiline, et me peame sellega toime tulema. See on see, millega me üles kasvame.

Klubi on olnud tipus ja kõigil on ootused, et me peaksime seal ka praegu olema. Sellest see pinge ja stress natuke tuleb. Aga ma ei näe, et see mind individuaalselt kuidagi katki teeks. On raske, aga on okei," kinnitab Niit.

Ta saab praeguses olukorras pisut toetuda kogemustele, mida ammutas Tammeka naiskonnaga mõne aasta eest Eesti kõrgliigas püsimajäämise nimel võideldes. "Ka siis oli meil noor võistkond, nii et natuke on deja vu moment - oi, kas ma tõesti kogen seda kõike uuesti! Aga tänu sellele tunnen, et ma olen ise targem, rahulikum, kindlasti kogenum. Ma ei lase neil emotsioonidel endast enam nii väga võitu saada nagu ma tegin viis aastat tagasi Tammekas olles. Võtan seda olukorda täiesti teise nurga alt," lausub ta.

Väga noor võistkond

Küsimusele, miks on Medyki seis tänavu niivõrd keeruline, et senipeetud 21 liigamängust on võidetud vaid neli, vastab Niit ettevaatlikult, tuues põhjenduseks, et kuna ta liitus klubiga alles talvel, ei ole tal hooaja esimesel poolel toimunust täit ülevaadet. "Natuke on nagu tunne, et mingil hetkel, kui oldi tipus, siis ... võib-olla jäädi natuke mugavaks? Teised võistkonnad jõudsid järgi ja läksid mööda, uuenduslikke samme ei ole seal klubis väga palju olnud.

Ja kui sul on juba üks raske hooaeg, teine raske hooaeg, siis see hakkab pärssima. Emotsionaalselt on väga keeruline sealt kogemust ja enesekindlust leida. See võistkond on väga-väga noor, meie kapten on näiteks noorem kui mina," rõhutab veebruaris 22-aastaseks saanud Niit. "Üle poole võistkonnast on 18-aastased või alla selle ja teine pool 21-22. Sealt ongi raske rahulikku kogemuslikku tugevust leida - et davai, läheme üles!"

View this post on Instagram

A post shared by KKPK Medyk Konin (@medykkoninofficial)

Et Medyk peab tuleval hooajal mängima esiliigas, võinuks selgeks saada juba enne viimast vooru. Kuid päästerõnga viskas neile seni viimasel real olnud Stomilanki Olsztyn, kes alistas 1:0 UJ Krakowi. Ehkki Stomilanki tõusis tänu sellele ise Medykist mööda, on Konini klubil võimalik neid ja ühtlasi pääsemist veel püüda, samas kui Krakow oleks võidu korral olnud juba kättesaamatus kauguses.

2. juunil peetavas viimases liigavoorus peab Medyk ise alistama kindlasti võõrsil Tczewi Pogoni, mis pole ilmvõimatu ülesanne - Pogon on kogunud kümnest viimasest mängust vaid ühe võidu ja kaks viiki. Kuid abi on vaja ka teistest mängudest, kus Stomilanki külastab tabeli viiendat Gdanski Orleni ning Krakowi naiskond võtab kodus vastu tabeli seitsmenda Leczna Gorniki. Stomilanki või Krakowi võit tähendaks ikkagi seda, et enda mängu tulemusest hoolimata langeks Medyk esiliigasse.

"Tänu sellele üllatusele meile jääb veel võimalus. Lootus sureb viimasena!" muigab Niit. Välismängijana tema õlgadel erilisemat survet pole, sest võistkonnas on välismaalasi ühtekokku kaheksa. Küll aga eeldatakse talt, et tänu taustale on tal liidrikogemusi veidi rohkem. "Kui oled koondisetaustaga, siis oodatakse veidi lisaväärtusi. Aga suures pildis seda pole, et üks mängija peaks midagi muutma."

Mänguminuteid nagu on ja ei ole ka

Pärast seda, kui Poola kõrgliiga märtsi algul talvepausilt naasis, on Niit kümnest liigamängust kuues väljakule pääsenud, 90 minutit on ta kirja saanud kahel korral. Need minutid teda mõistagi täielikult ei rahulda, aga liiga suurt numbrit ta sellest ka ei tee. "Jalgpallur tahaks ju kogu aeg 90 minutit saada. Selles suhtes võin öelda, et ei ole see, mida ma ootasin. Jah, ma ei oodanud, et kogu aeg täismängud mulle sülle kukuvad, aga oodanuks, et läheb veidi libedamalt.

Samas - kui ma võtan statistika rahulikult lahti, siis enam kui pooltes mängudes olen mänginud. Mõnel korral olen alustanud, mõnel korral olen saanud 90 minutit. Natuke suhtumise küsimus - ühest küljest on okei, teisalt tahaks rohkem. Väike mängijatrots on sees, aga see paneb pigem pingutama ja võitlema, et järgmine kord tahaksin mina seal algkoosseisus olla," leiab ta siingi võimaluse positiivseks vaatenurgaks.

Mõistagi elab ta jätkuvalt kaasa ka Tammekale, kelle ridadest siirdus talvel esmakordselt välismaale lisaks Niidule ka tema mullune keskkaitsepartner Rahel Repkin. "Tihti on nii, et Tammeka mängud on mu trennidega samal ajal, aga silma hoian peal ikka ja üritan ka mängijatega võimalikult palju suhtlust hoida. Minu ja Raheli lugu on suhteliselt sarnane - läksime välja ühel ajal ja positsioon on meil ka sama, nii et oleme ikka suhelnud. On suur asi, kui saad millestki rääkida nendega, kes mängivad sarnaselt sulle välismaal. Seda nõu on hästi lihtne vastu võtta, sest sa tead, et ta teeb sama asja," kiidab Niit suhtlust äsja Austria kõrgliigas Innsbrucki Wackeris hooaja lõpetanud Repkiniga.

Kuna Medyki saatus pole veel lõplikult selge, ei tea ka Niit, mis temast hooaja viimase vooru järel saab. "Leping on mul detsembrini, aga kõik sõltub püsimajäämisest. On võimalik, et ma selles klubis ei jätka ja leian midagi muud. Aga on ka võimalus, et jään sinna. See on praegu väga lahtine."

Igal juhul soovib ta välismaal jätkata. "Arvan, et minus on peidus veel päris palju, mida seal realiseerida. Ei ole veel kõike, mida tahaks, kätte saanud. Proovin piire kombata. Lihtsam on seal püsida, kui tagasi Eestisse tulla ja siis uuesti hakata sinna sammu tegema," leiab ta.