Viimased kaks nädalat ja siis kirjutatakse Premium liiga hooaeg 2020 lõplikult ajalukku. Erakordset hooaega aitavad meenutada, nagu ikka, Soccernet.ee hooaja kokkuvõtted.

• Mängijate statistika 25. novembri seisuga.

Üleminekud, noored ja vanameistrid, enim arenenud mängijad, parimad kaitsjad, poolkaitsjad, ründajad ja väravavahid, treenerid, fännid, ämbrid, üllatused ja pettumused ... Ent need on kõigest meie valikud. Lõpliku otsuse teete muidugi teie, head lugejad! Oma arvamuse saate kirja panna suurel hääletusel, mis avaneb päev pärast hooaja lõppu ehk 7. detsembril. Seks ajaks on jagatud medalid ja selgitatud välja, kes mängivad Premium liigas aastal 2021.

Üleminekutest rääkides ei saa tänavu üle ega ümber solidaarsusmehhanismidest, mis andsid Premium liiga alumise poole klubidele võimaluse korralikul tasemel Eesti passiga mängijate palkamisel konkureerida, aga ehk enamgi neid hoida - kümnest üleminekust, mida järgnevalt esile tõstame, oli vaid üks Eesti-sisene!

Nostalgitsejate (ja vanameistrite, kui nii tohib öelda) rõõmuks tõstame parimate seas esile meest, kes pälvis sama tiitli hääletuste esimesel, 2006. aastal. Napilt jäi aga viie seast välja tema ametikaaslane, kelle Soccernet.ee lugejad valisid omakorda parimaks tosin aastat tagasi. Kas oskad juba praegu aimata, kes need tunnustatud-pärjatud mehed on?

Premium liiga parimad üleminekud 2020 (tähestikulises järjekorras):

Nikita Andrejev 
(Alicante Intercity -> TJK Legion)
Klubi: TJK Legion
Positsioon: Ründaja
Vanus: 32
Senine hooaeg: 
13 mängu (12 põhis); 8  (2 penaltist); 1 väravasööt; 6 ; 0 .

Üle aastate kerkis Premium liigasse meeskond, mis unistas julgelt ja tegutses jõuliselt. Hooaja avamängu 1:3 kaotus valitsevale meistrile Florale polnud teps mitte paha lähtepunkt, aga kui "päris" hooaeg mais pihta hakkas, selgus üpris kiiresti, et korraliku väravakütita kaugele ei sõua. Mais-juunis oli Legion kuival seitse (!) mängu järjest.

Nii jõuti otsaga Nikita Andrejevini, kes alustas hooaega Hispaania tugevuselt neljandas divisjonis. Tähtede seis oli Legionile soodne, sest sealne liiga seisis, sestap otsis Andrejev väljundit. Eesti mõistes ikkagi tippmees, kelle viimased Levadia-hooajad polnud küll liialt säravad, ent näiteks 2019. aastal jäi saldoks 13 väravat 34 mänguga.

Legionisse passis Andrejev kui rusikas silmaauku. Temata nopiti 14 vooruga kümme punkti (0,7 punkti mängust), temaga senise 15 vooruga 18 punkti (1,2 punkti mängust). Värava on endine Venemaa noortekoondislane löönud keskmiselt iga 132 mängitud minuti tagant; tema võidu- või viigiväravad on Legionile toonud seitse punkti.

Pavel Marin
(FCI Levadia -> Viljandi Tulevik)
Klubi: Viljandi Tulevik
Positsioon: Äärepoolkaitsja
Vanus: 25
Senine hooaeg: 
26 mängu (26 põhis);  11  (4 penaltist); 2 väravasöötu; 6 ; 0 .

Premium liiga 14. vooru järel ehk sisuliselt hooaja keskpunktiks oli Viljandi Tulevik kogunud müstilised 24 punkti, millega jagati 3.-5. kohta Paide Linnameeskonna ja FCI Levadiaga. Jah, siis hakkas logisema siit ja sealt, kimbutasid vigastused ja kuhjusid kaardid, aga selle kevade komeet Viljandi Tulevik kahtlemata oli.

Nende postripoiss? Pavel Marin. Juba 2016. aastal jala Eesti rahvuskoondise ukse vahele susanud äärepoolkaitsja polnud viimastel aegadel õiget minekut leidnud Levadias ega ka Soomes Ykkönenis, kuhu ta pooleks aastaks eneseotsingutele saadeti; Tulevik tundus sõna otseses mõttes viimane õlekõrs. Marin kasutas selle hiilgavalt ära.

