Eesti Jalgpalli Liit (EJL) töötas Eesti väravavahtide treenerite kvalifikatsiooni tõstmiseks välja arenguplaani, mille ühe osana kasvab väravavahtidega tegutsevatele treeneritele suunatud koolituste toimumise sagedus. Tõuseb latt Premium liiga klubide väravavahtide treenerite jaoks.

Eestis on väravavahtide treenerite teekonnal kolm tasandit: EJL VV, UEFA GK B ja UEFA GK A. Seni on litsentseerimisprotsessis Premium liiga klubidele seatud nõue, mille kohaselt peab võistkonna personali kuuluma UEFA GK B kvalifikatsiooniga väravavahtide treener. Lähiajal kasvavad nõudmised treeneritele nii kodumaisel kui rahvusvahelisel areenil: alates 2026. aastast peavad A. Le Coq Premium liigas osalevate klubide väravavahtide treenerid olema läbinud UEFA GK A kvalifikatsioonikursuse, sama taset nõutakse UEFA klubisarjades juba aasta varem.

EJL-is väravavahtide treenereid koolitava Andrus Lukjanovi sõnul on nõudmiste kasvu taga üks selge põhjus – jalgpalli kiire areng on suurendanud märkimisväärselt väravavahtide rolli väljakul. Tänapäevases mängus peab väravavaht koolitaja sõnul olema tehniliselt väga mitmekülgne, sama tähtis on ka koostöö kaitseliiniga. "UEFA on seetõttu võtnud suuna kaasamaks väravavahtide treenereid veelgi enam meeskonna treenerite gruppi. UEFA GK A kursuse eesmärk on treenereid selleks ette valmistada – suund on, et väravavahtide treenerid on võistkonna abitreenerid, kes on spetsialiseerunud väravavahtidele," selgitas Lukjanov.

UEFA GK A kursusel saavad treenerid teadmisi samaaegselt nii kaitseliini kui väravavahi juhendamisest nende omavahelise koostöö arendamiseks. Kursusel arutletakse muuhulgas ka selle üle, kuidas väravavahtide treener saab väravavahi perspektiivist mängu analüüsides peatreenerit toetada. "UEFA GK A kvalifikatsiooni nõudmine Premium liigas toob ühelt poolt kasu klubile, aga ka Eesti väravavahtidele – kõrgetasemeliste teadmiste ja oskustega treeneri töö kandub üle igapäevastesse treeningutesse ja seeläbi ka mängijatele," selgitas Lukjanov.

Eestis on kehtiva UEFA GK A kvalifikatsiooniga treenereid kokku kaheksa, kellest neli on ka praegu Premium liigas tegevad. B-kvalifikatsiooniga väravavahtide treenereid on samuti kaheksa, EJL VV kursuse on läbinud 71 treenerit. Esmase taseme kursuse läbinud treeneritel on maikuus võimalik asuda õppima UEFA GK B kursusel ning 2026. aastast nõutavat A kvalifikatsiooni saab omandada tuleval aastal. Kvalifikatsiooni ettenähtud ajaraamis omandamiseks on eesolevaid B- ja A-taseme koolitusi, mis hakkavad edaspidi toimuma kahe aasta tagant, võimalik läbida poole hinnaga.

Kuivõrd B- ja A-taseme väravavahtide treeneri kvalifikatsioonikursus on spetsialisti koolitus, nõutakse osalejatelt ka treeneri kvalifikatsiooni olemasolu – nõutud on vastavalt UEFA C ja UEFA B. EJL on valmis igakülgselt väravavahtide treenereid ka nende kursuste läbimisel toetama, kinnitab jalgpall.ee.