Vaid kahe mängunädala pärast kirjutatakse Premium liiga hooaeg 2019 ajalooannaalidesse. See tähendab vaid üht: taas on käes õige aeg Soccernet.ee hooaja kokkuvõteteks!

• Mängijate statistika 34. vooru seisuga.

Tänasest kuni hooaja lõpuni ilmuvad igal Premium liiga mänguvabal päeval kokkuvõtted, kus Soccernet.ee toimetuse ühise hääletuse tulemusel toome välja parimad ja halvimad paljudes kategooriates. Lõpliku valiku teete aga teie, head lugejad - oma arvamuse saate kirja panna suurel hääletusel, mis avaneb päev pärast hooaja lõppu ehk 10. novembril.

Premium liiga parimad üleminekud 2019 (tähestikulises järjekorras):

Alassana Jatta 
(Real de Banjul -> Paide Linnameeskond)
Klubi: Viborg
Positsioon: Ründaja
Vanus: 20
Senine hooaeg: 
17 mängu (14 põhis); 13  (0 penaltist); 3 väravasöötu; 1 ; 0 .

Premium liiga hooaeg oli 38 minutit vana, kui võrk esimest korda sahises; päev oli 8. märts ja värava autor Gambia ründaja Alassana Jatta. Selle värava ja suuremas pildis mängu (Paide 2:0 võidu) emotsionaalset mõju kodusele jalgpallihooajale, Kalju ja Paide käekäigule ning Jattale endale on keeruline alahinnata.

Tegelikult vajaski Jatta vaid seda ühte mängu, et ennast Premium liigas kehtestada. Paide ei oleks saanud enam rohkem kümnesse tabada. Jatta oli füüsiliselt võimas, piisavalt kiire, piisavalt hea mõlema jalaga. Kulusid vaid mõned voorud ja gambialase vastu tunti huvi üle kogu Euroopa.

Lõpuks võttis Paide vastu Taani esiliigaklubi Viborgi raha. Et edu Eestis ei olnud juhuslik, tõestab statistika - kui Eestis lõi Jatta värava iga 99 väljakul veedetud minuti kohta, siis Taanis on sama number seitsme mängu (ja viie värava) järel 75 minutit. Nii jätkates võib ta veel väga kaugele jõuda.

Eric McWoods
(-> Narva Trans)
Klubi: Narva Trans
Positsioon: Ründaja
Vanus: 24
Senine hooaeg: 
29 mängu (28 põhis);  13  (2 penaltist); 5 väravasöötu; 4 ; 0 .

Transile jalgpallurite näidiskogunemisel silma jäänud ja legendaarse väravaküti Aleksandrs Cekulajevsi soovitusel just Narva valinud McWoods lasti vastaseid kimbutama teises voorus Tallinna Kalevi vastu. Esimestest minutitest oli selge, et tegu on lihvimata teemandiga. Tema kiiruslikud võimed tulid isegi kohtunikule üllatusena.

Aga esialgu oligi ainult kiirus. Kergejõustikutreenerist ema poeg tuli Eestisse otse ülikoolijalgpallist, mis võrreldav füüsilise, kuid mitte taktikalise või tehnilise poole pealt. Ta vajas aega kohanemiseks - debüüdil iluvärava löönud ründaja ootas teist tabamust kolm kuud. Kui see tuli, olid kraanid lõpuks valla. Hooaja teiseks pooleks vormus McWoods ründerelvaks, mis kohati üksi Transi punktideni kõmmutanud.

Palliga mäng vajab veel lihvimist, aga puhtfüüsiliselt (lisaks kiirusele on McWoodsile looduse poolt antud imetlusväärne hüppevõime) saavad Premium liigas talle vähesed vastu. Tänase seisuga hoiab väravaküttide edetabelis teist kohta, aga kui ameeriklane veel hooajaks Eestisse jääb, tuleks sihiks seada juba vähemalt 25 väravat.