Juba mainitud 14. vooru järel oli tema kontol üheksa väravat, viimased kaks lisandusid alles hooaja viimases mängus. Hästi lihtne: kui Marin lõi, siis Tulevik võitis! Aasta tagasi oli tippklubi pingipoiss, aga nüüd Eesti koondislane. Ja rohkem polegi vaja öelda.

Sergei Mošnikov
(Palanga -> Paide Linnameeskond)
Klubi: Paide Linnameeskond
Positsioon: Keskpoolkaitsja
Vanus: 32
Senine hooaeg: 
28 mängu (24 põhis); 5 (1 penaltist); 13 väravasöötu; 2 ; 0 .

Miski Mošnikovi karjäärikõveras jääb justkui mõistatuseks. Pärnust Heerenveeni akadeemiasse ja siis läbilöök Floras, ent mis juhtus edasi, et temast sai sisuliselt kolmas reisisell Kristjani ja Teedu kõrval? Poola, Kasahstan, Eesti, uuesti Kasahstan, uuesti Eesti, Valgevene, Soome, uuesti Poola, uuesti Kasahstan, Leedu ... seda kõike viimase kaheksa aasta jooksul!

Eksisid siiski need, kes olid Mošnikovi maha kandnud. Jah, kevadel oli ta tõesti veidi roostes, ei leidnud kohe Paide mängujoonises sobivat rolli ja pidi arvestatava konkurentsi tõttu korraks ka pingilt sekkuma, aga mida aeg edasi, seda paremaks poolkaitsja läks. Ja lõpp oli tõsiselt hea. Mošnikov oli läinud kuudel üks Premium liiga parimaid, kui mitte parim mängija.

Vaevalt saab juhuseks pidada tõsiasja, et siis, kui säras Mošnikov, säras ka Paide. Augustist alates on maksimaalsest 42 punktist võetud 37; talvise täienduse kontole lisandus sel perioodil neli väravat ja kümme resultatiivset passi. Neljandat meistrikulda (esimesed kolm 2010 ja 2011 Floraga ning 2016 Infonetiga) tänavu kogusse ei lisandu, aga sellise vormi jätkudes mine tea, mida uus aasta toob. Ehk ka koondisekutse.

Amir Natho
(Jevpatorija -> Nõmme Kalju)
Klubi: Nõmme Kalju
Positsioon: Keskpoolkaitsja
Vanus: 24
Senine hooaeg: 
25 mängu (24 põhis); 3  (1 penaltist); 14 väravasöötu; 9 ; 0 .

Liiga sageli ei satu Eestisse mängijaid, kelle CV loetleb üles Barcelona, Moskva hiiud CSKA ja Lokomotivi, FK Krasnodari ning Barõssavi BATE. Aga Natho eest ei pea kõnelema CV, seda ta teeb jalgadega väga edukalt rohelisel lõuendil. Võib ilmselt öelda, et puhtalt talenti arvestades ei ole Eesti liigas hetkel võrdset meest.

Nõmme Kaljust käib iga hooaja eel läbi hulk välismängijaid ja pea alati võivad fännid rõkata, et mõnest saab kohe-kohe liiga järgmine superstaar. Nathoga tõesti mööda ei pandud; kuigi Kaljul pole sisuliselt läbi terve hooaja olnud stabiilset tipuründajat, troonib ta väravasöötude edetabeli tipus. Eriti võimas oli numbriliselt hooaja esimene, klubi koroonakrahhile eelnenud pool.

Teisalt ei saa öelda, et Kalju oleks Nathost maksimumi kätte saanud - hädasid on olnud erinevaid ja kokkuvõttes pole hooaeg ju suurem asi õnnestumine, kui tabelisse kiigata. Et leping seob venelast veel kaheks aastaks, on võimalus vigade paranduseks õnneks olemas. Natho ümber meeskonna ehitamine, kasvõi üheks hooajaks, tundub kahtlemata ahvatlev idee.

Rauno Sappinen
(Domžale -> FC Flora)
Klubi: FC Flora
Positsioon: Ründaja
Vanus: 24
Senine hooaeg: 
26 mängu (25 põhis); 22  (5 penaltist); 3 väravasöötu; 2 ; 0 .

Flora teenis mulluse väravakuninga Erik Sorga müügist korraliku kopika, kuid jäi ühtlasi vaatama tõtt suure auguga. Mark Anders Lepiku tervislik seisund on jätkuvalt müsteerium ja erinevalt sügisest 2017, kui lahkus väravakuningas Rauno Sappinen, ei paistnud sel korral klubisiseseid asendajaid (toona tõstsid vaikselt pead Lepik ja Sorga; nüüd võinuks käes olla näiteks Mattias Männilaane või Aleksandr Šapovalovi kord, aga nemad olid juba välismaal).

Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Sappineni 2019. aasta, mille ta veetis Hollandi esiliigas ja Sloveenias Domžales, läks suuresti vett vedama. Ta ei jäänud nui neljaks välismaale, vaid tuli koju tagasi ja pani kokku ühe silmapaistvast stabiilsusest niivõrd pungil aasta, et teist samasugust ründajalt naljalt ei meenugi.

Väravaid pole lõpuks kogunenud üle mõistuse palju, küll aga tuli neid just regulaarselt. Alati ja kõigi vastu. Kübaratrikki pole Sappinen kirja saanudki, kõmmutamine käis ikka ühe- või kahekaupa. Igas elemendis parem kui kolm aastat tagasi ja nüüd ka koondise vaieldamatu esiründaja; näib võimatu, et Sappinen talvel tagasi välismaale ei siirdu.

Veel häid üleminekuid:

Henri Anier (Go Ahead Eagles -> Paide Linnameeskond)
Deabeas (Leixoes -> Paide Linnameeskond)
Marco Lukka (FC Kuressaare -> FC Flora)
Marko Meerits (Narva Trans -> Nõmme Kalju)

Eelmiste aastate parimad üleminekud:

2019: 1. Konstantin Vassiljev (Gliwice Piast -> FC Flora), 2. Alassana Jatta (Real de Banjul -> Paide Linnameeskond), 3. Kaimar Saag (B36 -> Viljandi Tulevik)
2018: 1.-2. Dante Leverock (Robin Hood -> Narva Trans), 1.-2. Marko Brtan (Gorica -> Nõmme Kalju), 3. Henri Järvelaid (FC Flora -> Tartu Tammeka, laen)
2017: 1. Herol Riiberg (Tallinna Flora -> Viljandi Tulevik), 2. Joao Morelli (Middlesbrough -> Tallinna Levadia), 3. Martin Miller (Tartu Tammeka -> Tallinna Flora)
2016: 1. Ofosu Appiah (Riia Skonto -> FC Infonet), 2.-3. Dmitri Kruglov (FC Levadia -> FC Infonet), 2.-3. Anton Mirantšuk (Moskva Lokomotiv -> FC Levadia)
2015: 1. Siim Luts (IFK Norrköping -> FC Levadia), 2. Gert Kams (Seinäjoki JK -> FC Flora), 3.-4. Martin Vunk (Jakarta Persija -> Pärnu Linnameeskond), 3.-4. Vjatšeslav Zahovaiko (Sillamäe Kalev -> Paide Linnameeskond)
2014: 1. Dmitri Kruglov (Bakuu Ravan -> FC Levadia), 2. Andrei Sidorenkov (FK Gomel -> Sillamäe Kalev), 3. Omar El Hussieny (Kahraba Ismailia -> FC Levadia)
2013: 1. Dmitri Kruglov (FK Rostov -> FC Levadia), 2. Martin Vunk (FC Panachaiki -> Sillamäe Kalev), 3. Allan Kimbaloula (Lille OSC -> Nõmme Kalju)
2012: 1. Damiano Quintieri (AC Montichiari -> Nõmme Kalju), 2. Ilja Antonov (FC Puuma -> FC Levadia), 3. Elhadj Ousmane "Pato" Barry (Etoile Sahel -> Tartu Tammeka)
2011: 1. Aleksandrs Cekulajevs (Vikingur Olafsvik -> Narva Trans), 2. Hidetoshi Wakui (FK Minsk -> Nõmme Kalju), 3. Nikolai Mašitšev (Marijampole Suduva -> FC Flora)
2010: 1. Sander Post (Go Ahead Eagles -> FC Flora), 2. Jüri Jevdokimov (Viljandi Tulevik -> Nõmme Kalju), 3. Valeri Minkenen (Valkeakoski Haka -> FC Flora)
2009: 1. Vitali Gussev (Enköping SK -> FC Levadia), 2. Aleksei Naumov (-> Sillamäe Kalev), 3. Diego Balbinot (Atletic de Ciutadella -> Nõmme Kalju)
2008: 1. Henri Anier (Valga Warrior -> FC Flora), 2. Ingemar Teever (Östers IF -> Nõmme Kalju), 3. Felipe Nunes (-> Nõmme Kalju)
2007: 1. Juha Hakola (HJK -> FC Flora), 2. Sander Puri ja Eino Puri (FC Levadia -> Viljandi Tulevik), 3. Kaimar Saag (FC Levadia -> Tallinna Kalev)
2006: 1. Nikita Andrejev (Lasnamäe Ajax -> FC Levadia), 2. Marek Lemsalu (Bryne -> FC Levadia), 3. Martin Kaalma (FC Flora -> Narva Trans)