Karl Mööl
(Tallinna Kalev -> Paide Linnameeskond)
Klubi: Paide Linnameeskond
Positsioon: Äärekaitsja
Vanus: 27
Senine hooaeg: 
33 mängu (33 põhis); 2 (0 penaltist); 9 väravasöötu; 5 ; 1 .

Mööli oskused ja panus Paide edusse ei tohiks tulla üllatusena kellelegi, kes vähegi Eesti jalgpalli jälginud. Juba Nõmme Kaljus veedetud aastatel (2014-2017) oli äärekaitsja Eesti tippmeeskonnas alati usaldusväärne, alati tasemel. Ja üheksat koondisemängu ei saa kirja kogemata.

Möödunud aasta oli Mööli jaoks siiski mõnevõrra tavapäratu, isegi pöördeline. Ta vajas muutust, et mugavustsoonist välja saada ja proovis pool aastat jalga Taani esiliigas Köges. Suvel Eestisse naastes - kah tema, mitte sunnitud otsus - valis Mööl Tallinna Kalevi, kus sai end testida teistsuguses olukorras, meeskonnas, kus temast liidrit oodati.

Just selles vallas on Mööl Paide jaoks geniaalseks lükkeks osutunud. Noor meeskond vajas kedagi, kes suudaks rasketel hetkedel vastutuse võtta. Seejuures ei tee sugugi halba, et Mööl on kahtlemata ka liiga üks paremaid kaitsjaid, kes mõneti üllatuslikult pärast vasakkaitsesse kolimist (rünnakul) veel ohtlikumaks muutunud.

Kaimar Saag
(B36 -> Viljandi Tulevik)
Klubi: Viljandi Tulevik
Positsioon: Ründaja
Vanus: 31
Senine hooaeg: 
32 mängu (31 põhis); 12  (2 penaltist); 4 väravasöötu; 2 ; 0 .

5035 päeva - või 13 aastat, 9 kuud ja 13 päeva - pidi kodupublik ootama, et Viljandis sündinud ja kasvanud Saag taas omade särgi selga tõmbaks. 2005. aastal lahkus ta Viljandi Kodugaasist (III liigast) Levadiasse, põikas Kalevisse, edasi Taani, Rootsi, uuesti Levadiasse, Norra, Fääri saartele. Ja sel kevadel lõpuks koju.

Varemgi oli ta Tuleviku esindamisega flirtinud, kandes särki näiteks Aastalõputurniiril. Lahkumine oli ka tänavu viimase hetkeni õhus. Allkirja andis Saag alles märtsi keskel, kui hooaeg juba käis, aga sellest hetkest alates on ta olnud Viljandi Tuleviku kõige olulisem pusletükk. Kapten, parim väravakütt.

Kõrvalt tundub, et Saag on hooaega täielikult nautinud. Mängib vajadusel tipus, vajadusel ründaja all, vajadusel äärtel, vajadusel keskväljal. Löönud värava kaheksale Premium liiga vastasele üheksast, sh Florale, Levadiale, Kaljule, Paidele. Saagi imelise renessanssi tulemusel nõutakse teda siin-seal lausa koondisesse tagasi.

Konstantin Vassiljev
(Gliwice Piast -> FC Flora)
Klubi: FC Flora
Positsioon: Poolkaitsja
Vanus: 35
Senine hooaeg: 
30 mängu (30 põhis); 10  (2 penaltist); 16 väravasöötu; 0 ; 0 .

Kust üldse alustada? Poolas üle poole aasta jalgpallivangistuses veetnud Vassiljevi naasmine kodukamarale oli ootamatu, liitumine Floraga veel ootamatum. Kuigi tagantjärele mõnevõrra loogiline. Kostja sõna otseses mõttes tuli, nägi ja võitis. Premium liiga parim jalgpallur? Ilmselt küll.

2019 möödus taktis, kus Vassiljev muudkui söötis ja Erik Sorga lõi. Florale tõi tiitli Eesti mõistes erakordselt tugev meeskond (euromängud Frankfurdiga selle kinnituseks), aga kahtlemata on nende kahe mehe panust keeruline väiksemaks rääkida ja kes teab, kas Sorga ja teised noored oleksid Vassiljevita üldse nii massiivse sammu edasi astunud? 