Halvimad üleminekud (tähestikulises järjekorras):

Galaye Gueye
(Diamono de Fatick -> Viljandi Tulevik)
Klubi: -
Positsioon: Keskpoolkaitsja
Vanus: 19
Senine hooaeg: 
0 mängu (0 põhis); 0  (0 penaltist); 0 väravasöötu; 0 ; 0 .

Võrdlemisi keeruline on öelda, kui hea või halb jalgpallur Senegalist pärit Gueye oli - isegi hardcore Premium liiga fänn pole teda ilmselt oma silmaga mängimas näinud. Ega valim suurem asi polnud, sest Gueye jõudis Eestis mängida kaasa viis kohtumist Tuleviku reservide eest II liigas ja siis saadeti ta koju tagasi. Tuli, oli, kadus.

Ta on teatavas mõttes justkui mängija, kes võtab kokku Tuleviku kesised otsused leegionäride maaletoomisel. Numbrite keeles polegi Gueye "sõbrad" lõpuks väga viletsad - Jonas Tossou sai kirja 21, Marco Budic 17 ja Jude Barrow 12 mängu -, kuid oluliselt panustas vaid Budic, kes polnud ainsana põrsas kotis (keskkaitsja mängis mäletatavasti mullu Tabasalu eest). Teiste meestega mindi selgelt alt.

Muidugi on arusaadav, et välismängijate toomisel esimesi samme astuv klubi orki astub, kuid eelmisel aastal Viljandis käinud meeste käsi käis sarnaselt. Ja vigadest tuleb teatavasti õppida. Alles siis, kui leitakse paar-kolm kvaliteetset leegionäri, on võimalik teha järgmine hüpe.

Manucho
(FK Liepaja -> FCI Levadia)
Klubi: -
Positsioon: Ründaja
Vanus: 30
Senine hooaeg: 
19 mängu (10 põhis); 6  (0 penaltist); 2 väravasöötu; 3 ; 0 .

Aastaid oli Levadia üheks probleemiks komplekteerimise venimine viimasele hetkele, mistõttu kulus hooaja stardisirge ühise hingamise leidmiseks. Tänavu üritati paremini: Manucho allkiri oli lepingul juba detsembri alguseks. Ründajaga, kes lõi viimati Eestis 31 mänguga 30 väravat, ei saa ju ometi alt minna?

Saab, ja kuidas veel. Ettevalmistust segasid väikesed traumad ja kuigi esialgu usaldas Martin Reim Elevandiluuranniku meest, ei vastanud too väravatega ja langes pingile. Pärast juulit mahtus Manucho põhikoosseisu vaid kahes Premium liiga mängus. Pole ilmselt saladus, et küsimus polnud ainult alavormis, vaid ka tahtmises ja viitsimises.

Statistika - resultatiivsuspunkt iga 115 mänguminuti kohta - näib tagantjärele isegi väga viisakas, kuid olulistes kohtumistes temast otsustajat polnud. Saatuse irooniana oleks Fääri saartel peaaegu Levadia kangelaseks kerkinud, aga see oli ka tema hooaja suurim panus. Mehi, kes annavad näole ainult euromängudes, ei saa Eesti klubid endale lubada.

Nurlan Novruzov
(Dinamo-Auto -> Narva Trans)
Klubi: -
Positsioon: Äärepoolkaitsja
Vanus: 27
Senine hooaeg: 
22 mängu (13 põhis); 1  (0 penaltist); 1 väravasööt; 2 ; 1 .

Aserbaidžaani kõrgliiga pole muidugi maailmaklassist, kuid eestlased sellele tasemele viltu vaadata ei tohiks. Kui sealt tuuakse parimas eas ääremängija, kes löönud 135 mänguga 24 väravat, võiks oodata Premium liiga mõistes vähemalt korralikul tasemel jalgpallurit. Nõus? Ja kui ta saab siis veel külge sildi "Eesti Messi" ...

Seda enam, et hooaega peatreenerina alustanud Cenk Özcani jaoks ei olnud Novruzov tundmatu kuju. Mänguliselt ei tundunudki Novruzov nii kehv, tahtmisest puudu polnud, aga sarnaselt triole Reim-Manucho-Levadia mõistis ka Özcan vahetult enne tööpostilt lahkumist, et Novruzovile ei saa ikkagi loota. Siis oli türklase jaoks juba hilja.

Koos Özcaniga lahkus Transist aserist abitreener Ilgar Nabijev ja see muutis Novruzovi elu varasemast veel kordades keerukamaks, sest nii tema inglise kui ka vene keel olid võrdlemisi puudulikud. Teoorias öeldakse küll, et rääkida saab jalgpalli keeles, aga nõnda lihtne see praktikas pole. Üksi kaugel maal. Valel ajal vales kohas. Ja kindlasti mitte Messi.

Odilavio da Silva
(Nautico -> Nõmme Kalju)
Klubi: Nõmme Kalju
Positsioon: Ründaja
Vanus: 24
Senine hooaeg: 
6 mängu (2 põhis); 0  (0 penaltist); 1 väravasööt; 0 ; 0 .

Müstiline tüüp! Rubriigi "mis võinuks olla" kindel võitja, sest need, kes teda talvel kontrollkohtumistes mängimas nägid, olid pehmelt öeldes vaimustuses. Kalju eelmise Brasiilia edurivimehe Liliu kontole jäi Premium liigas 68 mängu ja 56 väravat, kuid Odilaviot peeti pea üksmeelselt veel paremaks. Kiire, füüsiline, resultatiivne. Täiskomplekt.

Aga on ta siis klaasmees või tohutu ebaõnnesõdur? Odilavio sõlmis Kaljuga kolmeaastase lepingu, seega võib juhtuda, et järgmisel hooajal oleme targemad. Seni ei saa aga rääkida lati maha ajamisest. Kui esiründajaks toodud mehe saldosse koguneb hooajaga käputäis mänge ja sisuliselt mitte midagi mälestusväärset, jäi latt püüdmatusse kõrgusesse.

Kalju tänavused mured teiste ründajatega ainult võimendasid Odilavio juhtumisi. Tema oli justkui see kohe-kohe mees, aga kohe lõpuks kätte ei jõudnudki. Tuli kevad, tuli suvi ja tuli sügis, aga mitte seda Odilaviot, keda kõik ootasid.

Andreas Vaikla
(Norrköping -> Narva Trans)
Klubi: -
Positsioon: Väravavaht
Vanus: 23
Senine hooaeg: 
8 mängu (8 põhis); 14  (5 pen.); 0 ; 0 ; tõrjeprotsent 60.

Esmapilgul tark ja ambitsioonikas täiendus, millele võis talvel ainult takka kiita. Aasta varem Marko Meeritsa palkamisega sajaprotsendiliselt täkkesse pannud Trans lootis, et teise Eesti koondist esindanud ja Premium liiga mõistes nimeka puurilukuga läheb samuti, kuid seekord astuti sajaga hoopis ämbrisse.

Tegelikult kõik juba algas valesti. Kuigi Vaikla jaoks oli tegu loogilise valikuga, võinuks ta aimata, et krooniline puusavigastus ei kao niisama kuskile. Tagantjärele tundub ka üpris kummaline, et Vaiklat üllatas Narva venekeelne elukeskkond ja -meelsus. Piisab viiest minutist internetis või kõnest mõnele Eesti eluga kursis inimesele - elementaarne kodutöö, mida enne lepingule allkirja panemist võiks teha.