Küsimus on nüüd vaid selles, kuidas edasi. Järgmiseks aastaks Kostjal lepingut veel ei ole, esimesed sammud teel treenerikutse poole astutud. Mine tea - veetis ju hea kamraad Aleksandr Dmitrijev samuti Floras vaid ühe hooaja. Maestro jaoks vaatab passist vastu sünniaasta 1984, aga vanus on ometi vaid number.

Veel häid üleminekuid:

Wale Musa Alli (-> Tallinna Kalev)
Mikel Gurrutxaga (Oulu Hercules -> Paide Linnameeskond) 
Matvei Igonen (Lilleström -> FC Flora, laen)
Max Mata (Grasshopper -> Nõmme Kalju, laen)
Märten Pajunurm (Paide Linnameeskond -> FC Kuressaare)
Sander Puri (Waterford -> Nõmme Kalju) 
Joseph Saliste (FC Flora -> Narva Trans, laen)
Muhamed Sanneh (Real de Banjul -> Paide Linnameeskond)

Eelmiste aastate parimad üleminekud:

2018: 1.-2. Dante Leverock (Robin Hood -> Narva Trans), 1.-2. Marko Brtan (Gorica -> Nõmme Kalju), 3. Henri Järvelaid (FC Flora -> Tartu Tammeka, laen).
2017: 1. Herol Riiberg (Tallinna Flora -> Viljandi Tulevik), 2. Joao Morelli (Middlesbrough -> Tallinna Levadia), 3. Martin Miller (Tartu Tammeka -> Tallinna Flora)
2016: 1. Ofosu Appiah (Riia Skonto -> FC Infonet), 2.-3. Dmitri Kruglov (FC Levadia -> FC Infonet), 2.-3. Anton Mirantšuk (Moskva Lokomotiv -> FC Levadia)
2015: 1. Siim Luts (IFK Norrköping -> FC Levadia), 2. Gert Kams (Seinäjoki JK -> FC Flora), 3.-4. Martin Vunk (Jakarta Persija -> Pärnu Linnameeskond), 3.-4. Vjatšeslav Zahovaiko (Sillamäe Kalev -> Paide Linnameeskond)
2014: 1. Dmitri Kruglov (Bakuu Ravan -> FC Levadia), 2. Andrei Sidorenkov (FK Gomel -> Sillamäe Kalev), 3. Omar El Hussieny (Kahraba Ismailia -> FC Levadia)
2013: 1. Dmitri Kruglov (FK Rostov -> FC Levadia), 2. Martin Vunk (FC Panachaiki -> Sillamäe Kalev), 3. Allan Kimbaloula (Lille OSC -> Nõmme Kalju)
2012: 1. Damiano Quintieri (AC Montichiari -> Nõmme Kalju), 2. Ilja Antonov (FC Puuma -> FC Levadia), 3. Elhadj Ousmane "Pato" Barry (Etoile Sahel -> Tartu Tammeka)
2011: 1. Aleksandrs Cekulajevs (Vikingur Olafsvik -> Narva Trans), 2. Hidetoshi Wakui (FK Minsk -> Nõmme Kalju), 3. Nikolai Mašitšev (Marijampole Suduva -> FC Flora)
2010: 1. Sander Post (Go Ahead Eagles -> FC Flora), 2. Jüri Jevdokimov (Viljandi Tulevik -> Nõmme Kalju), 3. Valeri Minkenen (Valkeakoski Haka -> FC Flora)
2009: 1. Vitali Gussev (Enköping SK -> FC Levadia), 2. Aleksei Naumov (-> Sillamäe Kalev), 3. Diego Balbinot (Atletic de Ciutadella -> Nõmme Kalju)
2008: 1. Henri Anier (Valga Warrior -> FC Flora), 2. Ingemar Teever (Östers IF -> Nõmme Kalju), 3. Felipe Nunes (-> Nõmme Kalju)
2007: 1. Juha Hakola (HJK -> FC Flora), 2. Sander Puri ja Eino Puri (FC Levadia -> Viljandi Tulevik), 3. Kaimar Saag (FC Levadia -> Tallinna Kalev)
2006: 1. Nikita Andrejev (Lasnamäe Ajax -> FC Levadia), 2. Marek Lemsalu (Bryne -> FC Levadia), 3. Martin Kaalma (FC Flora -> Narva Trans)