Kahjuks ei olnud ka neis vähestes mängudes, mis Vaikla Transi eest kaasa tegi, suurt positiivset. Mängupraktika puudumist oli selgelt näha ning tervise tõttu ei jõudnud seda ka koguda, et mingitki kindlust leida. Pikkusest hoolimata oli tsenderdustega ebakindel ja halbu hetki lipsas suhteliselt lühikese aja jooksul sisse rohkem kui tarvis. Teisisõnu: ei ole endiselt Premium liiga mängus platsilt võitjana lahkunud.

Veel halbu üleminekuid:

Artjom Artjunin (Veliko Tarnovo Etar -> TJK Legion)
Jeremiah Dabrowski (Vaasa Palloseura II -> Viljandi Tulevik)
Juri Holubka (Demnja-Feliks -> Narva Trans)
Oleksandr Safronov (SK Dnipro-1 -> FCI Levadia)
Henri Välja (Paide Linnameeskond -> FC Flora)

Eelmiste aastate halvimad üleminekud:

2019: 1. Jevgeni Kabajev (SKA-Habarovsk -> FCI Levadia), 2. Roman Sobtšenko (Tallinna Kalev -> Nõmme Kalju), 3. Hector Nunez (Club Hayes -> Nõmme Kalju)
2018: 1. Vlasi Sinjavski (Nõmme Kalju -> FC Flora), 2. Kaspar Paur (Tartu Tammeka -> Nõmme Kalju), 3.-4. Hector Marrero (Marino -> Narva Trans), 3.-4. Kristjan Tamme (FCI Levadia -> Paide Linnameeskond)
2017: 1. William Opoku Asiedu (Middlesbrough -> Tallinna Levadia), 2. Daniil Ratnikov (-> Sillamäe Kalev), 3. Mindaugas Kalonas (Bolnisi Sioni -> Sillamäe Kalev)
2016: 1. Trevor Elhi (FC Infonet -> Nõmme Kalju), 2. Alex da Silva (Turnhout -> Nõmme Kalju), 3.-4. Vladislav Ivanov (FC Infonet -> Narva Trans), 3.-4. Märten Kuusk (Rakvere Tarvas, laen -> Nõmme Kalju)
2015: 1.-2. Kaimar Saag (Vejle FF -> FC Levadia) , 1.-2. Joonas Tamm (Viljandi Tulevik -> FC Flora), 3. Jarmo Ahjupera (Nõmme Kalju -> Viljandi Tulevik)
2014: 1. Jarmo Ahjupera (Ujpest -> Nõmme Kalju), 2. Novo Papaz (FK Famos Vojkovic -> Nõmme Kalju), 3. Said Atie (-> Paide Linnameeskond)
2013: 1. Adis Hadžanovic (Olimpic Sarajevo -> Nõmme Kalju), 2. Guram Mikadze (Arnhemi Vitesse -> FC Flora), 3. Kaspar Kaldoja (Tartu Tammeka -> FC Levadia)
2012: 1. Albert Prosa (Tartu Tammeka -> FC Flora), 2. Aleksei Belov (SC Verl II -> FC Flora), 3. Martti Pukk (FC Kuressaare -> FC Flora)
2011: 1. Geir Andre Herrem (Babelsberg -> FC Flora), 2. Siksten Kasimir (FC Flora -> Tartu Tammeka), 3. Göksu Hasancik (Kayseri Erciyesspor -> Tartu Tammeka)
2010: 1. Siksten Kasimir (FC Flora -> FC Kuressaare), 2. Ali Al-Gashamy (Vindbjart FK -> FC Flora), 3. Eduard Ratnikov (Narva Trans -> FC Levadia)
2009: 1. Rafael (-> Nõmme Kalju), 2. Urmas Rooba (TPS -> FC Flora), 3. Andre Frolov (Viljandi Tulevik -> FC Flora)
2008: 1. Pärnu Vapruse esimesed ukrainlased, 2. Kert Kütt (Maag Tammeka -> FC Levadia), 3. Vadim Petrenko (FBK Kaunas -> FC Levadia)
2007: 1. Vjatšeslav Zahovaiko (FC Flora -> Kuwait Sporting Club), 2. Eimantas Marozas (FBK Kaunas -> Maag Tammeka), 3. Liivo Leetma (KooTeePee -> TVMK)
2006: 1. Maksim Smirnov (TVMK -> FC Levadia), 2. Sergei Zenjov (Pärnu Vaprus -> TVMK), 3. Jevgeni Novikov (Tomski Tom -> FC Flora)