Halvimad üleminekud (tähestikulises järjekorras):

Michael Gnolou
(FC Slutsk -> Narva Trans)
Klubi: -
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 21
Senine hooaeg: 
1 mängu (0 põhis); 0  (0 penaltist); 0 väravasöötu; 0 ; 0 .

"Kes?" võiks olla õigustatud esimene reaktsioon-küsimus. Tõepoolest. Trans registreeris Gnolou suvel, vahetult enne 20. vooru kohtumist Viljandi Tulevikuga, kus Elevandiluuranniku mees teiseks poolajaks vahetusest sekkus. Toda mängu kajastanud ajakirjanike sõnul ei paistnud ta otseselt silma millegi hea, aga samas ka mitte halvaga. Võiduprotsent Eestis ikkagi 100!

Kümmekond päeva hiljem võttis Trans mehe aga oma nimekirjast maha. "Ta tuli meile Valgevenest Slutskist ning tal sai täis kuuajane viisa," kommentaaris klubi mänedžer Konstantin Burdakov toona. "Ta pidi koju ära minema - tänaseks on tema leping katkestatud ja ta on registreerimislehelt maha võetud."

21-aastane mängija, kes teinud kaasa hooaja Moldova meistrisarjas ja kuulunud siis pool aastat Valgevene kõrgliigaklubi hingekirja, ei saa olla vilets mees. Aga Gnolou tuli ja läks, erilist märki maha jätmata. Läbinisti kummaline ja ebaõnnestunud üleminek.

Jevgeni Kabajev
(FK SKA-Habarovsk -> FCI Levadia)
Klubi: Real de Minas
Positsioon: Ründaja
Vanus: 31
Senine hooaeg: 
2 mängu (2 põhis); 1  (0 penaltist); 1 väravasööt; 0 ; 0 .

Kabajev pidi olema Levadia jaoks nii kindla peale minek kui üldse saab. Kahel korral Eesti kõrgliiga parimaks väravakütiks kroonitud mees, kes mänginud hiljem Tšehhi kõrgliigas ja Venemaa esiliigas, on väravatele tugev garantii. Sellest ka 1,5-aastane leping. Kahvatuks jäänud Jevgeni Budniku ja alla ootuste esinenud Erick Moreno järel kolmandat korda ju ometi ämbrisse ei astu?

Aga astub, ja kuidas veel. Siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et Levadia pole antud juhul grammigi süüdi, sest 121 mängitud minutiga sai Kabajev kirja värava ja resultatiivse söödu ehk tegi täpselt seda, mida temalt oodati. Need minutid tõestasid, et Kabajev on endiselt hea nina ja väleda jalaga. Viimane osutus kahjuks ka üleliia raskeks.

3. augustil ilmusid esmalt lakoonilised uudised sellest, kuidas 31-aastane Venemaa kodanik oli Tallinn-Narva maantee 196. kilomeetril kiiruse ületamisega politsei huviorbiiti sattunud. Selgus, et mehe varasemad trahvid on maksmata. Kabajevi. Karistuseks määrati kaks päeva aresti ja riigist väljasaatmine, ründaja viisa tühistati ja järgmise suveni pole tal Schengeni tsooni riikidesse asja. Uue töökoha leidis Kabajev teisel pool maakera, Hondurases.

Hector Nunez
(Club Hayes -> Nõmme Kalju)
Klubi: General Diaz
Positsioon: Ründaja
Vanus: 27
Senine hooaeg: 
6 mängu (3 põhis); 1  (0 penaltist); 1 väravasööt; 1 ; 0 .

Nunez kätkeb endas paljut, mis valitseva meistri Nõmme Kalju jaoks 2019. aastaks valmistumisel valesti läks. Ta oli siin testimisel käinud juba aasta varem, kuid siis langes liisk Rimo Hundi kasuks, kellest kujunes Kalju kaotusteta läbitud liigahooaja üks nägusid. Aasta hiljem leiti, et Hunt on 58 protsendi mees ja asendati ta Nuneziga.

Avavoorus eelistati Tšiili mehele aga noort Alex Matthias Tamme ja suurt paremaks asjad leegionäri jaoks ei läinudki. Märtsis kuulus ta algrivistusse Maardu ja Transi vastu, siis korra veel mais Kuressaares ja oligi kõik. Nunezi ainus märkimisväärne panus tuli karikasarjas, kus tema 119. minutil Tartu Tammekale löödud võiduvärav Kalju poolfinaali aitas.

Tasemelt ei jätnud ta enamasti Premium liiga väärilise mängija muljet ja selle märgiks sai praktikat pigem Esiliiga B-s, kus seitsme mänguga neli korda võrku sahistas; seal, täpsemalt Keilas, lõppes ka Nunezi Eesti-karjäär, kui ta juuli alguses 42 minutiga duši alla saadeti. Mõned päevad hiljem teatas Kalju koostöö lõpetamisest.

Roman Sobtšenko
(Tallinna Kalev -> Nõmme Kalju)
Klubi: Nõmme Kalju
Positsioon: Poolkaitsja
Vanus: 25
Senine hooaeg: 
5 mängu (0 põhis); 0  (0 penaltist); 1 väravasööt; 0 ; 0 .

Sobtšenkost on lausa kahju. 2015-16-17 omapärase Eesti meistritiitlite kogumisega (üleminekud Florast Infonetti ja tagasi) silma paistnud mitmekülgne poolkaitsja esindas mullu Tallinna Kalevit ja tegi Premium liigas sümpaatse hooaja, oli üks võtmemängijaid (32 mängu, neist 29 põhikoosseisust). Talvel võttis Nõmme Kalju ta testimisele ja andis juba jaanuari alguses kolmeaastase (!) lepingu.

Siis jõudis kätte märts ja Sobtšenkot sai näha harvemini kui täiskuud. Sergei Frantsevi käe all mängis ta seitsmest mängust kolmes (kokku 41 minutit), Roman Kožuhhovski esimesest seitsmest mängust kahes (kokku 36 minutit). Kõik. 77 minutit mänguaega! Mullu kogunes neid Kalevis üle 2500 ...

Tekitab küsimusi, miks ei ole Sobtšenko pärast juunikuist koondiseakent kordagi Kožuhhovski koosseisu kuulunud - ukrainlase jaoks justkui persona non grata, sest isegi pooltühjale pingile pole tal asja. Duubli eest mängib mees (Esiliiga B-s) see-eest regulaarselt ja on 18 mänguga isegi kaheksa väravat löönud. Kaks aastat lepingut on veel järel. Kuidas edasi?

Eugen Zasavitchi
(Zimbru -> Nõmme Kalju)
Klubi: Magiljovi Dnjapro
Positsioon: Poolkaitsja
Vanus: 26
Senine hooaeg: 
3 mängu (3 põhis); 0  (0 penaltist); 1 väravasööt; 2 ; 0 .

Kalju kolmikust viimasena tõstame esile meest, kelle suhtes olid ootused ehk isegi kõige kõrgemad. Kui Nunez pidi asendama Rimo Hunti, siis Moldovast pärit Zasavitchi teist tiitlimeeskonna võtmemängijat Marko Brtani. On mõnevõrra irooniline, et Zasavitchi ja Nunezi lepingud kuulutati välja koos. Kalju jaoks tagantjärele päris must päev.

Aga CV oli Zazavitchil tõepoolest silmapaistev. EM-valikmängus kodumaa koondist esindanud, Leedu tipus, Poola esiliigas, Moldova tippklubides mänginud. Aga kui enamasti saab isegi ebaõnnestujate puhul tuua välja midagi positiivset, siis Zasavitchi oli lihtsalt läbinisti kehv. Näiliselt ülekaalus, mitte ühegi esiletõusva omaduseta. Nii halb, et paistis isegi kaitsva poolkaitsjana silma.

Ei olnud seega suur üllatus, et suurema osa ajast veetis temagi Esiliiga B radadel. Kožuhhovski moldaavlast Premium liigas ei kasutanudki, kõik oma mängud sai ta Frantsevilt. Isegi Kalju värvika välismängijate-ajaloo juures on Zasavitchi omamoodi eriline juhtum.

Veel halbu üleminekuid:

Erick Moreno (Oliveirense -> FCI Levadia)
David Onyeanula (Bukaresti Rapid II -> Viljandi Tulevik)

Eelmiste aastate halvimad üleminekud:

2018: 1. Vlasi Sinjavski (Nõmme Kalju -> FC Flora), 2. Kaspar Paur (Tartu Tammeka -> Nõmme Kalju), 3.-4. Hector Marrero (Marino -> Narva Trans), 3.-4. Kristjan Tamme (FCI Levadia -> Paide Linnameeskond).
2017: 1. William Opoku Asiedu (Middlesbrough -> Tallinna Levadia), 2. Daniil Ratnikov (-> Sillamäe Kalev), 3. Mindaugas Kalonas (Bolnisi Sioni -> Sillamäe Kalev).
2016: 1. Trevor Elhi (FC Infonet -> Nõmme Kalju), 2. Alex da Silva (Turnhout -> Nõmme Kalju), 3.-4. Vladislav Ivanov (FC Infonet -> Narva Trans), 3.-4. Märten Kuusk (Rakvere Tarvas, laen -> Nõmme Kalju)
2015: 1.-2. Kaimar Saag (Vejle FF -> FC Levadia) , 1.-2. Joonas Tamm (Viljandi Tulevik -> FC Flora), 3. Jarmo Ahjupera (Nõmme Kalju -> Viljandi Tulevik)
2014: 1. Jarmo Ahjupera (Ujpest -> Nõmme Kalju), 2. Novo Papaz (FK Famos Vojkovic -> Nõmme Kalju), 3. Said Atie (-> Paide Linnameeskond)
2013: 1. Adis Hadžanovic (Olimpic Sarajevo -> Nõmme Kalju), 2. Guram Mikadze (Arnhemi Vitesse -> FC Flora), 3. Kaspar Kaldoja (Tartu Tammeka -> FC Levadia)
2012: 1. Albert Prosa (Tartu Tammeka -> FC Flora), 2. Aleksei Belov (SC Verl II -> FC Flora), 3. Martti Pukk (FC Kuressaare -> FC Flora)
2011: 1. Geir Andre Herrem (Babelsberg -> FC Flora), 2. Siksten Kasimir (FC Flora -> Tartu Tammeka), 3. Göksu Hasancik (Kayseri Erciyesspor -> Tartu Tammeka)
2010: 1. Siksten Kasimir (FC Flora -> FC Kuressaare), 2. Ali Al-Gashamy (Vindbjart FK -> FC Flora), 3. Eduard Ratnikov (Narva Trans -> FC Levadia)
2009: 1. Rafael (-> Nõmme Kalju), 2. Urmas Rooba (TPS -> FC Flora), 3. Andre Frolov (Viljandi Tulevik -> FC Flora)
2008: 1. Pärnu Vapruse esimesed ukrainlased, 2. Kert Kütt (Maag Tammeka -> FC Levadia), 3. Vadim Petrenko (FBK Kaunas -> FC Levadia)
2007: 1. Vjatšeslav Zahovaiko (FC Flora -> Kuwait Sporting Club), 2. Eimantas Marozas (FBK Kaunas -> Maag Tammeka), 3. Liivo Leetma (KooTeePee -> TVMK)
2006: 1. Maksim Smirnov (TVMK -> FC Levadia), 2. Sergei Zenjov (Pärnu Vaprus -> TVMK), 3. Jevgeni Novikov (Tomski Tom -> FC Flora)